„Oleme jõudnud üksmeelsele otsusele”

1., 2. a) Milliseid olulisi küsimusi on vaidlus ümberlõikamise üle tõstatanud? b) Mis aitab juhtival kogul õigele otsusele jõuda?

KÄES on ajalooline hetk. Apostlid ja vanemad, kes on koos Jeruusalemmas, tajuvad, et on jõudnud tähtsa otsuse künnisele. Vaidlus ümberlõikamise üle on tõstatanud olulisi küsimusi. Kas kristlastel tuleks järgida Moosese seadust? Kas Jehoova suhtub juudi- ja mittejuudi kristlastesse erinevalt?

² Need mehed on arutanud läbi suure hulga tõendeid. Nad on võtnud arvesse pühakirja ennustusi ja ka pealtnägijate tunnistusi. Iga kohalviibija on saanud oma mõtted välja öelda ning tõendeid Jumala vaimu juhtimise kohta on rohkem kui küll. Kas apostlid ja vanemad järgivad püha vaimu juhatust?

 3. Mida me nüüd uurima hakkame?

³ Et alluda selles asjas Jumala vaimu juhtimisele, on tarvis usku ja julgust. Riskivad ju apostlid ja vanemad sellega, et juudid hakkavad kristlasi veelgi enam vihkama. Ka koguduses on neid, kes on veendunud, et kristlastel tuleks Moosese seadust järgida. Vaatamegi nüüd, mida 1. sajandi juhtiv kogu selles olukorras tegi ja kuidas tänapäeva juhtiv kogu apostlite ja vanemate eeskuju järgib. Igaüks meist saab sellest loost midagi õppida.

4., 5. Millist ennustust Jaakobus tsiteeris?

⁴ Sõna võttis Jeesuse poolvend Jaakobus, kes ilmselt oli selle koosoleku juhataja.a Tema sõnad kajastasid kõigi kohalviibijate seisukohta. Ta lausus: „Simeon on selgitanud, kuidas Jumal ise on pööranud tähelepanu mittejuutidele, et koguda nende seast rahvas, kes kannaks tema nime. See on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud.” (Ap. t. 15:14, 15.)

⁵ Paistab, et Simeoni ehk Siimon Peetruse kõne ning Barnabase ja Pauluse esitatud tõendid tõid Jaakobusele meelde kirjakohad, mis seostusid arutluse all oleva teemaga. (Joh. 14:26.) Öelnud, et kuuldu on kooskõlas sellega, mis on prohvetiraamatutes kirjutatud, tsiteeris Jaakobus teksti Aamos 9:11, 12. Aamose raamat kuulus sellesse heebrea pühakirja ossa, mida nimetati prohvetiraamatuteks. (Matt. 22:40; Ap. t. 15:16–18.) On huvitav, et Jaakobuse toodud tsitaat erineb mõnevõrra sellest, mida me võime Aamose raamatust praegu lugeda. Ilmselt on see nii sellepärast, et Jaakobus tsiteeris heebrea pühakirja kreekakeelset tõlget Septuagintat.

 6. Kuidas ilmnes pühakirjast Jumala tahe?

⁶ Prohvet Aamos andis teada, et tuleb aeg, kui Jehoova püstitab taas „Taaveti kokkulangenud koja” ehk teisisõnu seab troonile Taaveti soost valitseja – messia. (Hes. 21:26, 27.) Kas see tähendab, et Jehoova rahvaks pidid taas olema ainult juudid? Ei. Aamos ennustas, et kõigist rahvastest inimesi hakatakse kutsuma Jehoova nimega. Ka Peetrus oli äsja öelnud Jehoova kohta: „Ta ei teinud mingit vahet meie [juudikristlaste] ja nende [mittejuutide] vahel, vaid puhastas nende südame nende usu pärast.” (Ap. t. 15:9.) Järelikult oli Jumala tahe, et nii juudid kui ka mittejuudid oleksid kuningriigipärijad. (Rooml. 8:17; Efesl. 2:17–19.) Polnud ühtki pühakirja ennustust, mis oleks andnud mõista, et mittejuutidel tuleks lasta end kõigepealt ümber lõigata või juudi proselüüdiks saada.

7., 8. a) Millise ettepaneku Jaakobus tegi? b) Miks võib öelda, et Jaakobus ei otsustanud teiste eest?

⁷ Edasi tegi Jaakobus pühakirjas öeldu ja tunnistajate esitatud tõendite põhjal järgmise ettepaneku: „Seepärast ma arvan, et mittejuutidele, kes Jumala poole pöörduvad, ei peaks valmistatama raskusi, vaid neile tuleks kirjutada, et nad hoiduksid kõigest, mis on seotud ebajumalatega, hoorusest, lämbunust ja verest. Sest juba muistsest ajast on igas linnas loetud Moosese raamatuid, kus need käsud on kirjas, ja sünagoogides loetakse neid ette igal hingamispäeval.” (Ap. t. 15:19–21.)

⁸ Jaakobuse sõnad „Seepärast ma arvan” on mõnes piiblitõlkes antud edasi fraasiga „Seepärast otsustan mina”, mis võib jätta mulje, et koosoleku juhatajana tegi Jaakobus otsuse teiste eest. On tõsi, et kreekakeelses algtekstis esineb selles fraasis sõna, mis võib tähendada otsustamist. Ent see, kuidas seda sõna siin kasutatakse, ei näita, et Jaakobus oleks teistele oma arvamust peale surunud. Ta võttis hoopis otsad kokku ja pakkus välja, mida kuuldud tõendite ja pühakirjas öeldu valguses võiks teha.

 9. Miks oli apostlite ja vanemate otsus hea?

⁹ Apostlid ja vanemad kiitsid Jaakobuse ettepaneku heaks. Otsusel oli mitu positiivset külge. Esiteks ei valmistanud nad raskusi mittejuudi kristlastele, kuna nad ei surunud neile peale Moosese seaduse nõudeid. (Ap. t. 15:19.) Teiseks arvestasid nad juudikristlaste südametunnistusega. Nagu Jaakobus ütles, oli sünagoogides juba ammust ajast „loetud Moosese raamatuid, kus need käsud on kirjas” ja juudikristlased olid nendega tuttavad.b (Ap. t. 15:21.) Kahtlemata lähendas apostlite ja vanemate otsus juudi- ja mittejuudi kristlasi. Mis veelgi tähtsam, see oli kooskõlas Jehoova eesmärgiga, mille kohaselt pidid juudid ja mittejuudid teda õlg õla kõrval teenima. See, kuidas apostlid ja vanemad koguduse ühtsust ohustava küsimuse lahendasid, on Jumala rahvale tänapäeval suurepäraseks eeskujuks.

10. Millest on näha, et tänapäeva juhtiv kogu järgib apostlite ja vanemate eeskuju?

¹⁰ Nagu apostlid ja vanemad 1. sajandil, nii otsib Jehoova tunnistajate juhtiv kogu ka tänapäeval juhatust Jehoovalt ja kogudusepealt Jeesus Kristuselt ning seda kõigis asjus.c (1. Kor. 11:3.) Albert Schroeder, kes teenis juhtivas kogus alates aastast 1974 kuni oma maise teekonna lõpuni märtsis 2006, lausus: „Juhtiv kogu koguneb kolmapäeviti. Me alustame igat koosolekut palvega, milles me palume Jehoova vaimu juhatust. Me teeme kõik endast oleneva, et iga asi, mida me käsitleme, ja iga otsus, mis me teeme, oleks kooskõlas piibliga.” Ja Milton Henschel, juhtiva kogu kauaaegne liige, kes lõpetas oma maise teekonna märtsis 2003, tõstatas Gileadi piiblikooli 101. lennu lõpuaktusel järgmise küsimuse: „Kas on maa peal ühtegi teist organisatsiooni, mille juhtkond uurib enne tähtsate otsuste langetamist jumalasõna piiblit?” Vastus on ütlematagi selge.

11. Mismoodi juhtiv kogu kogudusi oma otsusest teavitas?

¹¹ Juhtiv kogu oli jõudnud ümberlõikamise küsimuses üksmeelsele otsusele ja nüüd tuli otsusest ka kogudustele teada anda. Oli tähtis, et usukaaslasteni jõuaks selge info ning et see antaks edasi meeldival ja lahkel viisil. Jutustuses öeldakse: „Apostlid ja vanemad koos terve kogudusega otsustasid valida enda seast mehed ja saata nad koos Pauluse ja Barnabasega Antiookiasse. Nad läkitasid Juuda, keda hüüti Barsabaseks, ja Siilase, kes olid vendade seas eestvedajad.” Neile anti kaasa kiri, mis tuli lugeda ette kogudustele Antiookias, Süürias ja Kiliikias. (Ap. t. 15:22–26.)

12., 13. Miks oli hea, et juhtiv kogu saatis kogudustesse Juuda ja Siilase ning ka kirja?

¹² Juudas ja Siilas olid igati pädevad juhtivat kogu esindama. Nende neljane delegatsioon pidi kogudustele edasi andma sõnumi, et lisaks vastusele ümberlõikamisküsimuses on juhtiv kogu andnud neile ka selged juhendid, mida neil tuleks järgida. See, et juhtiv kogu saatis kogudustesse oma esindajad, oli tark ja armastav otsus. Tänu sellele säilis Jeruusalemmas elavate juudikristlaste ja mujal elavate mittejuudi kristlaste vahel ühtsus ja rahu.

¹³ Kirjas anti mittejuutidele selged juhendid, mida neil tuleb teha, et neid saadaks Jehoova õnnistus. Seal öeldi: „Püha vaim ja meie oleme otsustanud, et teie peale ei tohi panna muud koormat kui vaid selle, mis on hädavajalik: teil tuleb hoiduda ebajumalatele ohverdatust, verest, lämbunust ja hoorusest. Kui te hoolsasti kõigest sellest hoidute, läheb teil hästi. Olge terved!” (Ap. t. 15:28, 29.)

14. Tänu millele on Jehoova rahva ühtsus praegusel ajal võimalik?

¹⁴ Kuigi Jehoova tunnistajaid on üle kaheksa miljoni rohkem kui sajas tuhandes koguduses, valitseb meie seas ühtsus. Kuidas on see võimalik, kui maailm on nii lõhenenud ja probleemidest küllastunud? Meie ühtsus on võimalik tänu sellele, et kogudusepea Jeesus Kristus annab meile ustava ja aruka orja ehk juhtiva kogu kaudu selgeid ja konkreetseid juhtnööre. (Matt. 24:45–47.) Kuna igaüks meist võtab neid varmalt kuulda, on tulemuseks rahu ja harmoonia.

15., 16. Miks tõi juhtiva kogu otsus kogudustele rõõmu?

¹⁵ Jeruusalemmast tulnud delegatsioon jõudis Antiookiasse, kus nad kutsusid kõik jüngrid kokku ja andsid neile kirja üle. „Lugenud selle läbi, rõõmustasid nood usku kinnitavate sõnade pärast.” (Ap. t. 15:30, 31.) Peale selle pidasid Juudas ja Siilas sealsetele usukaaslastele „palju innustavaid kõnesid ja tugevdasid nende usku”. Nagu Barnabas, Paulus ja paljud teised, olid ka nemad prohvetid, sest nad tegid teatavaks Jumala tahte. (Ap. t. 13:1; 15:32; 2. Moos. 7:1, 2.)

¹⁶ Tänu Jehoova õnnistusele leidis ümberlõikamist puudutav tüliküsimus lahenduse, mis tõi kõigile rõõmu. Juhtiv kogu andis selget ja õigeaegset juhatust, mis tugines pühakirjale ja püha vaimu juhtimisele. Vähem tähtis polnud ka see, kuidas otsust serveeriti: see anti kogudustele edasi soojalt ja vahetult.

17. Mille poolest sarnaneb ringkonnaülevaatajate tegevus a) Pauluse ja Barnabase omaga? b) Juuda ja Siilase omaga?

¹⁷ Ka tänapäeval annab Jehoova tunnistajate juhtiv kogu usuperele vajalikku juhatust just õigel ajal. Juhtiva kogu juhised on selged ja konkreetsed ning tihtipeale jõuavad need kogudusteni ringkonnaülevaatajate kaudu. Need vennad külastavad kogudusi ja pakuvad usukaaslastele julgustust ja tuge. Nad on nagu Paulus ja Barnabas, kes „õpetasid ja kuulutasid koos paljude teistega head sõnumit, Jehoova sõna”. (Ap. t. 15:35.) Samuti on nad nagu Juudas ja Siilas, kes „pidasid vendadele palju innustavaid kõnesid ja tugevdasid nende usku”. (Ap. t. 15:32.)

18. Millisel juhul Jehoova meid õnnistab?

¹⁸ Mida meie saame teha, et koguduses oleks rahu ja harmoonia? Jaakobus, kes Jeruusalemmas toimunud koosolekut juhatas, kirjutas hiljem: „Ülalt lähtuv tarkus on eelkõige puhas, siis rahumeelne, mõistlik, varmas kuuletuma . . . Rahutegijate jaoks külvatakse rahulikes oludes õiguse seemet ja nad lõikavad õiguse vilja.” (Jaak. 3:17, 18.) Kas Jaakobus võis neid sõnu kirjutades pidada silmas sedasama koosolekut, millest on juttu Apostlite tegude 15. peatükis? Seda me ei tea. Kuid nagu sellest loost selgelt välja tuleb, on Jehoova õnnistus üksnes seal, kus valitseb ühtsus ja koostöövaim.

19., 20. a) Millest oli näha, et Antiookia koguduses valitses üksmeel? b) Millele said Paulus ja Barnabas nüüd kogu oma energia pühendada?

¹⁹ Antiookia koguduses valitses nüüd üksmeel. Sealsed kristlased ei vaielnud Juuda ja Siilasega. Vastupidi, nad olid nende külastuse eest väga tänulikud. Jutustuses öeldakse: „Kui nad [Juudas ja Siilas] olid seal mõnda aega viibinud, saatsid vennad nad rahuga tagasi nende juurde, kes olid nad läkitanud,” ehk tagasi Jeruusalemma.d (Ap. t. 15:33.) Kindlasti oli ka Jeruusalemma vendadel suur rõõm kuulda, kui hästi olid Juudas ja Siilas Antiookias vastu võetud. Tänu Jehoova armule oli nende ülesanne igati korda läinud.

²⁰ Paulus ja Barnabas jäid Antiookiasse ning nad said nüüd pühendada kogu oma energia kuulutustööle. Sellega andsid nad usukaaslastele head eeskuju, just nagu seda teevad ringkonnaülevaatajad tänapäeval, kui nad kogudusi külastavad. (Ap. t. 13:2, 3.) Sellised innukad vennad on kogudusele kingitus Jehoovalt. Millised ülesanded aga Jehooval Paulusele ja Barnabasele veel varuks olid? Sellest räägime järgmises peatükis.