Kes võib meid lahutada Jumala armastusest?
„Me armastame, sest tema on meid enne armastanud.” (1. JOHANNESE 4:19)
1., 2. a) Miks on meil tähtis teada, et meid armastatakse? b) Kelle armastust me kõige rohkem vajame?
KUI tähtsaks pead sa teadmist, et keegi armastab sind? Imikueast täisealiseks saamiseni kasvavad ja arenevad lapsed jõudsasti, kui neid armastatakse. Kas sa oled silmitsenud beebit, keda ema õrnalt oma kätel hoiab? Tihti on nii, et hoolimata sellest, mis ümberringi toimub, tunneb see pisike end vabalt ja rahulikult, kui ta vaatab oma armastava ema kätel lebades tema naeratavatesse silmadesse. Või kas sa mäletad, kuidas sa tundsid end noorukieas, mis oli mõnikord üsna tormiline? (1. Tessalooniklastele 2:7.) Vahetevahel sa võib-olla ei teadnud, mida tahad, või ei mõistnud isegi oma tundeid. Kui tähtis oli aga teada, et su isa ja ema sind armastavad! Kas polnud hea teada, et sa võid minna nende juurde ükskõik millise probleemi või küsimusega? Tõepoolest, kogu elu jooksul on üks meie suuremaid vajadusi olla armastatud. Armastus kinnitab meile, et oleme väärtuslikud.
2 Vanemate kestval armastusel on kindlasti oluline roll, et laps õigesti ja tasakaalukalt areneks. Meie vaimseks ja emotsionaalseks heaoluks on aga veelgi tähtsam meie kindel veendumus, et meid armastab taevane Isa Jehoova. Mõnedel selle ajakirja lugejatel pole ehk olnud vanemaid, kes oleks neist tõeliselt hoolinud. Kui see on nii ka sinu puhul, ära kaota julgust. Isegi kui sa pole üldse saanud tunda vanemate armastust või ei ole see olnud piisav, teeb Jumala lojaalne armastus selle tasa.
3. Kuidas on Jehoova oma rahvale kinnitanud, et ta teda armastab?
3 Prohvet Jesaja kaudu ütles Jehoova, et ema võib küll unustada oma väikse lapse, kuid tema ei unusta oma rahvast (Jesaja 49:15). Samuti ütles ka Taavet kindla usaldusega: „Isegi kui mu oma isa ja ema mind maha jätaksid, võtaks Jehoova ise mind üles” (Laul 27:10, UM). Kui julgustav! Kui sa oled Jehoova Jumalale pühendunud, siis sõltumata oma oludest peaksid alati meeles pidama, et armastus, mida ta tunneb sinu vastu, on tugevam mis tahes inimese armastusest!
Hoia end Jumala armastuses
4. Kuidas said esimese sajandi kristlased kinnitust, et Jumal neid armastab?
4 Millal sa said esimest korda teada, et Jehoova sind armastab? Tõenäoliselt oli sinu kogemus sarnane sellega, mida tundsid kristlased esimesel sajandil. Kirjas roomlastele viiendas peatükis kirjeldab Paulus kaunilt, kuidas patustajad, kes olid kord Jumalast võõrdunud, said teadlikuks Jehoova armastusest. Salm 5 ütleb: „Jumala armastus on välja valatud meie südameisse Püha Vaimu läbi, kes meile on antud.” Salmis 8 Paulus lisab: „Jumal osutab oma armastust meie vastu sellega, et Kristus on surnud meie eest, kui me alles patused olime.”
5. Kuidas hakkasid sa mõistma Jumala armastuse ulatust?
5 Kui sulle anti teada Jumala Sõnas leiduv tõde ja sa hakkasid sellesse usku ilmutama, hakkas Jehoova püha vaim ka sinu südant mõjutama. Sel viisil mõistsid sa, kui suure teo Jehoova tegi, kui ta saatis oma armastatud Poja sinu eest surema. Jehoova aitas sul nõnda teada saada, kui palju ta inimkonda armastab. Kas ei puudutanud sinu südant see, kui sa taipasid, et ehkki sa oled sündinud Jehoovast võõrdunud patustajana, on tema andnud inimestele võimaluse saada õiglaseks kuulutatud ja elada igavesti? Kas ei tundnud sa armastust Jehoova vastu? (Roomlastele 5:10.)
6. Miks me võime mõnikord tunda, et oleme Jehoovast kuidagi kaugel?
6 Kui sind oli tõmmanud taevase Isa armastus ja sa olid oma elu korda seadnud, et olla Jumalale vastuvõetav, siis pühendasid sa oma elu talle. Nüüd on sul rahu Jumalaga. Ent kas sa tunned mõnikord, et oled Jehoovast kuidagi kaugel? Seda võib juhtuda igaühega meist. Kuid pea alati meeles, et Jumal ei muutu. Tema armastus on püsiv ja vankumatu nagu päike, mis kunagi ei lakka saatmast maale oma soojendavaid valguskiiri (Malakia 3:6; Jakoobuse 1:17). Meie aga võime muutuda, mõnikord ehk vaid ajutiselt. Maa pöörlemise tõttu mähkub pidevalt pool meie planeedist pimedusse. Niisamuti võib olla ka meiega. Kui pöördume Jumalast ära isegi vaid lühikeseks ajaks, võime tunda, et meie suhted temaga jahenevad. Mida saaksime olukorra parandamiseks ette võtta?
7. Kuidas võib enese läbiuurimine aidata meil jääda Jumala armastusse?
7 Kui tunneme, et oleme lahutatud Jumala armastusest, võiksime endalt küsida: „Kas ma olen pidanud Jumala armastust enesestmõistetavaks? Kas ma olen järk-järgult pöördunud ära elavast ja armastavast Jumalast ning minu usu nõrkus ilmneb mitmel viisil? Kas ma mõtlen rohkem „lihalikele asjadele” kui „vaimsetele asjadele”?” (Roomlastele 8:5–8; Heebrealastele 3:12.) Kui oleme Jehoovast kaugenenud, võime astuda samme, et asjad korda seada ja olla temaga jälle lähedastes soojades suhetes. Jakoobus innustab meid: „Tulge Jumala ligi, siis tema tuleb teie ligi!” (Jakoobuse 4:8). Pane tähele Juuda sõnu: „Armsad, rajage endid oma pühimale usule ja palvetage Pühas Vaimus, ja hoidke endid Jumala armastuses” (Juuda 20, 21).
Muutunud olud ei mõjuta Jumala armastust
8. Milliseid ootamatuid muutusi võib meie elus ette tulla?
8 Meie elu siin maailmas võib paljuski muutuda. Kuningas Saalomon märkis, et „aeg ja juhus tabab [meid] kõiki” (Koguja 9:11, UM). Võib juhtuda, et üleöö toimub meie elus suur muutus. Ühel päeval oleme terved, kuid järgmisel päeval võime olla väga haiged. Ühel päeval näib meie ilmalik töö kindel, kuid järgmisel päeval oleme töötud. Ootamatult võib surra lähedane inimene. Mõnel maal võivad kristlased tunda rõõmu rahulikest tingimustest, kuid siis puhkeb järsku vägivaldne tagakiusamine. Võib-olla süüdistatakse meid milleski ülekohtuselt ja me peame seepärast taluma ebaõiglust. Tõepoolest, elu ei ole stabiilne ega kindel (Jakoobuse 4:13–15).
9. Miks oleks hea arutleda roomlastele saadetud kirja kaheksanda peatüki mõningate salmide üle?
9 Kui meie elus juhtub midagi kurvastavat, võime tunda end hüljatuna ning isegi mõelda, et Jumala armastus meie vastu on kahanenud. Kuna nii võib juhtuda meie kõigiga, oleks hea põhjalikult arutleda apostel Pauluse väga lohutavate sõnade üle, mis on üles tähendatud roomlastele saadetud kirja kaheksandas peatükis. Need sõnad kirjutati vaimuga võitud kristlastele. Ent põhimõtteliselt käivad need ka teiste lammaste kohta, kes on kuulutatud õiglaseks kui Jumala sõbrad, nagu seda oli enne Kristust elanud Aabraham (Roomlastele 4:20–22; Jakoobuse 2:21–23, UM).
10., 11. a) Milliseid süüdistusi vaenlased mõnikord Jumala rahva vastu esitavad? b) Miks ei ole kristlased selliste süüdistuste pärast väga mures?
10 Loe Roomlastele 8:31–34. Paulus küsib: „Kui Jumal on meie poolt, kes võib olla meie vastu?” On tõsi, et Saatan ja tema kuri maailm on meie vastu. Vaenlased võivad esitada meile valesüüdistusi ja meid isegi kohtusse kaevata. Mõningaid kristlikke lapsevanemaid on süüdistatud oma laste vihkamises, sest nad ei ole lubanud neil nõustuda selliste meditsiiniliste protseduuridega, mis on vastuolus Jumala seadusega; või siis sellepärast, et nad ei ole lubanud neil osaleda paganlike pühade tähistamisel (Apostlite teod 15:28, 29; 2. Korintlastele 6:14–16). Teisi ustavaid kristlasi on alusetult süüdistatud mässumeelsuses, kuna nad ei lähe sõtta kaasinimesi tapma ega sekku poliitikasse (Johannese 17:16). Mõned vastupanijad on levitanud meedias laimu ning on süüdistanud Jehoova tunnistajaid koguni selles, et nad on ohtlik sekt.
11 Ära aga unusta, et ka apostlite päevil öeldi: „Sellest väärusust on meil teada, et selle vastu igas paigas räägitakse!” (Apostlite teod 28:22). Ent kas tasub nende valesüüdistuste pärast väga mures olla? Jumal on see, kes kuulutab tõelised kristlased õiglaseks nende usu alusel Kristuse ohvrisse. Miks peaks Jehoova lakkama oma kummardajaid armastamast, kui ta on andnud neile kõige kallima kingituse mis võimalik – oma armastatud Poja? (1. Johannese 4:10.) Nüüd, kui Kristus on surnuist üles tõusnud ja asetatud Jumala paremale käele, tegutseb ta innukalt kristlaste kaitseks. Kes suudaks kummutada väite, et Kristus kaitseb oma järelkäijaid, või kes suudaks edukalt seada kahtluse alla selle, et Jumal on oma ustavad teenijad heaks kiitnud? Mitte keegi! (Jesaja 50:8, 9; Heebrealastele 4:15, 16.)
12., 13. a) Millised olud ei suuda meid lahutada Jumala armastusest? b) Mis on Saatana eesmärk, kui ta meile raskusi põhjustab? c) Miks saavutavad kristlased lõpuks täieliku võidu?
12 Loe Roomlastele 8:35–37. Kas miski või keegi peale meie endi suudab meid lahutada Jehoova ja tema Poja Kristus Jeesuse armastusest? Saatan võib kasutada oma maiseid käsilasi, et kristlastele rohkesti vaeva tekitada. Möödunud sajandi jooksul on paljudes maades meie vendi ja õdesid vägivaldselt taga kiusatud. Tänapäeval seisavad meie vennad mõnes paigas iga päev silmitsi raske majandusliku olukorraga. Mõned kannatavad nälga või pole neil piisavalt kehakatteid. Mis on Saatana eesmärk, kui ta neid raskeid tingimusi põhjustab? Vähemalt üks tema eesmärke on seada takistusi Jehoova õigele kummardamisele. Saatan tahab panna meid uskuma, et Jumala armastus on jahtunud. Kuid kas see ikka on nii?
13 Nagu Paulus, kes tsiteeris kirjakohta Laul 44:23, oleme ka meie uurinud Jumala kirjapandud Sõna. Me mõistame, et see kõik juhtub meiega – tema „lammastega” – Jumala nime pärast. Asjaga on seotud Jumala nime pühitsemine ja tema kõikehõlmava suveräänsuse õigeksmõistmine. Jumal on raskusi lubanud nende suurte vaidlusküsimuste pärast, mitte sellepärast, et ta meid enam ei armastaks. Ükskõik kui rõhuv olukord ka on, me võime olla kindlad, et Jumala armastus oma rahva vastu, sealhulgas iga üksikisiku vastu, ei ole muutunud. Kui püsime laitmatuna, võib igast näilisest kaotusest saada võit. Meid tugevdab ja toetab kinnitus Jumala murdumatust armastusest.
14. Miks oli Paulus veendunud Jumala armastuses, hoolimata kõigist raskustest, mida kristlased võivad taluda?
14 Loe Roomlastele 8:38, 39. Miks oli Paulus veendunud, et miski ei suuda kristlasi lahutada Jumala armastusest? Pauluse isiklikud teenistuskogemused kahtlemata tugevdasid tema veendumust, et raskused ei saa mõjutada Jumala armastust meie vastu (2. Korintlastele 11:23–27; Filiplastele 4:13). Paulus teadis ka Jehoova igavest eesmärki ja seda, kuidas Jumal minevikus oma rahvaga oli tegelenud. Kas aga surm suudab saavutada võidu Jumala armastuse üle, nii et Jumal ei armasta enam neid, kes on teda lojaalselt teeninud? Kindlasti mitte! Need ustavad inimesed, kes surevad, elavad edasi Jumala täiuslikus mälus ja ta äratab nad omal ajal üles (Luuka 20:37, 38; 1. Korintlastele 15:22–26).
15., 16. Nimeta mõningaid asjaolusid, mille tõttu Jumal kunagi ei lakka armastamast oma ustavaid teenijaid.
15 Ükskõik mis võiks meiega tänapäeval juhtuda – olgu see siis tervist kahjustav õnnetus, surmaga lõppev haigus või majandusraskused –, miski ei saa hävitada Jumala armastust oma rahva vastu. Võimsad inglid, näiteks see sõnakuulmatu ingel, kellest sai Saatan, ei suuda mõjutada Jehoovat sel viisil, et ta lakkaks oma pühendunud teenijaid armastamast (Iiob 2:3). Valitsused võivad Jumala teenijate tegevuse keelustada, neid vangistada, julmalt kohelda ning pidada neid ebasoovitavateks isikuteks (1. Korintlastele 4:13). Selline õigustamatu rahvahulkade viha võib mõjutada inimesi meie vastu pöörduma, kuid see ei pane universumi Suverääni meid hülgama.
16 Kristlastena ei pea me kartma, et miski, mida Paulus nimetas „käesolevaks” – praeguse maailma sündmused ja olud – ning „tulevaks”, võib murda Jumala kiindumuse oma rahva vastu. Ehkki meie vastu võitlevad maised ja taevased väed, toetab meid Jumala lojaalne armastus. Paulus rõhutas, et „ei kõrgus ega sügavus” saa takistada Jumala armastust. Tõepoolest, mitte miski, mis võib meid maha suruda, ega miski, mis võib meile kõrgemalt poolt mõju avaldada, ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Samuti ei suuda ükski loodu rikkuda suhteid Looja ja tema ustavate teenijate vahel. Jumala armastus ei hävi ilmaski; see on igavene (1. Korintlastele 13:8).
Pea Jumala heldust kalliks igavesti
17. a) Miks on Jumala armastus „parem kui elu”? b) Kuidas me näitame, et peame Jumala heldust kalliks?
17 Kui tähtis on Jumala armastus sinu jaoks? Kas sa tunned nagu Taavet, kes kirjutas: „Sinu heldus on parem kui elu; mu huuled ülistavad sind! Nõnda ma tahan sind tänada oma eluaja; sinu nimel ma tõstan üles oma pihud!”? (Laul 63:4, 5.) Kas elu siin maailmas võib pakkuda midagi veel paremat, kui seda on Jumala armastus ja lojaalne sõprus? Kas näiteks tulutoova ilmaliku karjääri taotlemine on parem kui meelerahu ja õnn, mis tulenevad headest suhetest Jumalaga? (Luuka 12:15.) Mõnede kristlaste ette on seatud valik: kas öelda lahti Jehoovast või surra. Nii juhtus paljude Jehoova tunnistajatega Teise maailmasõja ajal natsi koonduslaagrites. Kui mõned üksikud erandid välja arvata, otsustasid meie kristlikud vennad jääda Jumala armastusse, olles valmis vajaduse korral ka surema. Need, kes jäävad lojaalselt Jumala armastusse, võivad olla kindlad, et nad saavad temalt igavese tuleviku. See on midagi sellist, mida maailm ei saa meile anda (Markuse 8:34–36). Kuid asjaga on seotud enamatki kui igavene elu.
18. Miks on igavene elu nii ihaldusväärne?
18 Ehkki ilma Jehoovata pole võimalik elada igavesti, püüa kujutleda, milline oleks väga pikk elu ilma meie Loojata. See oleks tühi, ilma tõelise eesmärgita. Jehoova on andnud oma rahvale neil viimseil päevil rahuldustpakkuva töö. Seega me võime olla kindlad, et kui Jehoova, Suur Eesmärgiteostaja, annab meile igavese elu, siis on see täidetud paeluvate ja väärtuslike asjadega, mida me võime õppida ja teha (Koguja 3:11). Ükskõik kui palju me eelseisvate aastatuhandete jooksul ka ei uuriks ega õpiks, ei saavuta me kunagi „Jumala rikkuse ja tarkuse ja tunnetuse sügavust” (Roomlastele 11:33).
Isa armastab sind
19. Mida kinnitas Jeesus Kristus oma jüngritele enne lahkumist?
19 Aastal 33 m.a.j 14. niisanil, kui Jeesus oli viimast õhtut koos oma üheteistkümne ustava apostliga, ütles ta palju mõtteid, et neid eelseisva suhtes tugevdada. Nad olid jäänud Jeesuse juurde tema katsumustes ja olid isiklikult tundnud, kuidas ta neid armastab (Luuka 22:28, 30; Johannese 1:16; 13:1). Siis Jeesus kinnitas neile: „Isa ise armastab teid” (Johannese 16:27). Need sõnad aitasid jüngritel kindlasti mõista, kui õrnad tunded on taevasel Isal nende vastu.
20. Mida sa oled otsustanud teha ja milles sa võid täiesti kindel olla?
20 Paljud praegu elavad inimesed on aastakümneid Jehoovat ustavalt teeninud. Pole kahtlustki, et enne selle kurja maailmaajastu lõppu peame seisma silmitsi veel paljude katsumustega. Ära lase kunagi neil katsumustel või hädadel panna end kahtlema Jumala lojaalses armastuses sinu vastu. Ei saa liialdada faktiga, et Jehoova armastab sind (Jakoobuse 5:11). Jätkakem igaüks oma osa tegemist, täites lojaalselt Jumala käske (Johannese 15:8–10). Kasutagem igat võimalust, et tema nime kiita. Me peaksime tugevdama oma otsusekindlust tulla jätkuvalt Jehoova ligi palve ja tema Sõna uurimise kaudu. Kui teeme oma parima, et Jehoovale meele järgi olla, siis kogeme rahu ja oleme täiesti kindlad tema lakkamatus armastuses, ükskõik mida homne päev ka ei tooks (2. Peetruse 3:14).
Kuidas sa vastaksid?
• Kelle armastust on meil eriti vaja, et hoida oma vaimset ja emotsionaalset tasakaalu?
• Milliste asjaolude tõttu ei lakka Jehoova kunagi oma teenijaid armastamast?
• Miks on Jehoova armastus „parem kui elu”?
[Pildid lk 13]
Kui tunneme, et oleme Jumala armastusest lahutatud, saame teha pingutusi, et asjad korda seada
[Pilt lk 15]
Paulus mõistis, miks teda taga kiusati