Mõtle õigesti, tegutse targalt
KUJUTA ette niisugust pilti: Jeesus Kristus selgitab, et Jeruusalemmas põhjustavad religioossed vastased talle suurt valu ja tapavad ta siis. Tema lähedane sõber apostel Peetrus ei suuda seda uskuda. Õigupoolest viib ta Jeesuse kõrvale ja noomib teda. Pole kahtlustki, et Peetruse ajendiks on siirus ja ehtne mure. Aga mida arvab Jeesus Peetruse mõtlemisest? „Tagane minust, saatan!” ütleb Jeesus. „Sa oled mulle pahanduseks; sest sa ei mõtle sellele, mis on Jumala, vaid mis on inimeste meelt mööda!” (Matteuse 16:21–23).
Mõtle, kui rabatud võis Peetrus olla! Selle asemel, et olla abiks ja toeks, oli ta tookord oma armsale Isandale „pahanduseks”. Kuidas see küll juhtus? Peetrus tegi sarnase vea, mida inimesed sageli oma mõtteviisis teevad – ta uskus ainult seda, mida tahtis uskuda.
Ära ole liiga enesekindel
Üks oht, mis takistab õigesti mõelda, on kalduvus olla liiga enesekindel. Apostel Paulus hoiatas kaaskristlasi muistses Korintoses: „Kes enese arvab seisvat, katsugu, et ta ei langeks!” (1. Korintlastele 10:12). Miks Paulus seda ütles? Ilmselt sellepärast, et ta teadis, kui kergesti võib inimese mõtteviis moonduda – isegi kristlase mõtted võivad ’loobuda siirast meelest ja kasinusest Kristuse suhtes’ (2. Korintlastele 11:3).
Nii oli juhtunud Pauluse esivanemate seas terve põlvkonnaga. Jehoova ütles neile tookord: „Minu mõtted ei ole teie mõtted, ja teie teed ei ole minu teed” (Jesaja 55:8). Nad olid muutunud ’iseenese silmis targaks’ ja sellel olid kurvad tagajärjed (Jesaja 5:21). Sellepärast on kindlasti mõistlik uurida, kuidas hoida oma mõtteviis õige, ja seega vältida kurbi tagajärgi.
Hoidu lihalikust mõtteviisist
Mõningaid korintlasi mõjutas tugevalt lihalik mõtteviis (1. Korintlastele 3:1–3). Nad pidasid inimfilosoofiaid tähtsamaks kui Jumala Sõna. Kahtlemata olid tolle aja kreeka filosoofid väga targad mehed, ent Jumala silmis olid nad rumalad. Paulus ütles: „On kirjutatud: „Mina kaotan tarkade tarkuse ja teen tühjaks mõistlike mõistuse!” Kus on targad? Kus kirjatundjad? Kus selle ajastu arutlejad? Eks Jumal ole selle maailma tarkuse teinud jõleduseks [„rumaluseks”, UM]?” (1. Korintlastele 1:19, 20). Niisuguseid tarku mehi juhtis pigem „maailma vaim” kui Jumala vaim (1. Korintlastele 2:12). Nende filosoofiad ja ideed ei olnud kooskõlas Jehoova mõtteviisiga.
Lihaliku mõtteviisi peamine allikas on Kurat-Saatan, kes mao kaudu Eevat pettis (1. Moosese 3:1–6; 2. Korintlastele 11:3). Kas ta on ka meile ohtlik? On küll! Jumala Sõna järgi on Saatan „teinud sõgedaks” inimeste meeled sedavõrd ulatuslikult, et praegu ta „eksitab kogu maailma” (2. Korintlastele 4:4; Ilmutuse 12:9). Kui tähtis on seega olla valvas tema mõtete suhtes! (2. Korintlastele 2:11.)
Ole valvas „inimeste pettemängu” suhtes
Apostel Paulus hoiatas ka „inimeste pettemängu” eest (Efeslastele 4:14). Ta kohtas „petiseid töötegijaid”, kes väitsid end pakkuvat tõde, aga kes tegelikult seda moonutasid (2. Korintlastele 11:12–15). Oma eesmärkide saavutamiseks võivad sellised inimesed kasutada valikuliselt tõendusmaterjale, üliemotsionaalset keelt, eksitavaid pooltõdesid, ekslikke vihjeid ja isegi lausvalet.
Propaganda tegijad kasutavad teiste häbimärgistamiseks tihti sõna „sekt”. Euroopa Nõukogu Parlamentaarsele Assambleele tehti ettepanek, et uusi religioosseid gruppe uurivad ametnikud „võiksid soovitatavalt loobuda selle termini kasutamisest”. Miks? Arvati, et sõnal „sekt” on liiga negatiivne kõrvaltähendus. Niisamuti süüdistasid kreeka mõttetargad apostel Paulust, et ta on „lobasuu” ehk sõna-sõnalt „seemne noppija”. Sellega nad vihjasid, et ta pole midagi enamat kui üks tühipaljas lobiseja, kes noppis üles ja kordas ainult teadmiste raasukesi. Paulus tegelikult „jutlustas neile Jeesusest ja ülestõusmisest” (Apostlite teod 17:18).
Kas propaganda tegijate võtted annavad tulemusi? Annavad küll. Need on tähtsad tegurid loomaks etnilist ja religioosset vihavaenu, moonutades inimeste arusaamu teistest rahvustest või religioonidest. Paljud on selliste võtete abil alandanud ebapopulaarseid vähemusi. Adolf Hitler kasutas tõhusalt niisuguseid meetodeid, kujutades juute ning teisi kui mandunud, pahelisi ja riigile ohtlikke inimesi. Ära luba mitte kunagi sellisel pettemängul mürgitada oma mõtlemist (Apostlite teod 28:19–22).
Ära peta iseennast
Iseennast petta on samuti lihtne. Õigupoolest on väga raske loobuda südamelähedastest arvamustest või neid kahtluse alla seada. Miks see nii on? Sest me oleme oma vaadetega emotsionaalselt seotud. Sellepärast võimegi end petta eneseõigustusega – mõeldes välja põhjusi, millega valesid ja eksitavaid tõekspidamisi õigustada.
Nii juhtus mõnede esimese sajandi kristlastega. Nad tundsid Jumala Sõna, aga nad ei lasknud sel oma mõtteviisi juhtida. Lõpuks nad ’petsid iseendid [„valemõtlemise läbi”, Piibli Raamat]’ (Jakoobuse 1:22, 26). Üks märk, mis näitab, et oleme sedasorti enesepettuse ohvriks langenud, on see, kui avastame, et muutume vihaseks, kui meie tõekspidamised kahtluse alla seatakse. Vihastumise asemel on tark hoida oma meel avatuna ja kuulata tähelepanelikult, mis teistel on öelda, isegi kui oleme täiesti veendunud oma arvamuse õigsuses (Õpetussõnad 18:17).
Otsi „Jumala tõelist tundmist”
Mida teha, et hoida oma mõtteviis õige? Abi on meile kättesaadav, aga me peame ise soovima selle nimel tööd teha. Tark kuningas Saalomon sõnas: „Mu poeg! Kui sa mu sõnad vastu võtad ja mu käsud enesele talletad, lased oma kõrva tarkust tähele panna, pöörad oma südame mõistuse poole, jah, kui sa aru appi kutsud ja tood oma hääle kuuldavale mõistuse heaks, kui sa seda otsid nagu hõbedat ja püüad leida nagu peidetud varandust, siis sa mõistad Jehoova kartust ja leiad Jumala tunnetuse [„tõelise tundmise”, UM]!” (Õpetussõnad 2:1–5). Kui me tõesti pingutame, et täita oma meel ja süda Jumala Sõna tõdedega, omandame tõelise tarkuse, mõistmise ja vahetegemisvõime. Tegelikult otsime midagi palju väärtuslikumat kui hõbe või mõni muu aineline varandus (Õpetussõnad 3:13–15).
Tarkus ja teadmised on kindlasti olulised tegurid, et mõtteviis oleks õige. „Sest siis tuleb tarkus su südamesse ja tunnetus hakkab meeldima su hingele!” ütleb Jumala Sõna. „Otsustusvõime valvab su üle, mõistus kaitseb sind, päästes sind kurjalt teelt, meeste käest, kes räägivad pööraselt, kes hülgavad sirged rajad, et käia pimedail teedel” (Õpetussõnad 2:10–13).
Eriti oluline on surve all või hädaohus lasta Jumala mõtetel oma mõtlemist juhtida. Tugevad emotsioonid, nagu viha või hirm, võivad raskendada õigel viisil mõtlemist. „Rõhumine teeb targa rumalaks,” lausub Saalomon (Koguja 7:7, EP 97). On võimalik isegi ’kibestuda Jehoova vastu’ (Õpetussõnad 19:3). Milles see ilmneb? Kui süüdistatakse Jumalat oma probleemides ja õigustatakse nendega tegusid, mis on tema seaduste ja põhimõtetega vastuolus. Selle asemel et mõelda: „Mul on alati õigus”, kuulakem alandlikult tarku nõuandjaid, kes soovivad meid Pühakirja abil aidata. Ja vajaduse korral olgem valmis ka hülgama sügavale juurdunud vaatenurki, kui ilmneb, et need on valed (Õpetussõnad 1:1–5; 15:22).
’Palu Jumalalt’
Me elame segadust tekitaval ja ohtlikul ajal. Korrapärane palve Jehoova juhatuse saamiseks on oluline, kui tahame omada head otsustusvõimet ja tegutseda targalt. „Ärge muretsege ühtigi,” kirjutab Paulus, „vaid laske kõiges oma palumised palve ja anumisega ühes tänuga saada Jumalale teatavaks. Ja Jumala rahu, mis on ülem kõigest mõistusest, hoiab teie südamed ja mõtted Kristuses Jeesuses” (Filiplastele 4:6, 7). Kui meil on keeruliste probleemide või katsumustega toimetulemisel puudu tarkusest, on vaja seda ’paluda Jumalalt, kes kõigile annab suisa ega tee etteheiteid’ (Jakoobuse 1:5–8).
Teades, et kaaskristlastel on vaja tarkust, püüdis apostel Peetrus ’hoida ärkvel nende selget mõtlemisvõimet’ (UM). Ta tahtis, et nad ’meenutaksid neid sõnu, mis pühad prohvetid enne on rääkinud, ja Issanda ning Õnnistegija, Jeesus Kristuse käsku’ (2. Peetruse 3:1, 2). Kui me seda teeme ja hoiame oma mõtteviisi Jehoova Sõnaga kooskõlas, siis me mõtleme õigesti ja tegutseme targalt.
[Pildid lk 21]
Algkristlased lasid oma mõtteviisi kujundada Jumala tarkusel, mitte filosoofilistel arutlustel
[Allikaviited]
Filosoofid, vasakult paremale: Epikuros: Photograph taken by courtesy of the British Museum; Cicero: Reproduced from The Lives of the Twelve Caesars; Platon: Roma, Musei Capitolini
[Pildid lk 23]
Palve ja Jumala Sõna uurimine on hädavajalik