Kristlase vaade kõrgematele võimudele

„Iga hing olgu alluv kõrgematele võimudele, sest ei ole muud võimu kui Jumalast; olemasolevad võimud on oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina.” — ROOMLASTELE 13:1, NW.

1, 2. a) Miks oli Paulus vangina Roomas? b) Millised küsimused tõstatab Pauluse pöördumine palvega keisri poole?

APOSTEL Paulus kirjutas ülaltoodud sõnad roomlastele umbes 56. aastal m.a.j. Mõned aastad hiljem oli ta ise vangina Roomas. Miks? Teda oli Jeruusalemmas rünnanud märatsev rahvahulk, ja Rooma sõdurid olid ta päästnud. Ta viidi Kaisareasse ja talle esitati valesüüdistusi, kuid ta kaitses ennast osavalt Rooma maavalitseja Feeliksi ees. Lootes saada altkäemaksu, hoidis Feeliks teda vanglas kaks aastat. Viimaks nõudis Paulus järgmiselt maavalitsejalt Festuselt, et tema süüasi viidaks keisri ette. — Apostlite teod 21:27—32; 24:1—25:12.

² See oli tema kui Rooma kodaniku õigus. Kuid kas Paulusel oli sobiv pöörduda palvega selle impeeriumi võimu poole, kui Jeesus osutas Saatanale kui tegelikule „maailma valitsejale” ja kui Paulus ise nimetas Saatanat „selle asjadesüsteemi jumalaks”? (Johannese 14:30; 2. Korintlastele 4:4; NW) Või oli Rooma võimul teatav ’suhteline positsioon’, nii et Paulusel oli kohane otsida sellelt võimult kaitset oma õigustele? Tõepoolest, kas siis apostlite varemöeldud sõnad: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna,” lubavad kristlastel kuuletuda inimvalitsejatele, kui see ei too kaasa sõnakuulmatust Jumala vastu? — Apostlite teod 5:29; meie kursiiv.

 3. Millise küpse vaate esitab Paulus ja kuidas on sellega seotud südametunnistus?

³ Paulus aitab meid nendele küsimustele vastamises oma kirjas Roomlastele, kus ta avaldab küpse vaate inimvalitsuse suhtes. Roomlastele 13:1—7 teeb Paulus selgeks, millist osa peab mängima kristlase südametunnistus, et hoida õiges tasakaalus täielik kuuletumine Kõigekõrgemale Võimule, Jehoova Jumalale, ja suhteline kuuletumine „kõrgematele võimudele”.

Kõrgemate võimude äratundmine

 4. Milline vaate muutmine toimus 1962. aastal ja mis küsimusi see tõstatas?

⁴ Varem, kuni 1962. aastani, arvasid Jehoova tunnistajad, et need kõrgemad võimud on Jehoova Jumal ja Jeesus Kristus. Kuid kooskõlas tekstiga Õpetussõnad 4:18, valgus kasvas ja seda vaadet muudeti, mis võib mõnede meeles küsimusi tekitada. Kas me oleme nüüd täpsed, kui ütleme, et need võimud on kuningad, presidendid, peaministrid, linnapead, kõrged riigiametnikud ja teised, kelle käes on ilmalik poliitiline võim maailmas, ning et me võlgneme neile suhtelist alluvust?

 5. Mil viisil aitab Roomlastele 13:1 kontekst ära tunda kõrgemad võimud ja kuidas erinevad piiblitõlked toetavad seda äratundmist?

⁵ Meie ajaarvamise teise sajandi kirjamees Irenaeus ütles, et mõnede tema kaasaegsete arvates rääkis Paulus Roomlastele 13:1 „inglijõududest [või] nähtamatutest valitsejatest”. Irenaeus ise siiski vaatas kõrgematele võimudele kui „tegelikele inimvõimudele”. Pauluse sõnade kontekst näitab, et Irenaeuse arusaam oli täpne. Roomlastele 12. peatüki viimastes salmides selgitab Paulus, kuidas kristlased peavad käituma „kõigi inimeste” ees, koheldes isegi ’vaenlasi’ armastuse ja tähelepanuga. (Roomlastele 12:17—21) On selge, et väljend „kõik inimesed” rakendub nende inimeste kohta, kes on väljaspool kristlikku kogudust. Seega peavad ka „kõrgemad võimud”, kelle üle Paulus edaspidi arutlema hakkab, olema väljaspool kristlikku kogudust. Kooskõlas sellega pane tähele, kuidas erinevad tõlked annavad edasi Roomlastele 13:1 esimese osa: „Igaüks peab kuuletuma riigivõimudele” (Today’s English Version); „Iga hing olgu allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele” (eestikeelne Piibel); „Igaüks peaks kuuletuma tsiviilvõimudele.” — Phillipsi New Testament in Modern English.

 6. Kuidas Pauluse sõnad maksude ja tolliraha maksmise kohta näitavad, et kõrgemad võimud peavad olema ilmalikud võimud?

⁶ Edasi ütleb Paulus, et need võimud nõuavad makse ja tolliraha. (Roomlastele 13:6, 7) Kristlik kogudus ei nõua makse ega tolliraha; ka ei tee seda ei Jehoova ega Jeesus ega mõni muu „nähtamatu valitseja”. (2. Korintlastele 9:7) Makse makstakse ainult ilmalikele võimudele. Kooskõlas sellega kreekakeelsed sõnad, mida Paulus kasutas Roomlastele 13:7 „maksu” ja „tolliraha” kohta, viitavad eriliselt rahale, mida maksti riigile.a

7, 8. a) Kuidas erinevad kirjakohad on kooskõlas vaatega, et kristlased peavad olema alluvad selle maailma poliitilistele võimudele? b) Ainult millal kristlane ei ole nõus „võimu” korraldustega?

⁷ Pealegi, Pauluse manitsus olla alluv kõrgematele võimudele on kooskõlas Jeesuse käsuga maksta tagasi „keisrile, mis kuulub keisrile”, kus „keiser” tähendab ilmalikku võimu. (Matteuse 22:21) See on vastavuses ka Pauluse hilisemate sõnadega Tiitusele: „Tuleta neile pidevalt meelde, et nad alluksid ja oleksid sõnakuulelikud valitsustele ja võimudele kui valitsejatele, et olla valmis igaks heaks tööks.” (Tiitusele 3:1, NW) Järelikult, kui valitsused käsivad kristlastel osaleda ühiskondlikes töödes, siis nad täiesti õigustatult on nõus neid tegema, kui need tööd ei tähenda tegelikult mõne pühakirjavastase kompromiteeriva teenistuse aseainet või kui see mingil teisel viisil ei riku Pühakirja põhimõtteid, näiteks seda, mis on kirjas Jesaja 2:4.

⁸ Ka Peetrus kinnitas, et me peame olema alluvad selle maailma ilmalikele võimudele, kui ta ütles: „Alistuge kõigele inimeste seatud korrale Issanda pärast, olgu kuningale kui ülemale valitsejale, või pealikuile kui neile, keda tema on läkitanud kurjategijaile nuhtluseks, aga heategijaile kiituseks.” (1. Peetruse 2:13, 14) Kooskõlas sellega peavad kristlased järgima ka Pauluse manitsust Timoteosele: „Ma manitsen siis nüüd kõigepealt tegema palveid, palvusi, eestpalveid, tänupalveid kõigi inimeste eest, kuningate ja kõigi ülemate eest, [„kõigi nende eest, kes on kõrgel kohal”, NW], et võiksime vaikset ja rahulikku elu elada kõiges jumalakartuses ja aususes.”b — 1. Timoteosele 2:1, 2.

 9. Miks see ei kahanda Jehoova hiilgust, kui me nimetame inimvõime „kõrgemateks”?

⁹ Kas me kuidagi kahandame Jehoovale kuuluvat au, kui nimetame ilmalikke võime „kõrgemateks”? Ei, sest Jehoova on palju rohkem kui lihtsalt kõrgem. Ta on „Suveräänne Issand”, „Kõigekõrgem”. (Laul 73:28, NW; Taaniel 7:18, 22, 25, 27; Ilmutuse 4:11; 6:10, NW) Mingil viisil ei kahanda inimvõimudele kohane allumine meie Kõigekõrgema Võimu, Suveräänse Issanda Jehoova kummardamist. Millisel määral on need võimud siis kõrgemad? Ainult teiste inimeste suhtes ja nende oma tegevuspiirkonnas. Neil lasub vastutus valitseda ning kaitsta inimühiskondi, ja selleks, et korraldada ühiskondlikke asju, annavad nad välja korraldusi.

„Oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina”

10. a) Mida seoses Jehoova enda võimuga tõestab Pauluse väide kõrgemate võimude ’seadmisest’? b) Mida Jehoova on teatud valitsejate ’seadmise’ suhtes lubanud ja kuidas on tema sulaseid sellega läbi katsutud?

¹⁰ Jehoova Jumala kõrgeim seisund isegi üle ilmalike võimude on näha selles, et need võimud „on oma suhtelistel positsioonidel Jumala poolt seatuina”. Kuid see väide tõstatab küsimuse. Mõned aastad peale seda, kui Paulus need sõnad kirja pani, päästis Rooma imperaator Nero valla kristlaste julma tagakiusamise kampaania. Kas Jumal isiklikult seadis Nero tema positsioonile? Kaugel sellest! Pole sugugi nii, et Jumal valib eraldi välja iga valitseja ja seab ta oma positsioonile „Jumala armust”. Õigemini korraldab vahel Saatan, et halastamatud inimesed saaksid valitsevatele positsioonidele, ja Jehoova lubab sellel sündida, kusjuures ta lubab ka katseid, mida sellised valitsejad toovad tema laitmatust säilitavatele sulastele. — Võrdle Iiob 2:2—10.

11, 12. Millised juhtumid on kirja pandud, mil Jehoova isiklikult manööverdas ilmalikke võime kohale või kohalt ära?

¹¹ Siiski on Jehoova isiklikult vahele sekkunud teatud valitsejate või valitsuste tegevusele, et viia täide oma kõrget eesmärki. Näiteks Aabrahami ajal lubati kaananlastel jääda Kaananimaale. Kuid hiljem juuris Jehoova nad sealt välja ja andis selle maa Aabrahami seemnele. Iisraellaste kõrberännaku ajal ei lasknud Jehoova neil vallutada Ammonit, Moabi ja Seiri mäestikku. Kuid ta käskis neil hävitada Siihoni ja Oogi kuningriigid. — 1. Moosese 15:18—21; 24:37; 2. Moosese 34:11; 5. Moosese 2:4, 5, 9, 19, 24; 3:1, 2.

¹² Peale seda, kui Iisrael asustas Kaananimaa, püsis Jehoova otsene huvi nende võimude vastu, kes mõjutasid tema rahvast. Mõnikord, kui Iisrael patustas, lubas Jehoova neil langeda paganliku võimu alla. Kui nad kahetsesid, kõrvaldas ta selle võimu maalt. (Kohtumõistjate 2:11—23) Lõpuks lubas ta Juudal koos paljude teiste rahvastega langeda Babüloni valitsuse alla. (Jesaja 14:28—19:17; 23:1—12; 39:5—7) Peale seda, kui Iisrael sattus Babüloni vangipõlve, ennustas Jehoova maailmavõimude tõusu ja langust, mis mõjutab tema rahvast Babüloni ajast kuni meie päevadeni välja. — Taaniel, peatükid 2, 7, 8 ja 11.

13. a) Miks, vastavalt Moosese laulu sõnadele, Jehoova määras kindlaks rahvaste rajad? b) Miks Jumal pani Iisraeli hiljem uuesti oma maale elama?

¹³ Mooses laulis Jehoova kohta: „Kui Kõigekõrgem andis rahvaile pärisosa, kui ta jaotas inimlapsi, siis seadis ta kindlaks rahvaste rajad vastavalt Iisraeli laste arvule, sest Jehoova omand on tema rahvas, tema mõõdetud pärisosa on Jaakob!” (5. Moosese 32:8, 9; võrdle Apostlite teod 17:26.) Jah, selleks, et täide viia oma eesmärke, määras Jumal, millised võimud jäävad ja millised hävitatakse. Selliselt määras ta Aabrahami järglastele pärimiseks maa ja asustas selle maa hiljem uuesti nendega, nii et lõpptulemusena võis tõotatud Seeme seal ilmuda, täpselt nagu oli prohvetlikult ennustatud. — Taaniel 9:25, 26; Miika 5:1.

14. Mis mõttes enamikul juhtudel seab Jehoova inimvõime nende suhtelistele positsioonidele?

¹⁴ Enamikul juhtudel seab Jehoova siiski valitsejaid nende suhtelistele positsioonidele selles mõttes, et lubab inimestel võtta üksteise suhtes võimupositsioone, mis on alati temast madalamad. Seega, kui Jeesus seisis Pontius Pilaatuse ees, ütles ta sellele valitsejale: „Sinul ei oleks mingit meelevalda minu üle, kui see sulle ei oleks antud ülalt.” (Johannese 19:11) See ei tähendanud, et Pilaatusele oli see positsioon isiklikult Jumala poolt antud, vaid see tähendas, et ainult Jumala loal oli tal võim otsustada Jeesuse elu ja surma üle.

„Selle asjadesüsteemi jumal”

15. Millisel viisil tarvitab Saatan selles maailmas võimu?

¹⁵ Mida siis öelda Piibli väite kohta, et Saatan on selle maailma jumal ehk valitseja? (Johannese 12:31; 2. Korintlastele 4:4; NW) Tõepoolest, mida siis mõelda Saatana hooplemisest Jeesuse ees, kui ta näitas Jeesusele kõiki maailma kuningriike ja ütles: ’Meelevald kõigi nende üle on antud minule ja mina annan selle, kellele ma iganes tahan.’ (Luuka 4:6) Jeesus ei hakanud Saatana hooplemisele vastu rääkima. Ja Saatana sõnad olid kooskõlas sellega, mida Paulus hiljem kirjutas kirjas Efeslastele: „Meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega.” (Efeslastele 6:12) Pealegi kujutab Ilmutusraamat Saatanat kui suurt lohet, kes annab maailma poliitilise süsteemi metsalisest sümbolile „oma väe ja oma aujärje ja suure võimu”. — Ilmutuse 13:2.

16. a) Millest on näha, et Saatana võim on piiratud? b) Miks Jehoova lubab inimkonna seas Saatanale võimu?

¹⁶ Kuid pane tähele, et Saatana väide Jeesusele: ’Meelevald kõigi nende üle on antud minule’, näitab, et ka temal on võim ainult seepärast, et see on talle lubatud. Miks Jumal seda lubab? Saatana maailmavalitseja karjäär algas juba Eedenis, kui ta avalikult süüdistas Jumalat valetamises ja oma suveräänsuse ebaõiges kasutamises. (1. Moosese 3:1—6) Aadam ja Eeva järgisid Saatanat ega kuuletunud Jehoova Jumalale. Sel momendil oleks Jehoova võinud täiusliku õiguse alusel hukata Saatana ja tema kaks uut järgijat. (1. Moosese 2:16, 17) Kuid Saatana sõnad olid tegelikult isiklik väljakutse Jehoovale. Seega Jumal oma tarkuses lubas Saatanal mõne aja edasi elada ning Aadamal ja Eeval lubati lapsi ilmale tuua, enne kui nad surid. Sellisel viisil andis Jumal aega ja võimaluse, näitamaks, et Saatana väljakutse on väär. — 1. Moosese 3:15—19.

17, 18. a) Miks me võime öelda, et Saatan on selle maailma jumal? b) Mil kombel ei ole selles maailmas „muud võimu kui Jumalast”?

¹⁷ Eedenist alates toimunud sündmused on näidanud, et Saatana süüdistused olid täielikult valed. Aadama järglased pole leidnud õnne ei Saatana ega ka inimvalitsuse all. (Koguja 8:9) Teisest küljest on Jumala tegelemine oma rahvaga näidanud Jumala valitsuse üleolekut. (Jesaja 33:22) Aga kuna enamik Aadama järeltulijatest ei kiida heaks Jehoova suveräänsust, teenivad nad kas teadlikult või teadmatult Saatanat kui oma jumalat. — Laul 14:1; 1. Johannese 5:19.

¹⁸ Varsti lahendatakse Eedenis ülestõstetud tüliküsimused. Jumala Kuningriik võtab täielikult üle inimkonna asjade juhtimise ja Saatan heidetakse sügavikku. (Jesaja 11:1—5; Ilmutuse 20:1—6) Vahepeal on siiski vaja inimkonnas mingisugust korraldust ehk struktuuri, et korralik elu oleks võimalik. Jehoova „ei ole mitte korratuse, vaid rahu Jumal”. (1. Korintlastele 14:33) Sellepärast on ta lubanud väljaspool Eedenit arenenud ühiskondades tulla olemasollu võimustruktuuridel ja on lubanud inimestel selles korralduses võimu tarvitada. Sel kombel „ei ole muud võimu kui Jumalast”.

Erapooletud võimud

19. Kas iga inimvalitseja on Saatana otsese kontrolli all?

¹⁹ Peale Eedenit on Saatanal olnud laialdane vabadus inimkonna suhtes ja ta on seda vabadust kasutanud sündmuste manööverdamiseks maa peal kooskõlas oma hooplemisega Jeesuse ees. (Iiob 1:7; Matteuse 4:1—10) See siiski ei tähenda, et iga selle maailma valitseja allub otseselt Saatana kontrollile. Mõned — nagu Nero esimesel sajandil ja Adolf Hitler meie sajandil — on ilmutanud tõeliselt saatanlikku vaimu. Kuid teised ei ole seda ilmutanud. Sergius Paulus, Küprose maavalitseja, oli „mõistlik mees”, kes „püüdis kuulda Jumala sõna”. (Apostlite teod 13:7) Ahhaia maavalitseja Gallio ei lasknud Paulust süüdistavatel juutidel enesele survet avaldada. (Apostlite teod 18:12—17) Paljud valitsejad on ausal viisil kasutanud võimu vastavalt oma südametunnistusele. — Võrdle Roomlastele 2:15.

20, 21. Millised 20. sajandi sündmused näitavad, et inimvalitsejad ei täida alati Saatana tahet?

²⁰ Ilmutusraamat ennustas, et „Issanda päeva” jooksul, mis algas aastal 1914, manööverdab Jehoova samuti inimvõime, et nurjata Saatana eesmärke. Ilmutusraamat kirjeldab tagakiusamislainet, mille Saatan päästab valla võitud kristlaste vastu ning mille „maa” ära neelab. (Ilmutuse 1:10; 12:16) „Maa” algained, praegu maa peal eksisteeriv inimühiskond, kaitsevad Jehoova rahvast Saatana tagakiusamise eest.

²¹ Kas see on tegelikult toimunud? Jah on. Näiteks 1930-ndatel ja 1940-ndatel aastatel oli Jehoova rahvas Ameerika Ühendriikides tugeva surve all ja sai tunda märatseva pööbli rünnakuid ja korduvaid ebaõiglasi arreteerimisi. Nad said kergendust, kui USA Ülemkohus võttis vastu rea otsuseid, mis tunnistasid nende töö legaalseks. Ka teistes paikades on võimud tulnud appi Jumala rahvale. Umbes 40 aastat tagasi ründas Iirimaal Corki linnas roomakatoliku pööbel kahte tunnistajat. Kohalik politseinik tuli tunnistajatele appi ja kohus karistas ründajaid. Alles möödunud aastal võis kuulda Fidži ühel kõrgete pealike koosolekul ettepanekut keelustada Jehoova tunnistajate tegevus. Üks pealik võttis julgelt sõna tunnistajate toetuseks ja ettepanek lükati raskusteta tagasi.

22. Milliseid küsimusi järgmisena arutatakse?

²² Ei, ilmalikud võimud ei teeni alati Saatana sihte. Kristlased võivad olla alluvad kõrgematele võimudele, ilma et nad oleksid alluvad Saatanale enesele. Muidugi on nad alluvad nendele võimudele niikaua, kui Jumal lubab võimudel eksisteerida. Mida siis selline allumine tähendab? Ja mida võivad kristlased kõrgematelt võimudelt oodata? Neid küsimusi arutatakse uurimisartiklites, mis algavad selle ajakirja lehekülgedel 18 ja 23.

[Allmärkused]

Kuidas sa vastaksid?

◻ Kes on kõrgemad võimud?

◻ Miks me võime öelda, et „ei ole muud võimu kui Jumalast”?

◻ Miks lubab Jehoova maailmal olla Saatana võimu all?

◻ Mil viisil seab Jumal inimvõime „nende suhtelistele positsioonidele”?

[Pilt lk 13]

Pärast Rooma põlemist ilmutas Nero tõeliselt saatanlikku vaimu

[Pilt lk 15]

Sergius Paulus, Küprose maavalitseja, püüdis kuulda Jumala sõna