Õpi tundma, milline on su Looja
”Ma lasen sinu eest mööduda kogu oma ilu ja kuulutan sinu ees Jehoova nime.” (2. MOOSESE 33:19)
1. Miks väärib Looja austust?
APOSTEL Johannes, Piibli viimase raamatu kirjutaja, jäädvustas Looja kohta järgmise muljetavaldava teadaande: ”Sina, meie Issand ja Jumal, oled väärt võtma austust ja au ja väge, sest sina oled loonud kõik asjad, ja sinu tahte läbi on need olemas ja on loodud!” (Ilmutuse 4:11). Nagu näitas eelmine artikkel, annavad tänapäeva teaduse avastused sageli uusi põhjusi uskuda kõigi asjade Loojasse.
2., 3. a) Mida peavad inimesed Looja kohta teada saama? b) Miks pole mõistlik Loojaga isiklikult kohtuda?
2 Sama tähtis kui on tunnustada Looja olemasolu, on ka õppida tundma, milline ta on — et ta on reaalne isik, kelle isiksus ja toimimisviisid tõmbavad inimesi tema poole. Ükskõik kui palju sa temast juba tead, kas poleks kasulik teda veelgi paremini tundma õppida? Selleks pole tarvis teda isiklikult kohata, nii nagu me teiste inimestega kokku saame.
3 Jehoova on valmistanud koguni tähed, mille hulgas meie Päike on vaid keskmise suurusega. Kas sa sooviksid Päikesega lähedalt kokku puutuda? Vaevalt! Enamik inimesi püüab hoolega hoiduda sellele isegi pilku heitmast või oma nahale selle võimsaid kiiri liiga kaua paista laskmast. Temperatuur tema sisemuses on umbes 15000000 kraadi Celsiuse järgi. Igas sekundis muudab see termotuuma katel umbes neli miljonit tonni mateeriat energiaks. Vaid murdosa sellest jõuab soojuse ja valgusena maa peale, kuid see on piisav kogu siinse elu alalhoidmiseks. Need lihtsad faktid peaksid näitama meile, kui aukartustäratav on Looja jõud. Jesajal oli küll põhjust kirjutada Looja ”suurest võimust ja tugevast jõust” (Jesaja 40:26).
4. Mida Mooses palus ja kuidas Jehoova talle vastas?
4 Kas sa teadsid, et mõni kuu pärast iisraellaste lahkumist Egiptusest aastal 1513 e.m.a. anus Mooses Loojat: ”Näita siis mulle oma auhiilgust!” (2. Moosese 33:18). Kui sa tuletad meelde, et Jumal on loonud isegi päikese, võid mõista, miks ta ütles Moosesele: ”Sa ei tohi näha mu palet, sest ükski inimene ei või mind näha ja jääda elama!” Looja lubas Moosesel leida Siinai mäel peidukoha ajaks, mil ta ’oli möödunud’. Seejärel nägi Mooses Jumalat nii-öelda ”seljatagant” — Looja auhiilguse ehk juuresoleku mingit laadi järelkuma (2. Moosese 33:20—23; Johannese 1:18).
5. Kuidas rahuldas Looja Moosese soovi ja mida see näitab?
5 Moosese soov Loojat paremini tundma õppida ei jäänud rahuldamata. Rääkides samal ajal ilmselt ingli kaudu, möödus Jumal Moosesest ja kuulutas: ”Jehoova, Jehoova on halastaja ja armuline Jumal, pika meelega ja rikas heldusest ning tõest, kes säilitab heldust tuhandeile, annab andeks ülekohtu ja üleastumised ning patu, aga kes siiski ei jäta süüdlast karistamata” (2. Moosese 34:6, 7). See näitab, et meie Looja lähemaks tundmaõppimiseks pole vaja mitte füüsilist kuju näha, vaid tajuda täielikumal määral seda, milline on tema isiksus ja iseloom.
6. Millest ilmneb meie immuunsüsteemi imelisus?
6 Üks viis, kuidas me seda teha saame, on panna tähele Jumala omadusi selle põhjal, mida ta on loonud. Mõtle oma immuunsüsteemile. ”Scientific American” ütles ühes immuunsuseteemalises numbris: ”Sünnist surmani on immuunsüsteem pidevalt valveseisundis. Keerukas molekulide ja rakkude süsteem .. kaitseb meid parasiitide ja patogeenide eest. Ilma nende kaitseabinõudeta inimesed elus ei püsiks.” Kust on see süsteem pärit? Üks selle ajakirja artikkel ütles: ”Imetlusväärne hulk osavalt koostegutsevaid rakke, kes kaitsevad keha mikroobide ja viiruste sissetungi eest, moodustub mõningatest tüvirakkudest, mis hakkavad ilmuma umbes üheksa nädalat pärast viljastumist.” Rase naine annab osa immuunsusest edasi oma arenevale lootele. Ka hiljem varustab ta last rinnapiima kaudu antikehade ja kasulike keemiliste ainetega.
7. Mida me võiksime oma immunsüsteemi juures tähele panna ja millisele järeldusele see viib?
7 Sul on häid põhjusi järeldada, et sinu immuunsüsteem jätab varju kõik, mida võib pakkuda tänapäeva meditsiin. Seepärast küsi endalt: mida see näitab selle Koostaja ning Andja kohta? Selles süsteemis, mis ’hakkab ilmuma umbes üheksa kuud pärast viljastumist’ ja mis on valmis vastsündinut kaitsma, avaldub kindlasti tarkus ja ettenägelikkus. Aga kas me võime selle süsteemi kaudu Looja kohta veelgi rohkemat tähele panna? Millisele järeldusele jõuab enamik meist seoses Albert Schweitzeri ja teistega, kes pühendasid oma elu selleks, et tagada arstiabi neile, kes on sotsiaalselt või majanduslikult ebasoodsates tingimustes? Tavaliselt me omistame sellistele kaastundlikele humanistidele häid iseloomujooni. Mida me siis võime järeldada oma Looja kohta, kes annab immuunsüsteemi nii rikastele kui ka vaestele? Ilmselgelt on ta armastav, erapooletu, kaastundlik ja õiglane. Kas pole see kooskõlas kirjeldusega, mida Looja kohta kuulis Mooses?
Ta annab teada, milline ta on
8. Millisel erilisel viisil Jehoova ennast meile avaldab?
8 Ent on veel üks võimalus õppida oma Loojat paremini tundma — Piibli kaudu. See on eriti oluline, kuna tema puhul on asju, mida teadus ja universum lihtsalt ei saa avaldada, ja mõningaid, mis Piibli kaudu ilmnevad hoopis selgemalt. Üks näide eelmainitust on Looja isikunimi. Ainult Piibel avaldab nii Looja nime kui ka selle tähenduse. Piibli heebreakeelsetes käsikirjades esineb tema nimi umbes 7000 korda nelja konsonandina, mis translitereerituna võiks olla JHWH, mida eesti keeles hääldatakse tavaliselt Jehoova (2. Moosese 3:15; 6:3).
9. Mida tähendab Looja isikunimi ja mida me võime sellest järeldada?
9 Et võiksime Loojat paremini tundma õppida, tuleb meil mõista, et ta ei ole vaid mingi abstraktne ”Algpõhjus” või ebamäärane ”Mina olen”. Seda näitab tema isikunimi. See on vorm heebrea verbist, mis tähendab ”saama” või ”osutuma”.a (Võrdle 1. Moosese 27:29; Koguja 11:3; UM.) Jumala nimi tähendab ”tema põhjustab saamist [kellekski, millekski]” ja see rõhutab, et ta seab nii eesmärke kui ka tegutseb. Teades ja kasutades tema nime, võime paremini mõista, et ta täidab oma tõotused ning viib aktiivselt oma eesmärgid täide.
10. Millist tähtsat arusaamist võib meile anda 1. Moosese raamatu ülestähendus?
10 Piibel on allikas, mis annab teadmisi Jumala eesmärkide ja isiksuse kohta. Esimene Moosese raamat näitab, et kunagi olid inimesed Jumalaga rahus ning neil oli väljavaade elada pikka ja sisukat elu (1. Moosese 1:28; 2:7—9). Pidades silmas tema nime tähendust, võime olla kindlad, et Jehoova teeb lõpu kannatustele ja pettumustundele, mis on inimesi juba kaua vaevanud. Tema eesmärgi täitumise kohta on kirjas: ”Loodus on ju allutatud tühisusele — ei mitte vabatahtlikult, vaid allutaja [Looja] poolt — kuid ometi lootuse peale, et ka loodus ise vabastatakse kord .. Jumala laste kirkuse vabadusse” (Roomlastele 8:20, 21, UT).
11. Miks me võiksime mõelda Piibli jutustustele ja millised detailid leiduvad neist ühes?
11 Piibel võib aidata meil oma Loojat paremini tundma õppida ka sellega, et näitab, mida ta tegi ja kuidas ta reageeris muistse Iisraeliga tegeldes. Pane tähele Eliisa ja vaenulike süürlaste väepealiku Naamani näidet. Kui sa loed jutustust 2. Kuningate 5. peatükist, näed, kuidas vangistatud Iisraeli tüdruk innustunult rääkis, et Iisraelis elav Eliisa võiks Naamani pidalitõvest terveks ravida. Naaman läks sinna, lootes, et Eliisa viib kätega vehkides läbi mingi müstilise tervendamisriituse. Selle asemel aga käskis Eliisa süürlasel ennast Jordani jões pesta. Kuigi alluvad pidid Naamanit veenma, et ta sellega nõustuks, sai ta siiski terveks, kui ta seda tegi. Naaman pakkus Eliisale hinnalisi kingitusi, millest see aga keeldus. Hiljem läks üks tema kaaslane salaja Naamani juurde ja sai vale abil endale mõned väärtuslikud asjad. Ebaaususe tõttu löödi teda pidalitõvega. See on haarav, inimlik jutustus — selline, millest meil on mõndagi õppida.
12. Mida me võime Looja kohta järeldada Eliisa ja Naamani loo põhjal?
12 Üpris vastupidiselt tänapäeval paljudes kultuurides tavaks saanud olukorrale näitab see ülestähendus köitvalt, et universumi Suur Looja pole liiga kaugel, et pöörata heakskiitvalt tähelepanu väiksele tüdrukule. See tõestab ka seda, et Looja ei soosi ainult ühte rassi või rahvust (Apostlite teod 10:34, 35). Huvitav, selle asemel et oodata inimestelt hookuspookusega tegelemist, mis on nii tavaline mõningate endiste ja praegusaegsete ”tervendajate” puhul, ilmutas Looja imepärast tarkust. Ta teadis, kuidas ravida pidalitõbe. Ta ilmutas asjatundlikkust ja õiglust ka sellega, et ei lasknud pettusel korda minna. Kas pole see jällegi kooskõlas Jehoova isiksusega, mille kohta Mooses kuulda sai? Kuigi see Piibli jutustus on põgus, kui palju me võime sellest siiski oma Looja kohta teada saada! (Laul 33:5; 37:28.)
13. Too näide selle kohta, kuidas me võime Piiblist hinnalisi asju õppida.
13 Teised ülestähendused Iisraeli tänamatutest tegudest ja Jumala toimimisest nende puhul näitavad, et Jehoova on tõesti hooliv. Piibel ütleb, et iisraellased panid teda ikka ja jälle proovile ning tegid talle sellega meelehaiget (Laul 78:40, 41). Järelikult on Loojal tunded ja ta hoolib sellest, mida inimesed teevad. Palju on õppida ka lugudest, mis räägivad tuntud isikutest. Kui Taavet valiti Iisraeli kuningaks, ütles Jumal Saamuelile: ”Inimene näeb, mis silma ees, aga Jehoova näeb, mis südames!” (1. Saamueli 16:7). Jah, Looja vaatab seda, millised me oleme seestpoolt, mitte vaid välist muljet. Kui rahuldustpakkuv see on!
14. Mida kasulikku me võime teha, lugedes Heebrea Kirju?
14 Piibli raamatutest 39 kirjutati enne Jeesuse aega, ning neid tasub lugeda. Seda mitte üksnes selleks, et õppida tundma Piibli jutustusi või ajalugu. Kui me tõesti tahame saada teada, milline on meie Looja, tuleks meil mõtiskleda nende jutustuste üle ja ehk küsida seejuures: mida näitab see episood tema isiksuse kohta? Milliseid tema omadusi on siin märgata?b See võib aidata isegi skeptikutel näha, et Piibel peab olema jumaliku algupäraga, ja rajada aluse, millelt nad saavad selle armastavat Autorit paremini tundma õppida.
Suur Õpetaja aitab meil Loojat tundma õppida
15. Miks peaksid Jeesuse teod ja õpetused õpetlikud olema?
15 On selge, et inimesed, kes kahtlevad Looja olemasolus või kelle arusaam Jumalast on ebamäärane, teavad ehk vähe ka Piiblist. Võib-olla oled sa kohanud kedagi, kes ei osanud öelda, kas Mooses elas enne või pärast Matteust, ja kes ei tea sama hästi kui midagi Jeesuse tegudest või õpetustest. See on tõesti kurb, kuna Suur Õpetaja Jeesus annab Looja kohta väga palju teada. Olles Jumalaga lähedastes suhetes olnud, võis ta teha teatavaks, milline on Looja (Johannese 1:18; 2. Korintlastele 4:6; Heebrealastele 1:3). Ja seda ta ka tegi. Kord ütles ta koguni: ”Kes mind on näinud, see on näinud Isa” (Johannese 14:9).
16. Mida näitab see, et Jeesus suhtles Samaaria naisega?
16 Mõtle järgmisele näitele. Kord, kui Jeesus oli rännakust väsinud, rääkis ta Sühhari lähedal ühe Samaaria naisega. Ta jagas temaga sügavaid tõdesid, mis keskendusid vajadusele ”kummarda[da] Isa vaimus ja tões”. Tol ajal vältisid juudid samaarlasi. Jeesus seevastu peegeldas Jehoova valmisolekut võtta vastu kõigist rahvustest siiraid mehi ja naisi, nagu me panime seda tähele ka Eliisa ja Naamani juhtumi puhul. See peaks meile kinnitama, et Jehoova on üle kitsarinnalisest religioossest vaenulikkusest, mis valitseb tänapäeva maailmas. Me võime panna tähele ka fakti, et Jeesus soovis meeleldi õpetada naist, sel juhul pealegi naist, kes elas mehega, kes polnud tema abikaasa. Selle asemel et naist hukka mõista, kohtles Jeesus teda väärikalt, viisil, mis võis teda tõesti aidata. Seejärel kuulasid Jeesust ka teised samaarlased, kes tegid järelduse: ”[Me] teame, et tema on tõesti maailma Õnnistegija!” (Johannese 4:2—30, 39—42; 1. Kuningate 8:41—43; Matteuse 9:10—13).
17. Millisele järeldusele osutab Laatsaruse ülesäratamise lugu?
17 Vaadelgem veel üht näidet selle kohta, kuidas me võime midagi Looja kohta teada saada, kui tutvume Jeesuse tegude ja õpetustega. Mõtle sellele, mis juhtus, kui suri Jeesuse sõber Laatsarus. Jeesus oli varemgi tõestanud, et tal on vägi äratada surnud uuesti ellu (Luuka 7:11—17; 8:40—56). Ent kuidas ta reageeris sellele, kui nägi Laatsaruse õde Maarjat leinamas? Jeesus ”ärritus [”ohkas sügavalt”, UM] .. vaimus ja võpatas”. Ta polnud ükskõikne ega osavõtmatu — ta ”nuttis” (Johannese 11:33—35). Ja see polnud vaid tundepuhang. Jeesus tundis vajadust otsustavalt tegutseda — ta äratas Laatsaruse ellu. Sa võid kujutleda, kuidas see aitas apostlitel tajuda Looja tundeid ja teguviise. See peaks ka meil ja teistel aitama mõista Looja isiksust ja tema toimimisviise.
18. Mida peaksid inimesed tundma seoses Piibli uurimisega?
18 Pole vähimatki põhjust häbeneda Piibli uurimist ja Looja tundmaõppimist. Piibel ei ole mingi iganenud raamat. Üks, kes seda uuris ja sai Jeesuse lähedaseks kaaslaseks, oli Johannes. Hiljem ta kirjutas: ”Me teame, et Jumala Poeg on tulnud ja andnud meile mõistuse, et me tunnetaksime Tõelise ja oleksime Tõelises, tema Pojas Jeesuses Kristuses [”Poja Jeesuse Kristuse kaudu”, UM]. Seesama on tõeline Jumal ja igavene elu” (1. Johannese 5:20). Pane tähele, et mõistuse kasutamine Tõelise, Looja tundmaõppimiseks võib viia ”igavesse ellu”.
Kuidas sa võid aidata teistel teda tundma õppida?
19. Mida võeti ette selleks, et aidata skeptilisi inimesi?
19 Mõne inimese jaoks on vaja palju tõendeid, et ta võiks uskuda meist hoolivasse kaastundlikku Loojasse ja mõista, milline ta on. On miljoneid inimesi, kes on Looja suhtes siiski skeptilised või kelle arusaam temast ei vasta sellele, mis on kirjas Piiblis. Kuidas sa saad neid aidata? Jehoova tunnistajate 1998/99. aasta piirkondlikel ja rahvusvahelistel konventidel anti paljudes keeltes välja uus tõhus abivahend — raamat ”Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?”.
20., 21. a) Kuidas saab ”Looja” raamatut edukalt kasutada? b) Jutusta kogemusi sellest, kuidas ”Looja” raamat on juba osutunud tõhusaks.
20 See väljaanne tugevdab sinu enda usku meie Loojasse ja su arusaamist tema isiksusest ja toimimisviisidest. Miks see nii kindel on? Sest raamat ”Kas on olemas Looja, kes meist hoolib?” on koostatud just neid eesmärke silmas pidades. Mõttelõng, mis jookseb läbi kogu raamatu, on ”Mis võib muuta su elu mõttekamaks?”. Sisu on esitatud viisil, mis pakub huvi isegi märkimisväärselt haritud inimestele. Siiski puudutab see asju, mida me kõik igatseme. Seal leidub kütkestavat ja veenvat materjali lugejatele, kes kahtlevad Looja olemasolus. See raamat ei eelda, et lugeja usub Loojasse. Skeptikuid köidab kindlasti uuemate teaduslike avastuste ja arusaamade käsitlus. Need faktid tugevdavad isegi nende usku, kes usuvad Jumalasse.
21 Uurides seda uut raamatut võib näha, et selles esitatakse ülevaade Piibli ajaloost viisil, mis tõstab esile Jumala isiksuse tahke ja aitab lugejatel Jumalat paremini tundma õppida. Paljud, kes on seda juba lugenud, on kommenteerinud selle paikapidavust iseenda puhul. (Vaata järgmist artiklit lk. 25—26.) Olgu see nii ka sinuga, kui tutvud selle raamatuga ja kasutad seda, aitamaks teistel oma Loojat paremini tundma õppida.
[Allmärkused]
a Kui jesuiidi õpetlane M. J. Gruenthaner oli ajalehe ”The Catholic Biblical Quarterly” peatoimetaja, seostas selle verbiga oma kommentaari tema sugulasverbi kohta, et see ”ei tähenda mitte kunagi abstraktset eksistentsi, vaid väljendab alati meeltega tajutavat olemist või kellekski saamist, s.t iseenda avaldamist konkreetselt”.
b Kui vanemad jutustavad lastele piiblilugusid, võivad nad aidata oma järglasi sellega, et tõstatavad taolisi küsimusi. Nii võivad lapsed Jumalaga tuttavaks saada ja ka õppida mõtisklema tema Sõna üle.
Kas sa märkasid?
◻ Kuidas sai Mooses Siinai mäel Jehoovaga paremini tuttavaks?
◻ Kuidas aitab Piibli uurimine teada saada, milline on Jumal?
◻ Mida me võime Piiblit lugedes teha, et oma Loojaga lähedasemaks saada?
◻ Kuidas kavatsed sina kasutada ”Looja” raamatut?
[Pilt lk 20]
Mida näitab Looja kohta meie immuunsüsteem?
[Pilt lk 21]
Osa Surnumere kirjarullist, kus tetragrammaton (Jumala nimi heebrea keeles) on esile tõstetud
[Allikaviide]
Loa andnud: Shrine of the Book, Israel Museum, Jerusalem
[Pilt lk 23]
Mida me võime õppida Jeesuse reageeringust Maarja leina puhul?