„Saage ka ise pühaks kõigis eluviisides”
„Nõnda nagu see, kes teid on kutsunud, on püha, saage ka ise pühaks kõigis eluviisides; sest on kirjutatud: ’Olge pühad, sest mina olen püha!’ ” (1. PEETRUSE 1:15, 16)
1. Miks kutsus Peetrus kristlasi üles olema pühad?
MIKS andis apostel Peetrus ülaltoodud nõu? Sest ta mõistis, kui vajalik on, et iga kristlane valvaks oma mõtteid ja tegusid, nii et need oleksid kooskõlas Jehoova pühadusega. Niisiis ütles ta enne ülaltoodud sõnu: „Vöötage oma meele niuded ja olge kained .. Kui sõnakuulelikkuse lapsed ärge anduge endistele himudele, nagu siis kui teil puudus õige teadmine” (1. Peetruse 1:13, 14).
2. Miks oli meil enne tõe tundmaõppimist ebapühasid himusid?
2 Varem oli meil ebapühasid himusid. Miks? Sest paljud meist järgisid enne kristliku tõe vastuvõtmist ilmalikku käitumisviisi. Peetrus teadis seda, kui ta otsekoheselt kirjutas: „Sellest on küllalt, et teil möödunud aeg kulus ära paganate tahte täitmiseks, kui te elasite lodevuses, himudes, viinajoomises, öistes olenguis, jootudes ja jõledais ebajumalateenistustes.” Muidugi ei loetlenud Peetrus meie nüüdisaegsele maailmale omaseid ebapühasid tegusid, sest tookord olid need tundmatud (1. Peetruse 4:3, 4).
3., 4. a) Kuidas me saame seista vastu vääradele himudele? b) Kas kristlased peavad olema tundetud? Selgita.
3 Kas sa panid tähele, et need himud on sellised, mis meeldivad lihale, meeltele ja tunnetele? Kui me lubame neil võimust võtta, muutuvad meie mõtted ja teod hõlpsasti ebapühaks. See osutab selgelt vajadusele kasutada mõtlemisvõimet, et kontrollida oma tegusid. Paulus väljendas seda nõnda: „Mina manitsen teid nüüd, vennad, Jumala suure südamliku halastuse tõttu andma oma ihud elavaks pühaks ja Jumala meelepäraseks ohvriks. See olgu teie mõistlik jumalateenistus” (Roomlastele 12:1, 2).
4 Et anda Jumalale püha ohver, peame laskma valitseda mõtlemisvõimel, aga mitte tunnetel. Kui paljusid on tõmmatud kaasa ebamoraalsusesse, sest nad lasksid tunnetel oma käitumist juhtida! See ei tähenda, et me peaksime oma tunded alla suruma; kuidas muidu saaksime Jehoovat teenides oma rõõmu väljendada? Kuid kui me tahame tuua esile vaimu vilja, aga mitte liha tegusid, peame kujundama oma meele Kristuse mõtteviisi sarnaseks (Galaatlastele 5:22, 23; Filiplastele 2:5).
Püha elu, püha hind
5. Kuidas oli Peetrus teadlik pühaduse vajalikkusest?
5 Kuidas oli Peetrus nii hästi teadlik kristliku pühaduse vajalikkusest? Sest ta teadis vägagi hästi, millist püha hinda oli olnud tarvis maksta sõnakuuleliku inimkonna lunastamiseks. Ta kirjutas: „[Te teate], et teid ei ole kaduvaga, hõbeda või kullaga lunastatud teie tühiseist esivanemailt päritud eluviisidest, vaid Kristuse kui veatu ja laitmatu talle kalli verega” (1. Peetruse 1:18, 19). Jah, pühaduse Allikas Jehoova Jumal oli läkitanud maa peale oma ainusündinud Poja, „püha”, maksma luna, mis võimaldaks inimestel olla Jumalaga heades suhetes (Johannese 3:16; 6:69; 2. Moosese 28:36, NW; Matteuse 20:28).
6. a) Miks meil ei ole kerge taotleda püha eluviisi? b) Mis aitab meil hoida oma eluviisi pühana?
6 Kuid me peame tunnistama, et pole kerge elada püha elu Saatana kõlbeliselt laostunud maailma keskel. Ta seab püüniseid tõelistele kristlastele, kes püüavad jääda kindlaks tema asjadesüsteemis (Efeslastele 6:12; 1. Timoteosele 6:9, 10). Surve tõttu, mida avaldab inimesele ilmalik töö, vastuseis perekonnas, naeruvääristamine koolis ja eakaaslaste mõju, on tugev vaimsus pühaduse säilitamisel väga oluline. See rõhutab meile, milline elutähtis osa on isiklikul uurimisel ja korrapärasel kristlikel koosolekutel käimisel. Paulus andis Timoteosele nõu: „Tervete sõnade eeskujuks võta, mida sa oled kuulnud minult usus ja armastuses, mis on Kristuses Jeesuses” (2. Timoteosele 1:13). Selliseid tervistavaid sõnu saame kuulda kuningriigisaalis ja omaette Piiblit uurides. Need saavad aidata meil olla oma eluviisides pühad iga päev väga mitmesugustes eluolukordades.
Püha eluviis perekonnas
7. Kuidas peaks pühadus meie perekonnaelule mõju avaldama?
7 Peetrus kasutas 3. Moosese 11:44 tsiteerides kreeka sõna haʹgi·os, mis tähendab „midagi, mis on patust eraldatud ja seeläbi Jumalale pühitsetud, pühakspeetud”. (W. E. Vine, „An Expository Dictionary of New Testament”.) Millist mõju peaks see avaldama meile kristlikus perekonnaelus? Kindlasti peab see tähendama seda, et meie perekonnaelu põhineb armastusel, sest „Jumal on armastus” (1. Johannese 4:8). Ennastohverdav armastus on määrdeõliks abikaasade ning vanemate ja laste vahelistes suhetes (1. Korintlastele 13:4—8; Efeslastele 5:28, 29, 33; 6:4; Koloslastele 3:18, 21).
8., 9. a) Milline olukord tekib mõnikord kristlikus kodus? b) Millist kasulikku nõu annab Piibel selles asjas?
8 Ehk arvame, et kristlikus perekonnas väljendatakse sellist armastust automaatselt. Siiski peab möönma, et mõnes kristlikus kodus ei valitse armastus sugugi mitte alati sel määral nagu peaks. See võib küll paista nõnda olevat kuningriigisaalis, aga kui kiiresti võib meie pühadus kahaneda kodustes oludes. Siis võime ehk ühtäkki unustada, et abielunaine on ikka veel meie kristlik õde ja abielumees seesama vend (võib-olla teenistusabiline või vanem), kellele kuningriigisaalis näidi osutatavat lugupidamist. Me muutume närviliseks ning võimegi laskuda teravasse sõnavahetusse. Kaksikelu võib tungida vargsi ka meie ellu. Pole enam tegemist Kristust jäljendavate suhetega abielumehe ja -naise vahel, vaid pelgalt mehe ja naise vaheliste ebakõladega. Nad unustavad, et kodus peaks valitsema püha atmosfäär. Võib-olla hakkavad nad end väljendama ilmalike inimeste kombel. Kui kergesti võib sel juhul tulla suust tige, terav märkus! (Õpetussõnad 12:18; võrdle Apostlite teod 15:37—39.)
9 Kuid Paulus annab nõu: „Ükski nurjatu sõna [kreeka keeles loʹgos sa·prosʹ, „rüvetav kõne”, seetõttu ebapüha] ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks, et see pakuks mõnu kuulajaile.” Ja see käib kõigi kuulajate kohta kodus, kaasa arvatud laste kohta (Efeslastele 4:29; Jakoobuse 3:8—10).
10. Kuidas käib nõuanne pühadusest laste kohta?
10 Täpselt samamoodi käib see juhend pühaduse kohta ka kristliku perekonna laste kohta. Kui kergesti võib juhtuda, et nad tulevad koolist koju ning hakkavad matkima oma ilmalike eakaaslaste mässumeelset ja lugupidamatut kõnet! Lapsed, ärge võtke omaks selliseid hoiakuid, mida väljendasid tahumatud poisid, kes solvasid Jehoova prohvetit ning kellel tänapäeval on olemas omad ropusuulised, Jumalat pilkavad vasted (2. Kuningate 2:23, 24). Teie kõnet ei tohiks rüvetada nende inimeste toores tänavakeel, kes ei vaevu kasutama sündsaid sõnu või on taktitud. Meie kui kristlaste kõne peaks olema püha, meeldiv, ülesehitav, lahke ja „soolaga soolatud”. See peaks meid teistest inimestest selgelt eristama (Koloslastele 3:8—10; 4:6).
Pühadus ja meie uskmatud perekonnaliikmed
11. Miks ei tähenda see, et ollakse püha, enda õiglaseks pidamist?
11 Samal ajal kui me püüame hoolikalt harjutada pühadust, ei tohiks me näida üleolevatena ega ennast õiglaseks pidavatena, seda eriti suhetes uskmatute perekonnaliikmetega. Meie hea kristlik käitumine peaks neil aitama näha vähemalt seda, et me oleme positiivses mõttes teistsugused, et me oskame osutada armastust ja kaastunnet, nii nagu seda tegi halastaja samaarlane Jeesuse tähendamissõnas (Luuka 10:30—37).
12. Kuidas saavad kristlikud abieluinimesed oma abikaasale tõe paeluvamaks muuta?
12 Peetrus rõhutas, kui tähtis on õige suhtumine uskmatutesse perekonnaliikmetesse, kirjutades kristlikele abielunaistele: „Samuti teie, naised, olge allaheitlikud oma meestele, et ka need, kes ei ole sõnakuulelikud sõnale, naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule, kui nad vaatavad, kuidas te elate jumalakartuses puhast elu.” Kristlik abielunaine (või selles asjas ka abielumees) võib uskmatule abikaasale tõe paeluvamaks muuta, kui tema käitumine on puhas, tähelepanelik ja lugupidav. See tähendab, et teokraatlik ajakava peaks olema paindlik, nii et uskmatu abikaasa ei tunneks end põlatuna ega kõrvaletõrjutuna (1. Peetruse 3:1, 2).a
13. Kuidas saavad kogudusevanemad ja teenistusabilised mõnikord aidata uskmatutel abielumeestel tõde hindama hakata?
13 Kogudusevanemad ja teenistusabilised võivad mõnikord abi osutada, saades uskmatu abielumehega tuttavaks seltskondlikult suheldes. Sel teel võib ta veenduda, et tunnistajad on normaalsed, korralikud inimesed, kel on peale Piibli veel muuski osas laialdased huvid. Ühel juhtumil ilmutas kogudusevanem huvi abielumehe kalastamishobi vastu. Sellest piisas, et jää hakkas sulama. Sellest mehest sai lõpuks ristitud vend. Teisel juhtumil oli uskmatu abielumees võlutud kanaarilindudest. Kogudusevanemad ei loobunud üritamast. Üks neist uuris seda valdkonda, nii et ta järgmine kord mehega kohtudes võis alustada vestlust mehe lemmikutest! Olla püha ei tähenda seega kitsarinnalisust ega vaimset piiratust (1. Korintlastele 9:20—23).
Kuidas me saame olla pühad koguduses?
14. a) Milline on üks Saatana meetodeid koguduse õõnestamiseks? b) Kuidas me saame hoiduda sattumast Saatana püünisesse?
14 Kurat-Saatan on laimaja, sest Kuradi kreekakeelne nimi di·aʹbo·los tähendab „süüdistajat” ehk „laimajat”. Laim on üks tema eritunnuseid ning ta püüab seda koguduses kasutada. Tema lemmikmeetodiks on klatš. Kas me laseme end haneks võtta ja käitume nõndaviisi ebapühalt? Kuidas see võiks juhtuda? Klatši valla päästes, seda korrates või seda kuulates. Tark õpetussõna tõdeb: „Salakaval mees tõstab riidu ja keelepeksja lahutab sõbrad!” (Õpetussõnad 16:28). Mis siis aitab klatši ja laimu vastu? Me peaksime hoolitsema selle eest, et meie kõne oleks alati ülesehitav ning rajaneks armastusel. Kui me vaatame oma vendade headele omadustele, aga mitte oletatavatele puudustele, on meie vestlus alati meeldiv ja vaimne. Pidagem meeles, et on kerge arvustada. Ja inimene, kes klatšib sinu kuuldes teisi, võib klatšida teiste kuuldes ka sind! (1. Timoteosele 5:13; Tiitusele 2:3.)
15. Millised Kristusele iseloomulikud omadused aitavad kõigil koguduses olla pühad?
15 Et hoida kogudust pühana, peab meil kõigil olema Kristuse meel, ning me teame, et tema silmapaistvaimaks omaduseks on armastus. Niisiis andis Paulus koloslastele nõu olla halastav nagu Kristus: „Riietuge siis kui Jumala valitud pühad ja armastatud südamliku halastusega, heldusega, alandusega, tasadusega, pika meelega, .. andeks andes üksteisele [—] Kõigele sellele lisaks olgu armastus; see on täiuslik side.” Seejärel ta lisas: „Ja Kristuse rahu valitsegu teie südameis.” Sellist andestavat vaimu ilmutades võime kindlasti säilitada koguduse ühtsuse ja pühaduse (Koloslastele 3:12—15).
Kas ümberkaudsed näevad meie pühadust?
16. Miks peaks püha kummardamine olema meil õnnelik kummardamine?
16 Kuidas on lugu meie naabritega? Millistena nemad meid näevad? Kas meist kiirgab rõõmu tõe üle või laseme sel paista koormana? Kui me oleme pühad, nii nagu Jehoova on püha, siis peaks see ilmnema meie kõnes ja käitumises. Püha kummardamine peaks olema meil selgelt õnnelik kummardamine. Miks see on nõnda? Sest meie Jumal Jehoova on õnnelik Jumal, kes soovib, et tema kummardajad oleksid õnnelikud. Seega võis laulik öelda Jehoova rahva kohta muistsel ajal: „Õnnis on rahvas, kelle Jumal on Jehoova!” Kas meist peegeldub sellist õnne? Kas ka meie lapsed ilmutavad rahulolu, et saavad olla Jehoova rahva seas kuningriigisaalis või kokkutulekutel? (Laul 89:16, 17; 144:15b.)
17. Mida praktilist me saame teha, et ilmutada tasakaalukat pühadust?
17 Me saame ilmutada tasakaalukat pühadust ka oma koostöövalmidusega ja lahkusega naabrite vastu. Mõnikord on naabritel ehk tarvis kokku tulla, et koristada ümbruskonda või, nagu see on mõnedes maades, aidata parandada teid. Selles valdkonnas võib meie pühadus ilmneda ka selles, kuidas me oma aia, hoovi või muu omandi eest hoolitseme. Kui me jätame prahi vedelema või kui meie hoov on must ja räpane, nii et möödakäijate vaateulatusse jääb ehk isegi vanu lagunenud sõidukeid, kas me võime siis öelda, et me suhtume oma naabritesse lugupidamisega? (Ilmutuse 11:18.)
Pühadus tööl ja koolis
18. a) Milline olukord on tänapäeval kristlastele ohtlik? b) Kuidas me saame maailmast erineda?
18 Apostel Paulus kirjutas kristlastele ebapühas Korintose linnas: „Ma kirjutasin oma kirjas, et teil ärgu olgu tegemist hoorajatega, muidugi mitte üldiselt selle maailma hoorajatega ja ahnetega ja riisujatega ja ebajumala kummardajatega, sest muidu te peaksite minema ära maailmast” (1. Korintlastele 5:9, 10). See on ohtlik olukord kristlastele, kel tuleb iga päev teha tegemist ebamoraalsete ehk kõlblusetute inimestega. See on tõsine laitmatuse katse, seda eriti kultuurides, kus seksuaalne ahistamine, korruptsioon ja ebaausus leiab heakskiitu või kus sellele vaadatakse läbi sõrmede. Sellises keskkonnas ei tohi me lubada seda, et seame oma mõõdupuud madalamaks, nõnda et paistame meid ümbritsevatele inimestele „normaalsetena”. Selle asemel peaks meie hea, kuid teiste käitumisest erinev kristlik käitumine paistma silma arukatele inimestele, neile, kes tunnetavad oma vaimseid vajadusi ning kes otsivad midagi paremat (Matteuse 5:3, NW; 1. Peetruse 3:16, 17).
19. a) Milliseid katseid on teil, lastel, koolis? b) Mida saavad vanemad oma laste ja nende püha eluviisi toetuseks teha?
19 Samuti on hulgaliselt katseid, millega meie lapsed koolis peavad silmitsi seisma. Lapsevanemad, kas te külastate kooli, kus teie lapsed õpivad? Kas te teate, milline õhkkond seal valitseb? Kas teil on tihe kontakt õpetajatega? Miks on need küsimused tähtsad? Sest maailma paljudes linnapiirkondades on koolidest saanud vägivalla, uimastite ja seksi džunglid. Kuidas saavad teie lapsed säilitada oma laitmatust ja püha eluviisi, kui neil pole oma vanemate sügavalt osavõtlikku toetust? Paulus andis lapsevanematele õiget nõu: „Isad, ärge ärritage oma lapsi, et nad ei läheks araks!” (Koloslastele 3:21). Lapsi võib ärritada ka see, et ei suudeta mõista nende päevaprobleeme ja katseid. Ettevalmistus koolis ettetulevateks katsumusteks algab kristlikus kodus valitsevast vaimsest õhkkonnast (5. Moosese 6:6—9; Õpetussõnad 22:6).
20. Miks on pühadus meile kõigile nii oluline?
20 Miks siis on pühadus meile kõigile lõppude lõpuks nii oluline? Sest see on kaitseks Saatana maailma ja mõtteviisi sissetungi vastu. See on õnnistuseks nüüd ja tulevikus. See aitab tagada meile elu, mis on tõeline elu uues õiglases maailmas. See aitab meil olla tasakaalukad, vastutulelikud, avameelsed kristlased — aga mitte karmid fanaatikud. Lühidalt öeldes, see muudab meid Kristuse sarnaseks (1. Timoteosele 6:19).
[Allmärkus]
a Lisateavet taktitundest suhetes uskmatu abikaasaga leiad „Vahitornist”, 15. august 1990, „Ära oma kaasat hooletusse jäta!”, lk. 20—22 ja 1. november 1988, lk. 24—25, lõigud 20—22 (viimane inglise keeles).
Kas sa mäletad?
◻ Miks pidas Peetrus vajalikuks anda kristlastele pühaduse suhtes nõu?
◻ Miks ei ole kerge elada püha elu?
◻ Mida me kõik võime perekonna pühaduse parandamiseks teha?
◻ Millisest ebapühast käitumisest me peaksime hoiduma, et kogudus jääks pühaks?
◻ Kuidas me võime jääda pühaks tööl ja koolis?
[Pildid lk 16, 17]
Meie kui Jehoova tunnistajad peaksime olema õnnelikud nii Jumalat teenides kui ka muudes tegemistes