Mõtle Jeesuse vastupidavusele

1.—3. a) Kui suurt ängistust tunneb Jeesus Ketsemani aias, ja mis seda põhjustab? b) Mida võib öelda Jeesuse vastupidavuse kohta, ja millised küsimused kerkivad?

OLUKORD on rõhuv. Jeesus pole kunagi varem kogenud sellist psüühilist ja emotsionaalset pinget. Kätte on jõudnud tema maapealse elu viimased tunnid. Koos oma apostlitega tuleb ta tuttavasse kohta, Ketsemani aeda. Ta on nendega siin sageli kokku saanud. Sel õhtul aga on tal vaja mõnda aega üksi olla. Apostlite juurest lahkudes läheb ta aias tahapoole, laskub seal põlvili ja hakkab palvetama. Ta palub nii tungivalt ja teda valdab selline ängistus, et tema higi muutub ”otsekui verepiiskadeks”, mis langevad maa peale (Luuka 22:39—44).

² Miks on Jeesus nii rusutud? Tõsi, ta teab, et varsti seisavad tal ees äärmuslikud füüsilised kannatused, aga see pole tema hingevalu põhjus. Teda rõhuvad hoopis tähtsamad küsimused. Ta on väga mures oma Isa nime pärast ja mõistab, et inimkonna tulevik sõltub sellest, kas ta jääb ustavaks. Jeesus teab, kui tähtis on tal vastu pidada. Kui ta sellega hakkama ei saaks, tooks ta Jehoova nimele suurt häbi. Kuid Jeesus peab vastu. Hiljem samal päeval, mõni hetk enne oma viimast hingetõmmet, võib inimene, kes on olnud maa peal parimaks vastupidavuse eeskujuks, võidukalt hüüda: ”See on lõpule viidud!” (Johannese 19:30).

³ Piibel innustab meid, et ’mõtleksime hoolega’ Jeesuse vastupidavuse peale (Heebrealastele 12:3). Seega kerkivad mõned tähtsad küsimused: Millistes katsumustes pidas Jeesus vastu? Mis aitas tal vastu pidada? Kuidas me saame järgida tema eeskuju? Aga enne, kui vastame neile küsimustele, uurigem, mida vastupidavus endast kujutab.

4., 5. a) Mis on ”vastupidavus”? b) Millise piltliku näite abil võiks selgitada, et vastupidavusega on seotud rohkem kui paratamatute raskuste talumine?

⁴ Aeg-ajalt me kõik ’tunneme kurbust mitmesuguste katsumuste pärast’ (1. Peetruse 1:6). Kas mingi katsumuse talumine tähendab seda, et oleme tingimata vastupidavad? Ei. Kreeka nimisõna, mida tõlgitakse vastega ”vastupidavus”, tähendab ”võimet jääda raskustes kindlaks või tugevaks”. Üks õpetlane selgitab, millist vastupidavust Piibli kirjutajad silmas peavad: ”See on vaim, mis suudab raskusi taluda mitte lihtsalt saatusele alistunult, vaid leegitseva lootusega ... See on omadus, mis hoiab mehe püsti, näoga vastu tuult. See on voorus, mis võib isegi raskeima katsumuse muuta auks, sest see näeb valu taga eesmärki.”

⁵ Seega ei tähenda vastupidavus lihtsalt mingi paratamatu raskuse talumist. Vastupidavusega, millest räägib Piibel, on seotud vankumatus, õige meelelaadi säilitamine ja lootusrikas suhtumine hoolimata katsumustest. Mõtle järgmisele piltlikule näitele. Kaks meest on vanglas ühesugustes tingimustes, kuid väga erinevatel põhjustel. Üks on tavaline kurjategija, kes kannab oma karistust, leppides sellega vastumeelselt ja kurva näoga. Teine aga — tõeline kristlane, kes on vangistatud ustavuse pärast — jääb vankumatuks ja säilitab positiivse suhtumise, sest ta näeb selles olukorras võimalust väljendada oma usku. Vaevalt et seda kurjategijat saab pidada vastupidavuse eeskujuks, kuid lojaalne kristlane on selle suurepärase omaduse hea näide. (Jaakobuse 1:2—4.)

 6. Kuidas me saame vastupidavust arendada?

⁶ Vastupidavus on päästeks hädavajalik (Matteuse 24:13). Siiski pole see elutähtis omadus meile kaasa sündinud. Vastupidavust tuleb arendada. Kuidas? ”Raskused toovad vastupidavuse,” ütleb Roomlastele 5:3. Jah, kui me tõesti tahame arendada vastupidavust, ei saa me kõigist usuproovidest kartlikult eemale hoida. Meil tuleb neile hoopis näkku vaadata. Vastupidavus kasvab, kui me päevast päeva puutume kokku ning tuleme toime suurte ja väikeste katsumustega. Iga läbitud katsumus teeb meid tugevamaks, et oleksime valmis järgmiseks. Muidugi ei arenda me vastupidavust omaenda võimete abil. Me sõltume ”jõust, mida annab Jumal” (1. Peetruse 4:11). Et aidata meil kindlaks jääda, on Jehoova andnud meile parimat võimalikku abi — see on tema Poja eeskuju. Uurigem lähemalt Jeesuse laitmatut vastupidavust.

7., 8. Millises olukorras pidas Jeesus oma maise elu lõpu lähenedes vastu?

⁷ Oma maapealse elu lõpu lähenedes pidi Jeesus taluma mitmesugust julma kohtlemist. Mõtle ka, millist pettumust ja alandamist ta koges viimasel ööl lisaks äärmisele psüühilisele pingele. Lähedane kaaslane reetis ta, lähimad sõbrad jätsid ta maha, talle korraldati ebaseaduslik kohtuprotsess, mille käigus maa kõrgeima religioosse kohtu liikmed naeruvääristasid teda, sülitasid tema peale ja peksid teda rusikatega. Kõigest hoolimata pidas ta vastu, säilitades rahuliku väärikuse ja tugevuse. (Matteuse 26:46—49, 56, 59—68.)

⁸ Oma viimastel tundidel pidas Jeesus vastu tohututes kehalistes kannatustes. Teda peksti piitsaga nii rängalt, et ühe tuntud meditsiiniajakirja sõnul tekkisid selle tagajärjel ”sügavad vorbid ja rebestused ning märkimisväärne verekaotus”. Tema hukkamisviis, postile löömine, põhjustas ”aeglase surma maksimaalse valu ja kannatustega”. Mõtle piinale, mida ta ilmselt tundis, kui tema kätest ja jalgadest taoti läbi suured naelad, millega ta posti külge kinnitati (Johannese 19:1, 16—18). Kujutle, millist jubedat valu ta tundis, kui post püsti tõsteti ja ta keha jäi kogu oma raskusega naeltele rippuma ning tema katkirebitud selg hõõrus vastu tulpa. Ja ta pidas neis äärmuslikes kehalistes kannatustes vastu, kusjuures teda rõhus veel see koorem, mida kirjeldati peatüki algul.

 9. Mis kaasneb oma ”piinaposti” kandmise ja Jeesuse järgimisega?

⁹ Milliseid raskusi võime meie kui Kristuse järelkäijad kohata, milles meil tuleb vastu pidada? Jeesus ütles: ”Kui keegi tahab käia minu järel, siis ta ... kandku oma piinaposti ning järgigu mind pidevalt” (Matteuse 16:24). ”Piinapost” tähendab siin piltlikult kannatusi, häbi või isegi surma. Kristuse järgimine pole hõlbuelu. Meie kristlikud normid teevad meid teistest erinevaks. See maailm vihkab meid, sest me ei kuulu sellesse (Johannese 15:18—20; 1. Peetruse 4:4). Siiski me kanname hea meelega oma piinaposti — jah, me oleme valmis pigem kannatama, isegi surema, kui loobuma oma Eeskuju järgimisest (2. Timoteosele 3:12).

10.—12. a) Miks panid inimeste puudused Jeesuse vastupidavuse proovile? b) Millised olid mõned olukorrad, mis Jeesuse vastupidavuse proovile panid?

¹⁰ Jeesus puutus oma teenistuse ajal kokku muudegi raskustega, mida põhjustas teda ümbritsevate inimeste ebatäiuslikkus. Tuleta meelde, et ta oli ”meistertööline”, kelle kaudu Jehoova lõi maa ja kogu elu selle peal (Õpetussõnad 8:22—31, UM). Seega teadis Jeesus, mis on Jehoova eesmärk seoses inimestega: nad pidid peegeldama Tema omadusi ning tundma rõõmu elust ja täiuslikust tervisest (1. Moosese 1:26—28). Maa peal olles nägi Jeesus patu traagilisi tagajärgi teise nurga alt — ta oli ise inimene, võimeline tundma inimlikke tundeid ja emotsioone. Kui valus oli tal küll vahetult seda kogeda, kui kaugele olid inimesed langenud võrreldes Aadama ja Eeva algse täiuslikkusega! See pani Jeesuse vastupidavuse proovile. Kas ta heidab meelt ja annab alla, pidades patuseid inimesi lootusetuteks? Vaadelgem seda.

¹¹ Juutide hoolimatus tegi Jeesuse nii kurvaks, et ta nuttis avalikult. Kas ta lasi nende ükskõiksusel kahandada oma innukust või lakkas seetõttu kuulutamast? Vastupidi, ta käis ”iga päev templis õpetamas” (Luuka 19:41—44, 47). Ta oli ”ülimalt kurb” variseride südame tundetuse pärast, kui need jälgisid teraselt, kas ta teeb inimese terveks hingamispäeval. Kas ta lasi neil ennast õigeks pidavatel vastupanijatel end heidutada? Sugugi mitte! Ta jäi kindlaks ja tegi mehe terveks — pealegi otse keset sünagoogi! (Markuse 3:1—5.)

¹² Oli veel midagi, mis võis Jeesuse proovile panna — tema lähimate jüngrite nõrkused. Me saime 3. peatükist teada, et nad ihkasid endale pidevalt silmapaistvat positsiooni (Matteuse 20:20—24; Luuka 9:46). Jeesus andis neile rohkem kui korra nõu, et on vaja alandlik olla (Matteuse 18:1—6; 20:25—28). Kuid nad olid pikaldased õppust võtma. Kujuta ette, isegi siis, kui ta oli viimast õhtut koos nendega, laskusid nad ”ägedasse vaidlusse” selle üle, kes on nende keskel suurim! (Luuka 22:24.) Kas Jeesus lõi käega, mõeldes, et nad on lootusetud? Ei. Ta jäi alati kannatlikuks ning oli positiivne ja lootusrikas, nähes neis ikka head. Ta teadis, et oma südames nad armastavad Jehoovat ja tõesti tahavad täita Tema tahet (Luuka 22:25—27).

13. Milliste katsumustega me võime kokku puutuda sarnaselt Jeesusega?

¹³ Ka meil võib tulla ette katsumusi, mis sarnanevad Jeesuse omadega. Näiteks võime puutuda kokku inimestega, kes ei hooli kuningriigi sõnumist või on sellele koguni vastu. Kas laseme sellisel negatiivsel reageeringul end masendada või jätkame innukalt kuulutamist? (Tiitusele 2:14.) Meid võivad panna proovile meie kristlike vendade puudused. Mõtlematu sõna või hoolimatu tegu võib haavata meie tundeid (Õpetussõnad 12:18). Kas lööme oma usukaaslastele käega või sallime nende vigu ja puudusi jätkuvalt ning otsime neis head? (Koloslastele 3:13.)

14. Millised kaks tegurit aitasid Jeesusel kindlaks jääda?

¹⁴ Mis aitas Jeesusel seista kindlalt ja jääda laitmatuks, hoolimata kõigist häbistamistest, pettumustest ja kannatustest? Välja võib tuua kaks tähelepanuväärset tegurit. Esiteks suunas ta pilgu ülespoole, otsides abi ’Jumalalt, kes teeb vastupidavaks’ (Roomlastele 15:5). Teiseks suunas Jeesus pilgu ettepoole, keskendudes tulemusele, milleni vastupidavus teda viib. Käsitlegem neid tegureid ükshaaval.

15., 16. a) Mis näitab, et Jeesus ei üritanud vastu pidada omaenda jõule toetudes? b) Milles oli Jeesus oma Isa suhtes kindel ja miks?

¹⁵ Kuigi Jeesus oli täiuslik Jumala Poeg, ei toetunud ta omaenda jõule, et vastu pidada. Selle asemel pöördus ta oma taevase Isa poole ja palus abi ülalt. Apostel Paulus kirjutas: ”Kristus esitas oma liha päevil valju hüüdmise ja pisaratega anumisi ja ka palumisi Temale, kes oli võimeline päästma teda surmast” (Heebrealastele 5:7). Pane tähele, et Jeesus ei esitanud mitte üksnes palumisi, vaid ka anumisi. Sõna ”anumine” viitab kogu südamest esitatud, lausa tungivale abipalvele. Kuna ”anumised” on mitmuses, näitab see, et Jeesus pöördus anuvalt Jehoova poole rohkem kui ühe korra. Tõesti, Ketsemani aias palvetas Jeesus korduvalt ja südamest (Matteuse 26:36—44).

¹⁶ Jeesus oli täiesti kindel, et Jehoova vastab tema anumistele, sest ta teadis, et tema Isa ’kuuleb palvet’ (Laul 65:3). Enne inimeseks saamist oli esmasündinud Poeg näinud, kuidas tema Isa reageerib oma lojaalsete kummardajate palvetele. Näiteks nägi Poeg taevas pealt, kuidas Jehoova saatis ingli vastama prohvet Taanieli südamesttulevale palvele — seda koguni enne, kui Taaniel jõudis oma palve lõpetada (Taaniel 9:20, 21). Kuidas siis oleks Isa võinud jätta vastamata oma ainusündinud Pojale, kes valas välja oma südame ”valju hüüdmise ja pisaratega”? Jehoova vastaski oma Poja tungivatele palvetele ja saatis ingli teda toetama, et ta peaks selles katsumuses vapralt vastu (Luuka 22:43).

17. Miks meil tuleb vastupidamiseks suunata pilk taeva poole, ja kuidas seda teha?

¹⁷ Et vastu pidada, peame ka meie suunama pilgu taeva poole — Jumala poole, ’kes annab jõudu’ (Filiplastele 4:13). Kui isegi täiuslik Jumala Poeg tundis vajadust anuda Jehoovalt abi, siis kui palju enam peaksime seda tegema meie! Meil on vaja anuda Jehoovat korduvalt, nagu seda tegi Jeesus (Matteuse 7:7). Kuigi me ei oota, et meile ilmuks ingel, võime olla kindlad, et meie armastav Jumal võtab kuulda palveid, mida esitab ustav kristlane, kes ”anub ja palvetab püsivusega ööd ja päevad” (1. Timoteosele 5:5). Ükskõik milliseid katsumusi meil ka ette ei tuleks — olgu haigus, lähedase surm või tagakiusamine —, Jehoova vastab meile, kui palume temalt kogu südamest tarkust, julgust ja jõudu, et vastu pidada (2. Korintlastele 4:7—11; Jaakobuse 1:5).

18. Kuidas vaatas Jeesus kaugemale kannatustest, mis teda ees ootasid?

¹⁸ Teiseks aitas Jeesusel vastu pidada see, et ta vaatas ettepoole, kaugemale kannatustest, mis teda ees ootasid. Piibel ütleb Jeesuse kohta: ”Ta pidas piinapostil vastu tema ette seatud rõõmu pärast” (Heebrealastele 12:2). Jeesuse eeskuju põhjal võib näha, millist mõju avaldavad üheskoos lootus, rõõm ja vastupidavus. Selle võib kokku võtta nii: lootus teeb rõõmsaks ja rõõm teeb vastupidavaks (Roomlastele 15:13; Koloslastele 1:11). Jeesusel oli suurepärane tulevikuväljavaade. Ta teadis, et tema ustavus aitab kinnitada Isa valitsemisõigust ja annab talle võimaluse osta inimpere tagasi patu ja surma haardest. Samuti oli Jeesusel lootus valitseda Kuningana ja teenida Ülempreestrina, et tuua kuulekatele inimestele teisigi õnnistusi (Matteuse 20:28; Heebrealastele 7:23—26). Keskendudes eesseisvatele tulevikuväljavaadetele ja lootusele, tundis Jeesus võrreldamatut rõõmu, ja see rõõm omakorda aitas tal vastu pidada.

19. Kuidas saame lasta lootusel, rõõmul ja vastupidavusel üheskoos meile mõju avaldada, kui kohtame usuproove?

¹⁹ Nagu Jeesus, peame ka meie laskma lootusel, rõõmul ja vastupidavusel üheskoos meile mõju avaldada. ”Olge rõõmsad lootuses,” ütles apostel Paulus. Seejärel ta lisas: ”Pidage vastu raskustes” (Roomlastele 12:12). Kas sinu teel on praegu mõni raske usuproov? Siis on sul igati põhjust suunata pilk ettepoole. Ära kaota silmist seda, kuidas sa võid oma vastupidavusega tuua ülistust Jehoova nimele. Hoia hinnalist kuningriigi lootust selgelt silme ees. Näe ennast Jumala tulevases uues maailmas ja kujutle end kogemas paradiisi õnnistusi. Kui näed vaimusilmas Jehoova imeliste tõotuste täitumist — kaasa arvatud tema suveräänsuse õigeksmõistmine, kurjuse kaotamine maa pealt ning haiguste ja surma kõrvaldamine —, täidab see su südame rõõmuga, ja see rõõm võib aidata sul vastu pidada, ükskõik millised katsumused sind ka ei tabaks. Kuningriigi lootuse täitumisega võrreldes on igasugune kannatus praegusel ajastul tõepoolest ”hetkeline ja kerge” (2. Korintlastele 4:17).

20., 21. Mida ootab Jehoova meilt seoses vastupidavusega, ja mida me peaksime otsusekindlalt tegema?

²⁰ Jeesus teadis, et tema järelkäija pole kerge olla, kuna see nõuab vastupidavust (Johannese 15:20). Ta oli valmis ise ees minema, teades, et tema eeskuju annab teistele jõudu (Johannese 16:33). Muidugi jättis Jeesus vastupidavuses täiusliku eeskuju, kuid meie oleme täiuslikkusest kaugel. Mida Jehoova meilt ootab? Peetrus selgitab: ”Kristus ise kannatas teie eest ja jättis teile eeskuju, et te käiksite hoolsalt tema jälgedes” (1. Peetruse 2:21). Sellega, kuidas Jeesus katsumustega toime tuli, jättis ta meile ”eeskuju”, mida jäljendada.a Tema vastupidavuse eeskuju võib võrrelda ”jälgedega”. Me ei suuda käia neis jälgedes täiuslikult, kuid me saame teha seda ”hoolsalt”.

²¹ Järgigem siis otsusekindlalt Jeesuse eeskuju nii hästi kui suudame. Ärgem kunagi unustagem, et mida hoolsamalt me Jeesuse jälgedes käime, seda paremini oleme valmis pidama vastu ”lõpuni” — kas selle vana ajastu lõpuni või meie praeguse elu lõpuni. Me ei tea, kumb tuleb enne, kuid me teame seda, et saame Jehoovalt vastupidavuse tasuks igavesi õnnistusi (Matteuse 24:13).