Kas igavene elu on tõesti võimalik?
”Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?” (MATTEUSE 19:16)
1. Mida võib öelda inimese eluea kohta?
PÄRSIA kuningas Xerxes I, keda Piiblis nimetatakse Ahasveroseks, vaatas aastal 480 e.m.a. lahingu eel oma vägesid üle (Ester 1:1, 2). Kreeka ajaloolase Herodotose sõnul valas kuningas pisaraid, kui ta oma mehi silmitses. Miks? Xerxes ütles: ”Inimese lühike eluiga kurvastab mind. Sest kõigist neist meestest pole saja aasta pärast enam ainustki elus.” Võib-olla tundub ka sulle, et elu on kahetsusväärselt üürike ning tõenäoliselt oled märganud, et keegi ei taha jääda vanaks, haigeks ja surra. Igaüks tahaks olla nooruslikult terve ja õnnelik (Iiob 14:1, 2).
2. Mida paljud loodavad ja miks?
2 Ajakirjas ”The New York Times Magazine” ilmus 1997. aasta 28. septembril artikkel pealkirjaga ”Inimene tahab elada”. Seal tsiteeriti teadlast, kes ütles: ”Usun tõesti, et meie põlvkond võib olla esimene, kes jääb igavesti elama.” Võib-olla usud sinagi, et lõputu elu on võimalik, kuna Piibel tõotab, et inimesed võivad maa peal igavesti elada (Laul 37:29; Ilmutuse 21:3, 4). Ent on ka neid, kes usuvad igavese elu võimalikkust põhjustel, millest Piibel ei räägi. Vaadeldes mõningaid neist, saame kinnitust, et igavene elu on tõesti võimalik.
Loodud elama igavesti
3., 4. a) Miks usuvad mõned, et inimesel peaks olema võimalik igavesti elada? b) Kuidas kirjeldas Taavet oma arenemist emaihus?
3 Üks põhjus, miks paljud usuvad igavese elu võimalikkust, on seotud inimkeha imepärase ehitusega. Näiteks see, kuidas laps oma ema ihus areneb, on ime. Üks vananemist uuriv autoriteet kirjutas: ”Loodus teeb imesid, mis viivad meid eostumisest sünnini ning seejärel suguküpsuse ja täiskasvanuks saamiseni, kuid ta pole pidanud tarvilikuks leiutada pealtnäha hulga lihtsamat mehhanismi, mis laseks neil imedel kesta igavesti.” Jah, arvestades inimkeha imepärast ehitust, on õigustatud küsimus: miks me siis sureme?
4 Tuhandeid aastaid tagasi mõtiskles piiblikirjutaja Taavet nendesamade imede üle, ehkki ta ei võinud näha emakasse nagu tänapäeva teadlased. Ta mõtles sellele, kuidas teda ’ema ihus kooti’. Ta ütles, et sel ajal ’valmistati tema neerud’. Ta märkis, et tema luud tekkisid siis, kui teda ”salajas loodi”. Seejärel ütles Taavet enda loote kohta, kui see veel emaihus oli: ”Su raamatusse kirjutati kõik päevad [”selle osad”, UM], mis olid määratud” (Laul 139:13—16).
5. Millised imed toimuvad, kui loode emaüsas areneb?
5 Muidugi mõista polnud olemas mingit sõnasõnalist kirjalikku plaani, mille järgi Taavetit tema ema ihus valmistati. Ent kui ta mõtiskles selle üle, kuidas on tehtud tema neerud, luud ja teised organid, näis talle, nagu oleksid need valminud plaani järgi — nagu oleks kõik kuskil kirjas. Talle võis näida, justkui oleks viljastatud rakul tema ema üsas üks suur tuba, täis raamatuid, mis sisaldavad üksikasjalikke juhendeid inimlapse valmistamise kohta — juhendeid, mis antakse kaasa igale uuele rakule. Sarnaselt sellega öeldakse ajakirjas ”Science World” piltlikus keeles, et areneva loote igas rakus on ”terve kapitäis plaane”.
6. Millised tõsiasjad kinnitavad, et me oleme ”imeliselt loodud”, nagu Taavet ütles?
6 Kas sa oled mõelnud sellele, kui imeline on inimorganismi talitlus? Bioloog Jared Diamond märkis: ”Inimese soole sisepinda katvad rakud asenduvad iga paari päeva tagant, põit vooderdavad rakud vahetuvad kord kahe kuu jooksul ja vere punalibled asenduvad iga nelja kuu tagant.” Ta ütles kokkuvõtteks: ”Iga päev lammutab loodus meid laiali ja paneb kokku tagasi.” Mida see tegelikult tähendab? Seda, et ükskõik kui kaua me ka ei elaks — olgu 8, 80 või koguni 800 aastat —, on meie keha alati väga noor. Üks teadlane tegi kunagi sellise arvestuse: ”Aasta jooksul asendub ligi 98 protsenti meie kehas olevatest aatomitest teiste aatomitega, mida me omastame õhust, toidust ja joogist.” Taavetil oli õigus, kui ta ütles, et inimene on ”imeliselt loodud” (Laul 139:14, UT).
7. Mida on mõned inimkeha ehitust ja talitlust uurides järeldanud?
7 Üks vananemist uuriv autoriteet ütles inimkeha ehitust silmas pidades: ”Vananemise põhjus pole selge.” Näib tõepoolest, et me peaksime elama igavesti. Sellepärast üritavadki inimesed oma tehnoloogia abil seda eesmärki saavutada. Mõni aeg tagasi kirjutas dr. Alvin Silverstein oma raamatus ”Võit surma üle” (”Conquest of Death”) vägagi veendunult: ”Elu olemuse saladus lahendatakse. Me hakkame mõistma, .. kuidas inimene vananeb.” Ja mis on selle tulemus? Ta ennustas: ”Siis pole enam vanu inimesi, sest needsamad teadmised, mis võimaldavad meil saavutada võidu surma üle, toovad ka igavese nooruse.” Kas mõte igavesest elust tundub väga ebarealistlik, kui arvestada kõike, mida teadlased on inimkeha kohta teada saanud? Kuid on veel üks, isegi jõulisem põhjus uskuda, et igavene elu on võimalik.
Soov elada igavesti
8., 9. Milline soov on inimloomuses olnud kogu ajaloo vältel?
8 Kas oled märganud, et inimesel on loomupärane soov igavesti elada? Ühes Saksa ajakirjas kirjutas üks arst: ”Igavese elu unistus on arvatavasti sama vana kui inimkond.” ”The New Encyclopædia Britannica” ütleb ühe muistse Euroopa rahva uskumustest rääkides: ”Inimesed, kes selle vääriliseks osutuvad, saavad igavese elu kullaga kaetud säravas lossis.” Ja mida kõike on inimkond küll vaevaks võtnud, et saavutada igavest elu!
9 ”The Encyclopedia Americana” märgib, et rohkem kui 2000 aasta eest ”jätsid [Hiina] keisrid ja ka lihtrahvas taoistlike preestrite eestvedamisel töö unarusse, et otsida elueliksiiri” — niinimetatud nooruse lätet. Kogu ajaloo jooksul on inimesed uskunud, et kui nad tarvitavad mitmesuguseid segusid või joovad teatud vett, võivad nad nooreks jääda.
10. Kuidas on nüüdisajal püütud eluiga pikendada?
10 Vähem tähelepanuväärsed pole ka nüüdisaegsed püüded rahuldada inimese sünnipärast soovi igavese elu järele. Üks ere näide selle kohta on mingi haiguse tõttu surnud inimese külmutamine. Seda on tehtud lootuses tuua ta tagasi ellu kunagi tulevikus, kui tema haigusele on ravim leitud. Üks selle teadusharu, krüoonika pooldaja kirjutas: ”Kui meie optimism osutub õigustatuks ja saadakse teada, kuidas ravida või parandada kõiki kahjustusi, sealhulgas ka vanadusnõtrust, siis saavad need, kes praegu surevad, tulevikus lõputult kestva elu.”
11. Miks tahaksid inimesed igavesti elada?
11 Miks on igavese elu soov niivõrd kinnistunud inimese mõistuses? Kas mitte sellepärast, et Jumal ”on .. [inimeste] südamesse pannud ka igaviku”? (Koguja 3:11.) Selle üle tasub järele mõelda. Miks on meil sünnipärane soov elada igavesti, kui Looja eesmärk poleks seda soovi rahuldada? Pealegi, kas oleks temast armastav luua inimene sooviga elada igavesti ja ometi mitte lasta sel soovil täituda? (Laul 145:16.)
Kellele loota?
12. Milles on mõned veendunud ja kas see veendumus on sinu arvates põhjendatud?
12 Kes või mis võiks anda meile igavese elu? Kas 20. või 21. sajandi tehnoloogia? Ajakirja ”The New York Times Magazine” artikkel ”Inimene tahab elada” rääkis tehnoloogiast kui jumalusest ning ”entusiasmist, mida on äratanud tehnoloogia võimalused”. Üks teadlane olevat koguni muretu kindlusega väitnud, et ”geneetilised rakkude eluiga pikendavad tehnoloogiad tehakse kättesaadavaks piisavalt vara, et päästa [meid] ning peatada vananemine või ehk isegi see protsess tagasi pöörata”. Tegelikkuses on kõik inimeste pingutused vananemist peatada ja surmast jagu saada täielikult nurjunud.
13. Kuidas kinnitab inimaju ehitus, et inimene on loodud elama igavesti?
13 Kas see tähendab seda, et teed igavesse ellu polegi olemas? Sugugi mitte, tee on olemas. Inimaju imepärane ehitus ja praktiliselt piiramatu õppimisvõime peaksid meid selles veenma. Molekulaarbioloog James Watson nimetas inimaju ”kõige keerukamaks objektiks, mis universumis seni leitud”. Neuroloog Richard Restak ütles: ”Teadaolevas universumis pole mitte kusagil midagi, mis natukenegi sellega sarnaneks.” Miks oleks meil vaja aju, mis on võimeline vastu võtma ja talletama praktiliselt piiramatul hulgal infot, ning keha, mis on kavandatud talitlema igavesti, kui me poleks loodud elama igavesti?
14. a) Millisele järeldusele inimelu kohta piiblikirjutajad osutavad? b) Miks me peaksime lootma Jumala ja mitte inimeste peale?
14 Milline on ainus loogiline järeldus, millele faktid osutavad? Kas ei osuta need sellele, et kõikvõimas intelligentne Looja tõi meid olemasollu eesmärgiga, et elaksime igavesti? (Iiob 10:8; Laul 36:10; 100:3, UT; Malakia 2:10; Apostlite teod 17:24, 25.) Kas poleks meil sel juhul tark järgida üleskutset, mille Piibli laulukirjutaja inspiratsiooni all kirjutas: ”Ärge lootke õilsate peale, inimlaste peale, kelle käes ei ole abi!” Miks ei tasu loota inimeste peale? Laulik vastab: ”Kui tema vaim väljub, siis ta pöördub tagasi oma mulda; samal päeval kaovad tema kõrged mõtted!” Jah, hoolimata potentsiaalist elada igavesti, on inimene surma ees siiski abitu. Laulik teeb järelduse: ”Õnnis see, kelle .. lootus on Jehoova peale, oma Jumala peale” (Laul 146:3—5).
Kas see on tõesti Jumala eesmärk?
15. Mis näitab, et Jumala eesmärk on, et inimene elaks igavesti?
15 Kas see on tõesti Jehoova eesmärk, et inimesed elaksid igavesti? Jah, on. Tema Sõna tõotab seda kümneid kordi. ”Jumala armuand on igavene elu,” kinnitab Piibel. Jumala sulane Johannes kirjutas: ”See on tõotus, mille tema [Jumal] meile on tõotanud: igavene elu.” Niisiis on arusaadav, miks üks noor mees Jeesuselt küsis: ”Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?” (Roomlastele 6:23; 1. Johannese 2:25; Matteuse 19:16.) Ja apostel Paulus kirjutas ”igavese elu lootusest, mille Jumal, kes ei valeta, on tõotanud enne igavesi aegu” (Tiitusele 1:2).
16. Mis mõttes on Jumal tõotanud igavest elu ”enne igavesi aegu”?
16 Mida tähendab see, et Jumal on tõotanud igavest elu ”enne igavesi aegu”? Mõned arvavad, et apostel Paulus pidas silmas seda, et juba enne esimese inimpaari Aadama ja Eeva loomist oli Jumala eesmärk, et inimesed elaksid igavesti. Ent isegi kui Paulus viitas hoopis ajale, mil Jehoova tegi juba loodud inimestele teatavaks oma eesmärgi seoses nendega, on ikkagi selge, et Jumala tahte kohaselt peavad inimesed elama igavesti.
17. Miks aeti Aadam ja Eeva Eedeni aiast välja ning miks pandi keerubid selle sissekäigu ette?
17 Piibel ütleb, et ”Jehoova Jumal laskis maast tõusta .. elupuu keset [Eedeni] aeda”. Aadam aeti sealt minema just sellepärast, et ta ”oma kätt ei sirutaks ega võtaks ka elupuust ja ei sööks ega elaks igavesti”. Pärast Aadama ja Eeva väljaajamist Eedeni aiast pani Jehoova ’keerubid ja tuleleegina sähviva mõõga valvama elupuu teed’ (1. Moosese 2:9; 3:22—24).
18. a) Mida oleks elupuust söömine Aadamale ja Eevale tähendanud? b) Mida sellest puust söömine kujutas?
18 Kui Aadamal ja Eeval oleks lastud elupuust süüa, mida oleks see neile tähendanud? Muidugi võimalust elada paradiisis igavesti. Üks piibliõpetlane avaldas arvamust: ”Elupuul pidi olema mingi omadus, mis hoidis inimkeha vanadusnõrkuse eest, mandumise eest, mis lõpeb surmaga.” Ta väitis koguni, et paradiisi taimedel oli raviomadusi, mis võisid vananemisele vastutoimet avaldada. Kuid Piibel ei ütle, et sel puul oli mingeid eluandvaid omadusi. Elupuu kujutas lihtsalt seda, et Jumal tagab igavese elu sellele, kellel ta lubab selle vilja süüa (Ilmutuse 2:7).
Jumala eesmärk ei ole muutunud
19. Miks Aadam suri ja miks meie, tema järeltulijad, samuti sureme?
19 Kui Aadam patustas, kaotas ta igavese elu õiguse ja jättis sellest ilma ka kõik oma veel sündimata järeltulijad (1. Moosese 2:17). Kui ta oma sõnakuulmatuse tõttu patuseks sai, muutus ta puudulikuks, ebatäiuslikuks. Sellest ajast alates tema keha sisuliselt programmeeriti surema, just nagu Piibel ütleb: ”Patu palk on surm” (Roomlastele 6:23). Ka tema ebatäiuslikud järeltulijad programmeeriti surema, mitte aga igavesti elama. Piibel selgitab: ”Otsekui ühe inimese [Aadama] kaudu patt tuli maailma ja patu läbi surm, nõnda on ka surm tunginud kõigisse inimestesse, sest nad kõik on pattu teinud” (Roomlastele 5:12).
20. Mis tõendab, et inimesed loodi elama maa peal igavesti?
20 Milline oleks olukord olnud siis, kui Aadam ei oleks pattu teinud, kui ta oleks jäänud Jumalale sõnakuulelikuks ja saanud loa süüa elupuust? Kus ta oleks igavesti elanud? Kas taevas? Kindlasti mitte, sest Jumal ei rääkinud midagi Aadama taevaminekust. Talle anti teha töö maa peal. Piibel ütleb, et ”Jehoova Jumal laskis maast tõusta kõiksugu puid, mis armsad olid pealtnäha ja millest hea oli süüa”, ning et ”Jehoova Jumal võttis inimese ja pani ta Eedeni aeda harima ja hoidma” (1. Moosese 2:9, 15). Pärast seda, kui Eeva oli Aadamale kaasaks loodud, anti neile kahele veel lisaülesandeid, mis tuli täita maa peal. Jumal ütles neile: ”Olge viljakad ja teid saagu palju, täitke maa ja alistage see enestele; ja valitsege kalade üle meres, lindude üle taeva all ja kõigi loomade üle, kes maa peal liiguvad!” (1. Moosese 1:28).
21. Milline tulevikuväljavaade anti esimestele inimestele?
21 Mõelda vaid, missugust elu maa peal tõotasid Aadamale ja Eevale need Jumala antud juhendid! Nad pidid maises paradiisis kasvatama täiuslikult terveid poegi ja tütreid. Suureks saades oleksid need omakorda sünnitanud lapsi ja teinud paradiisi hooldamiseks meeldivat aiatööd. Kõik loomad oleksid neile allunud ja inimsoo elu oleks olnud rahuldustpakkuv. Eedeni aia piiride laiendamine ja kogu maakera paradiisiks muutmine oleks neile kindlasti rohkesti rõõmu valmistanud. Kas sinule meeldiks elada koos täiuslike lastega sellises kaunis maises kodus, kus pole vananemist ega surma? Su süda vastaku sellele küsimusele.
22. Miks me võime kindlad olla, et Jumala eesmärk maaga ei ole muutunud?
22 Kas siis, kui Aadam ja Eeva sõnakuulmatuse tõttu Eedeni aiast välja aeti, muutis Jumal oma eesmärki anda inimestele igavene elu paradiisis maa peal? Muidugi mitte. Kui ta oleks seda teinud, oleks ta tunnistanud end võimetuks oma esialgset eesmärki täitma. Me võime olla kindlad, et Jumal viib oma tõotused täide, sest ta teatab: ”Nõnda on ka minu sõnaga, mis lähtub mu suust: see ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11).
23. a) Mis kinnitab, et Jumala eesmärk on see, et õiglased inimesed elaksid maa peal igavesti? b) Mida me järgmisena arutame?
23 Jumal tõotab Piibli kaudu, et tema eesmärk maaga ei ole muutunud: ”Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” Ka Jeesus Kristus ütles oma mäejutluses, et tasased pärivad maa (Laul 37:29; Matteuse 5:5). Kuidas me siis võime igavese elu saada? Mida me omalt poolt selleks tegema peame? Sellest räägib järgmine artikkel.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks usuvad paljud, et igavene elu on võimalik?
◻ Mis peaks veenma meid selles, et meid on loodud elama igavesti?
◻ Mis oli Jumala algne eesmärk inimkonna ja maaga?
◻ Miks me võime kindlad olla, et Jumal viib täide oma algse eesmärgi?