Katsumustes vastupidamine toob kiitust Jehoovale

„Kui te head tehes ja kurja kannatades püsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures.” (1. PEETRUSE 2:20)

 1. Milline küsimus tekib tõelistel kristlastel, kes tahavad oma pühendumistõotuse kohaselt elada?

KRISTLASED on Jehoovale pühendunud ja soovivad tema tahet täita. Nad annavad endast parima, et oma eeskuju Jeesus Kristuse jälgedes käia, tõest tunnistust anda ja nõnda pühendumistõotuse kohaselt elada (Matteuse 16:24; Johannese 18:37; 1. Peetruse 2:21). Ent Jeesus ja mõned teised ustavad inimesed andsid usu pärast oma elu ja surid märtritena. Kas see tähendab, et kõigil kristlastel tuleb usu pärast surra?

 2. Kuidas suhtuvad kristlased katsumustesse ja kannatustesse?

² Kristlasi innustatakse jääma ustavaks surmani, kuid meid ei innustata usu pärast surema (2. Timoteosele 4:7; Ilmutuse 2:10). See tähendab, et me oleme küll valmis usu tõttu kannatama ja vajaduse korral ka surema, ent meie eesmärk pole kannatada ja surra. Me ei tunne rõõmu hädadest, valust ja alandusest. Kuna on aga tõenäoline, et me võime kogeda katsumusi ja tagakiusamist, tuleb hoolikalt läbi mõelda, mida me teeme, kui neid kohtame.

Ustavad katse all

 3. Milliseid Piibli näiteid tagakiusamisega toimetulekust võiks esile tuua? (Vaata järgmiselt leheküljelt kasti „Kuidas nad tagakiusamise puhul tegutsesid”.)

³ Piiblis on rohkesti lugusid, mis näitavad, mida Jumala teenijad minevikus ette võtsid, kui nende elu oli ohus. See, kuidas nad erisugustes oludes toimisid, on kasuks tänapäeva kristlastele, kel tuleb seista silmitsi samasuguste raskustega. Uuri lugusid kastist „Kuidas nad tagakiusamise puhul tegutsesid” ja mõtle, mida õpetlikku on neis sinu jaoks.

 4. Kuidas tegutsesid katsumustes Jeesus ja teised ustavad teenijad?

⁴ Jeesus ja teised ustavad Jumala teenijad reageerisid tagakiusamisele vastavalt olukorrale – on selge, et nad ei riskinud mõttetult eluga. Ohtlikus olukorras olid nad julged, kuid samas ettevaatlikud (Matteuse 10:16, 23). Nende eesmärk oli kuulutustööd edendada ja Jehoova ees laitmatuks jääda. Nende käitumisviis erisugustes tingimustes on eeskujuks neile kristlastele, kel tuleb tänapäeval katsumuste ja tagakiusamisega silmitsi seista.

 5. Kuidas Jehoova tunnistajaid Malawis 1960. aastatel taga kiusati ja mida nad ette võtsid?

⁵ Praegusel ajal on Jehoova rahvas tihti kogenud äärmisi raskusi. Põhjuseks on olnud sõjad, tegutsemiskeelud või otsene tagakiusamine. Näiteks kiusati 1960. aastatel julmalt taga Malawi Jehoova tunnistajaid. Hävitati peaaegu kõik, mis neil oli – kuningriigisaalid, kodud, toidutagavarad ja ärid. Neid peksti ja piinati. Mida vennad ette võtsid? Tuhanded neist pidid oma küladest lahkuma. Paljud leidsid varju metsas, osa põgenes ajutiselt lähedalasuvasse Mosambiiki. Rohkesti ustavaid tunnistajaid kaotas oma elu, teised otsustasid ohupiirkonnast lahkuda. Ilmselt oli see antud olukorras mõistlik tegu. Nii järgisid nad Jeesuse ja Pauluse eeskuju.

 6. Miks ei pannud ränk tagakiusamine Malawi vendi usust loobuma?

⁶ Malawi tunnistajad pidid küll ära kolima või peitu minema, kuid nad allusid edaspidigi teokraatiale ja osalesid põranda all kristlikus teenistuses nii hästi, kui suutsid. Mis oli tulemus? Vahetult enne töö keelustamist aastal 1967 oli Kuningriigi kuulutajate kõrgarv 18 519. Aastal 1972 aga teatati, et uus kuulutajate kõrgarv on 23 398. Seda hoolimata asjaolust, et keeld oli ikka veel jõus ja paljud vennad olid põgenenud Mosambiiki. Kuulutajad osalesid teenistuses iga kuu keskmiselt rohkem kui 16 tundi. Kindlasti tõid nende teod Jehoovale kiitust ja Jehoova õnnistas neid ustavaid vendi sel äärmiselt raskel ajal.a

7., 8. Miks otsustavad mõned mitte põgeneda, ehkki vastupanu põhjustab neile probleeme?

⁷ Maades, kus meie tööle vastu seistakse, otsustavad mõned vennad siiski mitte kolida teise riiki, isegi kui neil on selleks hea võimalus. Mujale kolimine lahendaks osa probleeme, kuid ilmselt tekitaks ka uusi juurde. Kas nad näiteks suudavad kristliku vennaskonnaga ühendusse jääda ja vaimselt mitte eralduda? Kas nad suudavad hoida kinni oma vaimsetest harjumustest, kui teevad pingutusi, et end uues kohas sisse seada? Seda eriti juhul, kui see teine riik on jõukam ja seal on rohkem võimalusi materiaalse vara hankimiseks (1. Timoteosele 6:9).

⁸ Osad teevad otsuse mitte kolida, sest nad on mures oma vendade vaimse heaolu pärast. Nad jäävad paigale ja otsustavad raskustele vastu minna, seades eesmärgiks oma koduterritooriumil kuulutamise ja kaasteenijate julgustamise (Filiplastele 1:14). Sel viisil on mõned saanud omal maal kaasa aidata positiivsete kohtulahendite saavutamisele.b

 9. Milliseid asjaolusid peaks kaaluma, enne kui otsustada, kas kolida tagakiusamise pärast ära või jääda paigale?

⁹ Kas jääda paigale või kolida? Muidugi on see igaühe isiklik otsus. Kuid selle peaks langetama alles pärast seda, kui oleme palvemeelselt Jehoova juhatust otsinud. Ükskõik milline on meie valik, me peame meeles hoidma apostel Pauluse sõnu: „Meil igaühel [tuleb] anda aru iseenesest Jumalale” (Roomlastele 14:12). Nagu varem mainitud, tahab Jehoova, et kõik tema teenijad jääksid kõigis olukordades ustavaks. Mõned kogevad katsumusi ja tagakiusamist praegu, teised aga võib-olla kunagi hiljem. Kõik katsutakse ühel või teisel moel läbi – keegi ei peaks arvama, et ta pääseb sellest (Johannese 15:19, 20). Me oleme Jehoovale pühendunud ning me ei saa hiilida kõrvale kõikehaaravast vaidlusküsimusest, mis on seotud Jehoova nime pühitsemise ja tema suveräänsuse õigeksmõistmisega (Hesekiel 38:23; Matteuse 6:9, 10).

„Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga”

10. Millise eeskuju jätsid Jeesus ja apostlid selles osas, kuidas surve ja vastupanu all tegutseda?

¹⁰ Üks teine tähtis põhimõte, mida me õpime sellest, kuidas Jeesus ja apostlid surve all tegutsesid, on see, et kunagi ei tohiks tagakiusajatele samaga vastata. Mitte kusagil Piiblis pole vihjet selle kohta, et Jeesus või tema järelkäijad oleks loonud mingi vastupanuliikumise või füüsilise jõuga tagakiusajate vastu võidelnud. Vastupidi, apostel Paulus ütles kristlastele: „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga ... Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: „Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.” ” Paulus lisas: „Ära lase kurjal võitu saada enese üle, vaid võida sina kuri ära heaga!” (Roomlastele 12:17–21; Laul 37:1–4; Õpetussõnad 20:22).

11. Kuidas kirjeldab üks ajaloolane algkristlaste suhtumist riigivõimu?

¹¹ Algkristlased võtsid selle nõuande südamesse. Üks ajaloolane kirjeldab oma raamatus, kuidas kristlased suhtusid riigivõimu aastatel 30–70 m.a.j, öeldes: „Meil pole ühtki otsest tõendit selle kohta, et tolle aja kristlased oleksid jõuga tagakiusamisele vastu seisnud. Tõsiseim samm, mida nad seoses sellega astusid, oli see, et nad mõistsid oma valitsejad karmilt hukka või tegid nad nõutuks oma põgenemisega. Tavaliselt reageerisid kristlased tagakiusamisele lihtsalt nii, et keeldusid täitmast valitsejate käske, mis olid vastuolus Kristusele kuuletumisega.” (Cecil John Cadoux, „The Early Church and the World”.)

12. Miks on parem tagakiusamist taluda kui samaga vastata?

¹² Kas selline näiliselt passiivne käitumine on tõepoolest tark? Kas inimesed, kes nõnda toimivad, pole kergeks saagiks neile, kes on otsustanud nad kõrvaldada? Kas poleks mõistlik end kaitsta? Inimlikust vaatepunktist võib see tunduda nii. Kuid me oleme Jehoova teenijad ning teame, et kõigis asjades on parim järgida tema juhatust. Me hoiame meeles Peetruse sõnu: „Kui te head tehes ja kurja kannatades püsite kannatlikena, siis on see arm Jumala juures” (1. Peetruse 2:20). Me oleme kindlad, et Jehoova on olukorrast täiesti teadlik ja ei lase sel igavesti kesta. Miks me võime selles kindlad olla? Jehoova kuulutas oma rahvale, kes oli Babülonis vangis: „Kes puudutab teid, see puudutab tema [„minu”, UM] silmatera” (Sakarja 2:12). Kui kaua laseks keegi oma silmatera puudutada? Jehoova toob kergenduse õigel ajal. Selles pole mingit kahtlust (2. Tessalooniklastele 1:5–8).

13. Miks lubas Jeesus vaenlastel end arreteerida?

¹³ Me võime eeskuju võtta Jeesusest. Kui ta lasi vaenlastel end Ketsemani aias arreteerida, polnud asi selles, et ta ei oleks suutnud ennast kaitsta. Ta ju ütles ühele oma jüngritest: „Arvad sa, et ma ei või oma Isa paluda, ja ta läkitab mulle kohe enam kui kaksteist leegioni ingleid? Kuidas siis läheksid kirjad täide, et see nõnda peab sündima?” (Matteuse 26:53, 54). Jeesuse jaoks oli kõige tähtsam Jehoova tahte täitmine – isegi kui sellega kaasnesid kannatused. Ta uskus täielikult sõnadesse, mis on kirjas Taaveti prohvetlikus laulus: „Sina ei jäta mu hinge surmavalla kätte ega lase oma vagal näha kõdunemist!” (Laul 16:10). Aastaid hiljem ütles apostel Paulus Jeesuse kohta: „Ta pidas vastu piinapostil tema ette seatud rõõmu pärast, häbist hoolimata, ja on istunud Jumala trooni paremale poole” (Heebrealastele 12:2, UM).

Rõõm Jehoova nime pühitsemisest

14. Mis põhjustas seda rõõmu, mis aitas Jeesusel kõigis katsumustes vastu pidada?

¹⁴ Mis põhjustas seda rõõmu, mis aitas Jeesusel vastu pidada kõige rängemas katsumuses, mida üldse võiks kujutleda? Kõigi Jehoova teenijate seas oli Saatana peamine märklaud just Jeesus, Jumala armas poeg. Jeesuse laitmatus katse all oleks peamine vastus Saatana teotusele Jehoova vastu (Õpetussõnad 27:11). Kas sa suudad kujutleda rõõmu ja rahu, mida Jeesus pärast ülestõusmist võis tunda? Ta oli ilmselt väga õnnelik. Täidetud oli ju ülesanne, mis temal kui täiuslikul inimesel Jehoova suveräänsuse õigeksmõistmisel ja tema nime pühitsemisel oli. Lisaks on Jeesusele kindlasti suur au ja ülim rõõm istuda „Jumala trooni paremal poolel” (Laul 110:1, 2; 1. Timoteosele 6:15, 16).

15., 16. Millist saatanlikku tagakiusamist talusid Sachsenhausenis olnud tunnistajad ja kust said nad selleks jõudu?

¹⁵ Ka kristlased tunnevad rõõmu, kui nad Jeesuse eeskujul raskustes vastu peavad ning nõnda Jehoova nime pühitsevad. Sobivaks näiteks selle kohta on tunnistajad, kes saadeti kurikuulsasse Sachsenhauseni koonduslaagrisse ja jäid ellu Teise maailmasõja lõpul toimunud surmamarsis. Selle marsi ajal surid tuhanded vangid halva ilma, haiguste või nälja tõttu või tapsid neid siis tee ääres jõhkralt SS-valvurid. Kuid kõik 230 tunnistajat, kes seal olid, jäid ellu, sest nad hoidsid kokku ja aitasid üksteist, riskides oma eluga.

¹⁶ Kust said tunnistajad jõudu sellise saatanliku tagakiusamise talumiseks? Kohe kui nad jõudsid ohutusse paika, väljendasid nad Jehoovale oma rõõmu ja tänu dokumendis pealkirjaga „Resolutsioon, mille on koostanud 230 kuuest eri rahvusest Jehoova tunnistajat, kes on kogunenud Mecklenburgi Schwerini lähedale metsa”. Selles nad teatasid: „Üks pikk ja raske katsumuste aeg on möödas ning need, kes on elus, on otsekui tõmmatud välja tulikuumast ahjust, ja neile pole isegi kõrbelõhna külge hakanud. (Vaata Taaniel 3:27.) Nad on täis Jehoova jõudu ja väge ning ootavad innukalt Kuninga uusi ülesandeid teokraatlike huvide edendamiseks.”c

17. Milliste katsumustega Jumala rahvas praegu silmitsi seisab?

¹⁷ Meiegi usk võidakse katsele panna nagu nende 230 ustava tunnistaja oma, kuigi me ei ole pidanud veel ’vereni vastu panema’ (Heebrealastele 12:4). Katsumusi võib olla erisuguseid. Näiteks klassikaaslaste pilge, eakaaslaste mõju käituda ebamoraalselt või teha midagi muud valesti. Samuti võivad mõnikord tekitada tõsiseid katsumusi otsused hoiduda verest, abielluda vaid Issandas või anda lahkmeelses peres lastele usulist õpetust (Apostlite teod 15:29; 1. Korintlastele 7:39; Efeslastele 6:4; 1. Peetruse 3:1, 2).

18. Kust me teame, et võime pidada vastu ka kõige erakordsemas katsumuses?

¹⁸ Ükskõik milline katsumus meid ka ei tabaks, me teame, et kannatame selle pärast, et seame Jehoova ja tema Kuningriigi kõigest ettepoole. Me peame seda suureks auks ja tunneme selle üle südamest rõõmu. Meid julgustavad Peetruse sõnad: „Kui teid solvatakse Kristuse nime pärast, siis te olete õndsad, sest au ja Jumala Vaim hingab teie peal” (1. Peetruse 4:14). Jehoova vaimu jõuga suudame vastu pidada ka kõige rängemates katsetes, tuues sellega temale au ja kiitust (2. Korintlastele 4:7; Efeslastele 3:16; Filiplastele 4:13).

[Allmärkused]

Kas sa oskad selgitada?

• Kuidas suhtuvad kristlased kannatustesse ja tagakiusamisse?

• Mida me võime õppida sellest, kuidas Jeesus ja teised ustavad jumalateenrid katsumustes tegutsesid?

• Miks pole tark tagakiusamisele samaga vastata?

• Mis põhjustas seda rõõmu, mis aitas Jeesusel katsumustes vastu pidada, ja mida me sellest õpime?

[Kast/pildid lk 15]

Kuidas nad tagakiusamise puhul tegutsesid

• Enne kui Heroodese sõdurid saabusid Petlemma, et tappa kõik kaheaastased ja nooremad poisslapsed, võtsid Joosep ja Maarja inglite juhtimisel väikese Jeesuse ning põgenesid Egiptusse (Matteuse 2:13–16).

• Jeesuse tunnistustöö oli võimas ning seepärast püüdsid vaenlased teda mitu korda tappa. Jeesus aga pääses neil iga kord käest (Matteuse 21:45, 46; Luuka 4:28–30; Johannese 8:57–59).

• Kui sõjamehed ja sulased tulid Ketsemani aeda Jeesust kinni võtma, teatas ta avalikult, kes ta on. Ta ütles neile kaks korda „Mina olen see!” Jeesus isegi keelas oma järelkäijatel vastupanu avaldada ja lasi rahvahulgal end ära viia (Johannese 18:3–12).

• Peetrus ja tema kaaslased võeti Jeruusalemmas kinni, neid piitsutati ja neil keelati edaspidi Jeesusest rääkida. Kuid pärast vabanemist läksid nad oma teed ning „nad ei lakanud iga päev pühakojas ja kodasid mööda õpetamast evangeeliumi Kristusest Jeesusest” (Apostlite teod 5:40–42).

• Saulus, kellest hiljem sai apostel Paulus, kuulis, et Damaskuse juutidel on plaan ta ära tappa. Vennad lasid ta öösel korviga müüriavausest alla, ja nõnda sai ta põgeneda (Apostlite teod 9:22–25).

• Aastaid hiljem otsustas Paulus nõuda keisri kohut, ehkki maavalitseja Festus ja kuningas Agrippas ei leidnud tema tegudes „midagi, mis on surma väärt” (Apostlite teod 25:10–12, 24–27; 26:30–32).

[Pildid lk 16, 17]

Kuigi ränk tagakiusamine sundis tuhandeid ustavaid Malawi vendi põgenema, jätkasid nad rõõmsalt Kuningriigi teenistust

[Pildid lk 17]

Rõõm Jehoova nime pühitsemisest hoidis neid ustavaid tunnistajaid elus natside korraldatud surmamarsil ja koonduslaagrites

[Allikaviide]

Surmamarss: KZ-Gedenkstätte Dachau, courtesy of the USHMM Photo Archives

[Pildid lk 18]

Survet ja katsumusi võib olla mitmesuguseid