Usk

Definitsioon: „Usk on loodetud asjade kindel ootus, ilmne tõendus tegelikest asjadest, kuigi neid ei nähta.” (Heebr. 11:1, NW) Tõeline usk ei ole kergeusklikkus ehk valmisolek uskuda midagi ilma kindlate tõenditeta või lihtsalt seetõttu, et seda tahetakse uskuda. Ehtne usk nõuab põhiteadmisi, tõendite tundmist ja ka seda, et hinnatakse südamest seda, mida need tõendid näitavad. Niisiis, kuigi tõelist usku on võimatu ilmutada ilma täpsete teadmisteta, ütleb Piibel siiski, et inimene usub „südamega”. — Rooml. 10:10.

Miks paljudel inimestel ei ole usku?

Usk on Jumala vaimu vili ja Jumal annab meelsasti oma vaimu neile, kes seda taotlevad. (Gal. 5:22; Luuka 11:13) Seega need inimesed, kellel ei ole usku, ei taotle seda vaimu või taotlevad seda valel eesmärgil või ei lase sellel oma elu juhtida. Seda mõjutavad paljud asjaolud:

Piibli täpse tundmise puudumine: Piibel on Jumala vaimu vili, see on Jumala inspireeritud. (2. Tim. 3:16, 17; 2. Saam. 23:2) Kui inimene seda ei uuri, siis ei saagi ta endas tõelist usku kasvatada. Kuigi kirikuliikmetel on ehk Piibel, puudub neil tõeline usk Jumalasse ja tema eesmärki, kui neile on Jumala Sõna asemel inimeste ideid õpetatud. Eluprobleemide lahendamisel kalduvad nad lootma iseendi ja teiste inimeste ideedele. — Võrdle Matteuse 15:3—9.

Religioonis pettumine: Paljudele on valmistanud pettumust ristiusumaailma kirikute silmakirjalikkus, sest seal väidetakse küll õpetatavat Jumala Sõna, kuid ei elata kooskõlas sellega, mida see ütleb. Teised jälle olid ehk mõne mittekristliku religiooni pooldajad, kuid nägid selle tavade halbu vilju või leidsid, et nende uskumused ei aita neil eluprobleemidega tegelikult toime tulla. Tõelise Jumala täpse tundmise puudumine viib sellised inimesed eemale kõigest, mis on seotud religiooniga. — Võrdle Roomlastele 3:3, 4; Matteuse 7:21—23.

Ei mõisteta, miks Jumal on kurjust lubanud: Enamik inimesi ei mõista, miks Jumal on kurjust lubanud, ja süüdistavad teda seepärast kõigi halbade asjade pärast, mis maailmas aset leiavad. Nad ei mõista, et inimene ei kaldu tegema kurja mitte selle tõttu, et Jumal seda tahaks, vaid Aadama patu tõttu. (Rooml. 5:12) Nad ei ole ehk teadlikud Kurat-Saatana olemasolust ja tema mõjust maailma asjadele ning seepärast panevad nad Saatana alatud teod Jumala arvele. (1. Joh. 5:19; Ilm. 12:12) Kui nad ongi neist asjadest mõningal määral teadlikud, võib neile siiski tunduda, et Jumal on pikaldane tegutsema, sest nad ei mõista selgelt universumi suveräänsuse vaidlusküsimust ega saa aru tõsiasjast, et Jumala kannatlikkus, mida ta on käesoleva ajani ilmutanud, annab neile võimaluse pääseda, kuigi nad pole seda ära teeninud. (Rooml. 2:4; 2. Peetr. 3:9) Samuti ei saa nad täielikult aru, et Jumal on seadnud aja, mil ta tahab jäädavalt hävitada kõik, kes teevad kurja. — Ilm. 22:10—12; 11:18; Hab. 2:3.

Elu, mida valitsevad lihalikud himud ja seisukohad: Üldiselt on inimesed, kellel puudub kindel ja elav usk, pühendunud teistele huvidele. Mõned võivad öelda, et nad usuvad Piiblit, aga nad ei ole seda kunagi põhjalikult uurinud ega mõtisklenud loetu väärtuslikkuse üle, selle põhjuste üle ega selle üle, kuidas seda igapäevaelus rakendada. (Võrdle 1. Ajaraamat 28:9.) Mõnel juhul ei kasvatanud nad seda usku, mis neil oli, vaid lubasid selle asemel oma südamel hakata himustama ülekohtuseid asju, nii et nad eemaldusid Jumalast ja tema teedest. — Heebr. 3:12.

Kuidas inimene võib usku omandada?

Rooml. 10:17: „Nii tuleb siis usk kuuldust.” (Võrdle Apostlite teod 17:11, 12; Johannese 4:39—42; 2. Ajaraamat 9:5—8. Inimene peab esmalt selgusele jõudma, mida Piibel ütleb, ja hoolsa uurimisega oma veendumust selle usaldusväärsuses kinnitama.)

Rooml. 10:10: „Südamega usutakse õiguseks.” (Jumalaga seotud asjad talletuvad inimese piltlikus südames, kui ta nende üle mõtiskleb, kasvatamaks hindamist nende vastu.)

Kui inimene tegutseb kooskõlas Jumala tõotustega ja näeb seejärel tõendeid selle kohta, et Jumal on tema tegevust õnnistanud, tugevdab see tema usku. — Vaata Laul 106:9—12.

Näide: Võib-olla sul on mõni sõber, kelle kohta sa võid öelda: „Ma usaldan teda. Ma võin arvestada sellega, et ta peab oma sõna, ja ma tean, et kui mul on mingi probleem, siis tuleb ta mulle appi.” Tõenäoliselt ei ütle sa seda inimese kohta, keda sa kohtasid esimest korda alles eile. Ta peab olema keegi, kellega sa oled kaua suhelnud ning kes ikka ja jälle on oma usaldusväärsust tõestanud. Samamoodi on lugu ka usuga. Et uskuda, on tarvis võtta aega, et õppida tundma Jehoovat ja tema tegutsemisviise.

Usk sellesse, et Jumal on olemas

Vaata lk. 129—135 peateema „Jumal” alt.

Usk õiglase uue asjadesüsteemi saabumisse

Kui inimene saab hästi tuttavaks sellega, kuidas Jehoova on oma sulastega läbi aegade tegelnud, siis hakkab ta jagama Joosua seisukohta, kes ütles: „Aga teie mõistke kogu südame ja hingega, et ei ole langenud tühja ainustki sõna kõigist neist häist sõnadest, mis Jehoova, teie Jumal, teile on rääkinud: kõik on teil täide läinud, ei ole neist ainustki langenud tühja!” — Joosua 23:14.

Jutustused Jeesuse Kristuse imetegudest kinnitavad Piibli tõotusi tervise taastamisest, surnute ülesäratamisest ja nii edasi. Need ei ole väljamõeldised. Loe evangeeliumide jutustusi ja pane tähele tõendeid selle kohta, et neis on kõik ajaloolise usaldusväärsuse tunnusjooned. Neis nimetatakse geograafilisi paiku; esitatakse tolleaegsete ilmalike valitsejate nimed; säilinud on ka rohkem kui ühe pealtnägija jutustus. Nende tõendite üle mõtisklemine võib kinnitada sinu usku Piibli tõotustesse.

Mine Jehoova tunnistajate kuningriigisaali ja nende suurtele konventidele ning sa võid siis ise näha tõendeid selle kohta, et Piibli nõuannete rakendamine muudab inimeste elu, et see suudab teha inimesed ausaks ja moraalselt puhtaks, et see võib aidata kõikidesse rassidesse ja rahvastesse kuuluvatel inimestel elada ja töötada koos ehtsas vendluse vaimus.

Kui inimene usub, kas on siis vältimatult vaja ka tegusid?

Jak. 2:17, 18, 21, 22, 26: „Usk, kui tal ei ole tegusid, on iseenesest surnud. Aga mõni ehk ütleb: ’Sinul on usk ja minul on teod!’ Näita mulle oma usku lahus tegudest, küll mina näitan sulle usku oma tegudega! Eks Aabraham, meie isa, mõistetud õigeks tegudest, kui ta oma poja Iisaki viis ohvrialtarile? Sa näed, et usk töötas ühes tema tegudega ja et tegudest sai usk täiuslikuks. Sest samuti nagu ihu ilma vaimuta on surnud, nõnda ka usk ilma tegudeta on surnud.”

Näide: Noormees võib neiuga kurameerida ja rääkida, et ta teda armastab. Aga kui ta neiule kunagi abieluettepanekut ei tee, siis kas ta tegelikult näitab, et tema armastus on ehtne? Ka meie saame oma usu ja armastuse ehtsust tegudega tõestada. Kui me Jumalale ei kuuletu, siis me tegelikult ei armasta teda ega usu, et tema teed on õiged. (1. Joh. 5:3, 4) Kuid sellegipoolest ei saa me päästet ära teenida, ükskõik milliseid tegusid me ka ei teeks. Igavene elu on Jumala and Jeesuse Kristuse kaudu, mitte tasu meie tegude eest. — Efesl. 2:8, 9.