14. Miks oli Paulus veendunud Jumala armastuses, hoolimata kõigist raskustest, mida kristlased võivad taluda?

¹⁴ Loe Roomlastele 8:38, 39. Miks oli Paulus veendunud, et miski ei suuda kristlasi lahutada Jumala armastusest? Pauluse isiklikud teenistuskogemused kahtlemata tugevdasid tema veendumust, et raskused ei saa mõjutada Jumala armastust meie vastu (2. Korintlastele 11:23–27; Filiplastele 4:13). Paulus teadis ka Jehoova igavest eesmärki ja seda, kuidas Jumal minevikus oma rahvaga oli tegelenud. Kas aga surm suudab saavutada võidu Jumala armastuse üle, nii et Jumal ei armasta enam neid, kes on teda lojaalselt teeninud? Kindlasti mitte! Need ustavad inimesed, kes surevad, elavad edasi Jumala täiuslikus mälus ja ta äratab nad omal ajal üles (Luuka 20:37, 38; 1. Korintlastele 15:22–26).

¹⁶ Kristlastena ei pea me kartma, et miski, mida Paulus nimetas „käesolevaks” – praeguse maailma sündmused ja olud – ning „tulevaks”, võib murda Jumala kiindumuse oma rahva vastu. Ehkki meie vastu võitlevad maised ja taevased väed, toetab meid Jumala lojaalne armastus. Paulus rõhutas, et „ei kõrgus ega sügavus” saa takistada Jumala armastust. Tõepoolest, mitte miski, mis võib meid maha suruda, ega miski, mis võib meile kõrgemalt poolt mõju avaldada, ei suuda meid lahutada Jumala armastusest. Samuti ei suuda ükski loodu rikkuda suhteid Looja ja tema ustavate teenijate vahel. Jumala armastus ei hävi ilmaski; see on igavene (1. Korintlastele 13:8).