Kuidas leida õiget usundit

„Kui on olemas tõde Jumala kohta, siis miks tuleb mul seda otsida? Kui Jumalal oleks kogu inimsoole tähtis sõnum, siis kas ta ei edastaks seda piisavalt selgelt, nii et inimesed seda otsekohe mõistaksid, ilma et oleks tarvis tegelda uurimisega?” võidakse küsida.

KINDLASTI oleks Jumal võimeline ka nõnda toimima. Ent kas ta on arvanud heaks tõde sel kombel edasi anda?

Mil moel Jumal tõde edastab

Tegelikult edastab Jumal oma sõnumeid nõnda, et siirad tõeotsijad suudavad need üles leida (Laul 14:2). Mõelgem näiteks sõnumile, mille Jumal edastas sajandeid tagasi oma prohveti Jeremija kaudu. See oli Jumala tõrksale rahvale mõeldud sõnum babüloonlaste käe läbi saabuvast Jeruusalemma hävingust (Jeremija 25:8–11; 52:12–14).

Ent samal ajal väitsid teisedki prohvetid, et nad kõnelevad Jumala nimel. Hananja ennustas Jeruusalemmale rahu – Jeremija kuulutatavast sõnumist erines see täiesti. Keda siis pidi tolle aja inimene uskuma, kas Jeremijat või neid, kes rääkisid vastupidist? (Jeremija 23:16, 17; 28:1, 2, 10–17).

Selleks, et siirad juudid oleksid saanud mõista, kes räägib õigust, oli neil vaja Jehoovat tunda. Neil oli vaja mõista tema seadusi ja põhimõtteid, samuti tema suhtumist väärtegudesse. Nõnda toimides oleksid nad nõustunud Jumala sõnadega, mida edastas Jeremija: „Mitte ükski ei kahetse oma kurjust” (Jeremija 8:5–7). Lisaks oleksid nad saanud aru, et selline kahetsusväärne olukord ei tähenda Jeruusalemmale ja selle elanikele midagi head (5. Moosese 28:15–68; Jeremija 52:4–14).

Jeremija prohvetikuulutused Jeruusalemma kohta läksidki täide. Aastal 607 e.m.a tegid babüloonlased linna maatasa.

Kuigi sõnakuulmatuse tagajärjed olid juba ammu ette ennustatud, tuli vaeva näha, mõistmaks, et kätte on jõudnud aeg, mil Jumal asub otsustavalt tegutsema.

Kuidas on lugu kristliku tõega?

Mida võiks öelda Jeesus Kristuse kuulutatud tõe kohta? Kas kõik mõistsid, et see sõnum on Jumalalt? Ei mõistnud. Ehkki Jeesus viibis otse Iisraeli rahva keskel neid õpetades ja imetegusid tehes, ei taibanud enamik kuulajaid, et tema ongi ennustatud Messias – Kristus ehk Võitu.

Variseridele, kes küsisid, millal Jumala riik tuleb, kostis Jeesus: „Jumala riik ei tule tähelepanu äratades.” Ta lisas: „Jumala riik on teie seas!” (Luuka 17:20; 21, P 1997). Jumala määratud Valitseja Jeesus oli nende seas! Ent variserid keeldusid avamast oma silmi tõendite ees, mis osutasid sellele, et just temaga lähevad täide Messia kohta käivad prohvetikuulutused. Nad keeldusid võtmast teda vastu kui „Kristust, elava Jumala Poega” (Matteuse 16:16).

Samasugust vastuvõttu leidis ka tõde, mida kuulutasid Kristuse esimesel sajandil tegutsenud jüngrid. Ehkki imeteod osutasid sellele, et Jumal toetab jüngreid, polnud enamikul inimestel sugugi lihtne tõde mõista (Apostlite teod 8:1–8; 9:32–41). Jeesus andis oma järelkäijatele käsu teha jüngriteks kõik rahvad neid õpetades. Kuulnud ja õppinud Pühakirja tõdesid, said siirad tõeotsijad usklikeks (Matteuse 28:19; Apostlite teod 5:42; 17:2–4, 32–34).

Samuti toimub see tänapäeval. „Kuningriigi evangeeliumi” kuulutatakse „kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile” (Matteuse 24:14). Seda ei tehta tingimata „tähelepanu äratades” – nõnda silmapaistvalt, et igaüks, kes maa peal elab, võiks seda pidada sõnumiks Jumalalt. Ent ometi on Jumala tõde äratuntav ning leiab vastukaja ausa südamega inimeste seas, kes soovivad kummardada Jumalat nii, nagu tema seda heaks kiidab (Johannese 10:4, 27).

Fakt, et sa loed seda piibliteemalist ajakirja, osutab sellele, et tõenäoliselt oled sa siiras tõeotsija. Kuidas jõuda selgusele, milline usund õpetab tõde?

Tõhus meetod

Apostel Paulus kiitis mõningaid Beroia elanikke selle eest, kuidas nad tema õpetusele reageerisid. Nad ei võtnud Pauluse räägitut otsekohe tõena vastu, kuigi nad kuulasid teda lugupidamisega. Me võime õppida sellest, mida beroialased pärast sõnumi kuuldasaamist tegid.

Pangem tähele, mida räägib Piibel: „[Beroialased] olid üllamad kui Tessaloonika juudid; nemad võtsid sõna vastu kõige hea meelega ja uurisid iga päev Kirjast, kas see on nõnda, nagu kuulutati. Siis uskusid nüüd paljud neist” (Apostlite teod 17:10–12, meie kursiiv). Niisiis ei olnud nende tõeotsing pealiskaudne. Nad ei mõelnud, et võivad kujundada oma lõpliku arvamuse vaid paari lühikese keskustelu põhjal Paulusega.

Pangem tähele ka seda, et berioalased „võtsid sõna vastu kõige hea meelega”. See räägib mõndagi nende hoiaku kohta Pühakirja uurimise suhtes. Nad ei olnud kergeusklikud, ent nad polnud ka küünilised. Neil puudus kriitiline hoiak selle suhtes, mida selgitas Paulus kui Jumala sõnumit edastav inimene.

Mõelgem ka sellele: beroialsed kuulsid kristlusest esimest korda. Jutt kõlas ehk liigagi ilusana, et olla tõsi. Kuid selle asemel et sõnum tagasi lükata, uurisid nad hoolega Pühakirja ja kontrollisid, kas see on nõnda, nagu Paulus kuulutas. Pangem tähele ka seda, et need, kes nii Beroias kui Tessaloonikas nõnda hoolikat uurimistööd tegid, said usklikuks (Apostlite teod 17:4, 12). Nemad ei andnud alla ega teinud otsust, et tõde polegi võimalik leida. Nad tegid kindlaks, et see usk on õige.

Kuidas tõde inimesi mõjutab

Kes berioalaste kombel tõe leiab, tahab seda entusiastlikult teistega jagada. Seda võivad pahaks panna need, kes arvavad, et oleks hea alandlikult mõelda, et muudel usunditel võib samuti õigus olla. Ent Piibli tõde – kui see on leitud – annab inimesele kindla veendumuse. See ei jäta teda kahtlema, kas tõde on võimalik leida või kas mitte kõik usundid ei too päästet. Tõe leidmine algab siiski tõsimeelsest uurimisest, mis eeldab muidugi mõista alandlikkust.

Jehoova tunnistajad on tegelenud sellise uurimisega. Sel põhjusel nad usuvadki, et nemad on leidnud õige usu. Et võiksid veenduda, kes tänapäeval õiget usku järgivad, kutsuvad nad sind üles Pühakirja uurima. Kuigi see hõlmab kaugelt enamat, kui lihtne loetelu saab pakkuda, võib sellel leheküljel kastis toodud teave esimese sajandi kristlaste kohta aidata sul siiski uurimisega algust teha.

Kui nõustud koos Jehoova tunnistajatega kodus tasuta Piiblit uurima, avaneb sulle võimalus põhjalikult süüvida sellesse, mida Piibel tegelikult õpetab. Olles seda teada saanud, oled suuteline otsustama, kus on õige usk.

[Kast lk 9]

Õige usundi tunnusjooned

Kaalugem esimese sajandi kristlaste tegutsemist ja õpetusi:

◼ Nad otsisid juhatust Jumala Sõnast (2. Timoteosele 3:16; 2. Peetruse 1:21).

◼ Nad õpetasid, et Jeesus on Jumala Poeg, Jumalast erinev ja temale alluv (1. Korintlastele 11:3; 1. Peetruse 1:3).

◼ Nad õpetasid, et tulevases ülestõusmises pöörduvad surnud tagasi ellu (Apostlite teod 24:15).

◼ Nad olid üldtuntud armastuse poolest, mis neil isekeskis oli (Johannese 13:34, 35).

◼ Nad ei kummardanud Jumalat üksikisikutena, vaid olid organiseerunud ühtsetesse kogudustesse, mida juhatasid ülevaatajad ja keskne vanematekogu, kes allus Jeesusele kui Peale (Apostlite teod 14:21–23; 15:1–31; Efeslastele 1:22; 1. Timoteosele 3:1–13).

◼ Nad kuulutasid innukalt Jumala Kuningriiki kui inimkonna ainust lootust (Matteuse 24:14; 28:19, 20; Apostlite teod 1:8).

[Pilt lk 7]

Kust võisid inimesed teada, et Jeremija on õige prohvet, kui teised prohvetid rääkisid vastupidist?

[Pildid lk 8, 9]

Esimese sajandi beroialased kuulasid Pauluse ära, seejärel aga uurisid Pühakirjast järele, veendumaks, kas see, mida Paulus oli öelnud, on tõde

[Pilt lk 8, 9]

Seda, kus usundis on tõde, aitab sul leida Piibli hoolikas uurimine