Samasugust tagasihoidlikku suhtumist võis Apollose juures näha ka siis, kui ta oli valmis vastu võtma soovituskirja Efesose vendadelt Korintose kogudusele. Aruanne jätkub: „Aga kui ta tahtis minna Ahhaiasse, julgustasid vennad teda selleks ning kirjutasid jüngritele, et nad tema vastu võtaksid” (Apostlite teod 18:27; 19:1). Apollos ei nõudnud, et teda vastu võetaks tema enda saavutuste eest, vaid järgis tagasihoidlikult kristliku koguduse korraldusi.

Apollose teenistuse esialgsed tulemused Korintoses olid suurepärased. Apostlite tegude raamatus teatatakse: „Kui ta sinna oli saabunud, saatis ta palju kasu neile, kes armu läbi olid saanud usklikuks. Sest suure osavusega lükkas ta avalikult juutide väited ümber ja näitas Kirjast, et Jeesus on Messias” (Apostlite teod 18:27, 28).

Apollos andis end koguduse teenistusse, õhutades vendi oma teenistusvalmiduse ja innukusega. Mis oli tema edu võti? Apollosel oli kindlasti loomupäraseid võimeid ja tal oli julgust juutidega avalikult väidelda. Aga mis veelgi tähtsam, ta arutles Pühakirja kasutades.