„Kõiksuguse headuse” esiletoomine

„Valguse vili on kõiksugune headus.” — EFESLASTELE 5:9.

1, 2. Millised kaks rühma on juba olemas vanast ajast ja kui erinevad on nende olukorrad tänapäeval?

PEALE Eedeni mässu, mis toimus umbes kuus tuhat aastat tagasi, ja uuesti peale Noa päevade Veeuputust jagunes inimkond kaheks rühmaks ehk organisatsiooniks, üks koosnes nendest, kes püüdsid Jehoovat teenida, teine nendest, kes järgisid Saatanat. Kas need organisatsioonid on ikka veel olemas? Kindlasti on! Prohvet Jesaja märkis ära need kaks rühma ja ennustas nende olukorrast meie ajal: „Vaata, pimedus katab maad ja pilkane pimedus rahvaid, aga sinu kohal koidab Jehoova ja sinu kohal nähakse tema auhiilgust!” — Jesaja 60:1, 2.

² Jah, erinevus nende kahe organisatsiooni vahel on sama suur kui erinevus valguse ja pimeduse vahel. Ja nii nagu valguskiir tõmbab ligi pimeduses eksinud meest, on selles pimedas maailmas paistev Jehoova valgus tõmmanud miljoneid õiglase südamega inimesi Jumala organisatsiooni ligi. Nagu Jesaja edasiselt ütles: „Rahvad [teised lambad] tulevad su valguse juurde ning kuningad [Kuningriigi võitud pärijad] paistuse juurde, mis sinust kumab!” — Jesaja 60:3.

 3. Kuidas ilmutavad kristlased Jehoova hiilgust?

³ Kuidas ilmutab Jehoova rahvas Jehoova hiilgust? Ühelt poolt nad kuulutavad head sõnumit Jumala rajatud taevasest Kuningriigist. (Markuse 13:10) Kuid veelgi tähtsam, nad jäljendavad Jehoovat, suurimat headuse eeskuju, ja seega tõmbavad oma käitumisega alandlikke valguse ligi. (Efeslastele 5:1) Paulus ütles: „Te olite varemalt pimedus, aga nüüd te olete valgus Issandas. Käige nagu valguse lapsed.” Ta jätkas: „Valguse vili on kõiksugune headus ja õigus ja tõde — ja katsuge, mis on Issandale meelepärane! Ärgu teil olgu tegemist pimeduse viljatute tegudega.” (Efeslastele 5:8—11) Mida mõtles Paulus väljenduse all „kõiksugune headus”?

 4. Mis on headus ja kuidas võib seda kristlase juures näha?

⁴ Nagu meie eelmine artikkel näitas, on headus kõrge moraali, vooruslikkuse omadus ehk seisund. Jeesus ütles, et vaid Jehoova on absoluutses mõttes hea. (Markuse 10:18) Kuid vaatamata sellele, võib kristlane headust kui vaimu vilja arendades Jehoovat jäljendada. (Galaatlastele 5:22, NW) Kommenteerides kreeka sõna a·ga·thosʹ, „headus”, ütleb Vine’s Expository Dictionary of Old and New Testament Words: „[See] näitab, et keegi või miski, olles hea oma iseloomult või koostiselt, on oma olemuselt kasutoov.” Seega peaks kristlane, kes arendab headust, nii hea olema kui ka head tegema. (Võrdle 5. Moosese 12:28.) Samuti ta väldib asju, mis on headuse vastandiks, ’pimeduse viljatuid tegusid’. Erinevad viisid, kuidas kristlane oma käitumisega headust saab ilmutada, ongi Pauluse märgitud „kõiksugune headus”. Millised on mõningad neist?

„Tee pidevalt head”

 5. Milline on üks headuse liik ja miks peaks kristlane seda arendama?

⁵ Ühele neist viitas Paulus oma kirjas Roomlastele. Rääkides allumisest „valitsemas olevaile ülemustele”, ütles ta: „Kui sina aga ei taha tunda hirmu ülemuse ees, siis tee [„pidevalt”, NW] head, ja siis sa saad temalt kiitust.” „Hea”, millele ta siin viitab, on kuulekus ilmalike autoriteetide seadustele ja korraldustele. Miks peab kristlane neile alluma? Sellepärast, et vältida mittevajalikku konflikti autoriteetidega, seega riski saada karistatud, ja — mis veelgi tähtsam — et säilitada puhas südametunnistus Jumala ees. (Roomlastele 13:1—7) Säilitades esmase kuulekuse Jehoovale, kristlane ’austab kuningat’, ta ei mässa autoriteetide vastu, keda Jehoova Jumal eksisteerida lubab. (1. Peetruse 2:13—17) Niimoodi toimides on kristlased head naabrid, head kodanikud ja annavad head eeskuju.

Osuta teistele tähelepanu

 6. a) Milline on veel üks headuse aspekt? b) Kes väärivad meie tähelepanu, nagu Piiblis mainitud?

⁶ Jehoova headus väljendub selles, et ta annab kogu maa elanikele ’taevast vihma ja head viljalist aega’. Selle tulemusena on meil ’rooga ning meie süda on täitunud rõõmuga’, ning see näitab, et ta on tõepoolest teisi tähele panev Jumal. (Apostlite teod 14:17) Me võime teda selles suhtes jäljendada, kui osutame teistele tähelepanu suurtes ja väikestes asjades. Kellele siis iseäranis? Paulus viitab eriti vanematele, „kes teevad [„hoolega”, NW] tööd teie seas ja on teie ülevaatajad Issandas ning juhatavad teid”. Ta soovitab tungivalt kristlastel „pidada neid üpris väga armsaks nende töö pärast”. (1. Tessalooniklastele 5:12, 13) Kuidas saame seda teha? Nendega täiel määral koostööd tehes — näiteks kuningriigisaalis vajalikes töödes osaledes. Kuigi võime alati vabalt vanemate poole vajaliku abi saamiseks pöörduda, ei peaks me olema põhjendamatult nõudlikud. Selle asemel püüame, nii kuidas suudame, nende hoolega tööd tegevate karjaste koormat kergendada, sest paljudel neist on lisaks teenistuskohustustele koguduses ka vastutus perekonna eest.

 7. Kuidas saame tähelepanu osutada vanematele inimestele?

⁷ Ka füüsiliselt vanad inimesed väärivad meie tähelepanu. Moosese Seaduses oli eriline käsk: „Hallpea ees tõuse üles ja vanale anna au [„vanale pead sa osutama tähelepanu”, NW]! Karda oma Jumalat! Mina olen Jehoova!” (3. Moosese 19:32) Kuidas saab seda tähelepanu ilmutada? Nooremad võivad soovida neid vabatahtlikult sisseostude tegemisel ja teistes majapidamistöödes abistada. Koguduse vanemad võivad tähelepanevalt kontrollida, kas keegi vanematest inimestest vajab koosolekutel käimiseks abi. Kokkutulekutel peaksid noored elujõulised isikud vältima aeglasemalt liikuvate vanemate inimeste tõukamist, püüdes neist kannatamatult mööduda, ja nad on kannatlikud, kui vanem inimene on istekoha leidmisel ja toidu kättesaamisel veidi aeglasem.

 8. Kuidas võime osutada tähelepanu teisele seda väärivale rühmale, mis on välja toodud Piiblis?

⁸ Laulik tuletab meelde veel üht rühma, kes vajab tähelepanu osutamist: „Õnnis on see, kes hoolitseb kehva eest!” (Laul 41:2) Võib olla kerge osutada tähelepanu väljapaistvatele ja jõukatele inimestele, aga kuidas on lugu kehvade või vaestega? Piiblikirjutaja Jakoobus näitas, et neile võrdse tähelepanu osutamine on meie õigluse ja kristliku armastuse katse. Olgem selles katses edukad, olles järelemõtlikud kõigi suhtes, sõltumata nende olukorrast. — Filiplastele 2:3, 4; Jakoobuse 2:2—4, 8, 9.

’Olge pidevalt halastavad’

9, 10. Miks peaksid kristlased olema halastavad ja kuidas saab seda liiki headust ilmutada?

⁹ Veel üht headuse liiki võib näha mõningates Jeesuse tähendamissõnades. Ühes neist rääkis Jeesus samaarlasest, kes kohtus juhuslikult mehega, keda oli röövitud, hirmsasti pekstud ja tee peale lamama jäetud. Leviit ja preester läksid vigastatud mehest mööda, keeldudes talle abi andmast. Kuid samaarlane peatus ja andis abi, tehes rohkemat, kui oleks olnud mõistlik oodata. Seda lugu kutsutakse tihti ka Hea samaarlase tähendamissõnaks. Millist liiki headust ilmutas samaarlane? Halastust. Kui Jeesus palus oma kuulajatel kindlaks määrata, kes osutus haavatud mehe ligimeseks, sai ta õige vastuse: „See, kes tema peale halastas!” — Luuka 10:37.

¹⁰ Halastavad kristlased jäljendavad Jehoovat, kelle kohta Mooses iisraellastele ütles: „Jehoova, su Jumal, on halastaja Jumal: ta ei jäta sind maha ega hävita sind, ja ta ei unusta lepingut su vanematega, mille ta neile vandega andis.” (5. Moosese 4:31) Jeesus näitas, kuidas Jumala halastus meid mõjutama peaks: „Olge armulised [„pidevalt halastavad”, NW] nõnda nagu teie Isa on armuline [„halastav”, NW].” (Luuka 6:36) Kuidas võime ilmutada halastust? Üks viis selleks, nagu näitas Jeesuse tähendamissõna, on valmisolek abistada oma kaaslast, isegi kui see toob kaasa riski või ebamugavused. Head inimest ei jäta venna kannatused ükskõikseks, kui tal on võimalik midagi tema heaks ära teha. — Jakoobuse 2:15, 16.

11, 12. Mida sisaldab halastus vastavalt Jeesuse tähendamissõnale orjadest ja kuidas võime seda tänapäeval osutada?

¹¹ Teine Jeesuse tähendamissõna näitas, et halastav headus sisaldab valmisolekut teistele andestada. Ta rääkis orjast, kes oma isandale tuhat talenti võlgnes. Olles maksujõuetu, anus ori halastust ja isand kustutas lahkelt selle hiigelsuure 60000000 denaari suuruse võla. Kuid ori läks välja ja sai kätte teise orja, kes võlgnes talle vaid sada denaari. Ori, kellele oli andestatud, heitis võlglase halastamatult vanglasse, kuni ta oma võla maksab. On selge, et halastamatu ori ei olnud hea inimene, ja kui isand kuulis, mis oli juhtunud, kutsus ta tema aru andma. — Matteuse 18:23—35.

¹² Me oleme samasuguses olukorras, nagu ori, kellele andestati. Jeesuse ohvri põhjal on Jehoova andestanud meie arvel oleva hiigelsuure patuvõla. Seega peaksime kindlasti olema valmis teistele andestama. Jeesus ütles, et me peaksime olema valmis ilma piiranguteta andestama kuni „seitsekümmend seitse korda”. (Matteuse 5:7; 6:12, 14, 15; 18:21, 22, NW) Seepärast ei kanna halastav kristlane vimma. Ta ei anna pahameele tõttu maad salavihale ega keeldu kaaskristlasega rääkimast. Taoline halastuse puudumine pole märk kristlikust headusest.

Heldekäelisus ja külalislahkus

13. Mida headus veel sisaldab?

¹³ Headus ilmneb ka heldekäelisuses ja külalislahkuses. Kord tuli üks noormees Jeesuse juurde nõu küsima. Ta ütles: „Õpetaja, mis head ma pean tegema, et saaksin igavese elu?” Jeesus rääkis talle, et ta peab pidevalt Jumala käske järgima. Jah, kuulekus Jehoova käskudele on headuse üks külg. Noormees arvas, et ta juba teeb seda nii hästi, kui suudab. Kindlasti tema ligimesed juba pidasid teda heaks inimeseks, ometi tundis ta, et midagi on puudu. Niisiis ütles Jeesus: „Kui tahad olla täiuslik, siis mine müü oma varandus ja anna vaestele, siis on sul varandus taevas, ja tule ning järgi mind!” (Matteuse 19:16—22) Noormees läks kurvalt ära. Ta oli väga jõukas. Kui ta oleks järginud Jeesuse nõuannet, oleks ta näidanud, et ta pole materialistlikult meelestatud. Ja ta oleks sooritanud tõeliselt omakasupüüdmatu heldekäelise teo.

14. Millist suurepärast nõu andis nii Jehoova kui ka Jeesus seoses heldekäelisusega?

¹⁴ Jehoova soovitas iisraellastel tungivalt olla heldekäelised. Me loeme näiteks: „Anna temale [vaesusesse sattunud ligimesele] meelsasti ja ärgu olgu su süda kuri, kui sa temale annad, sest selle asja pärast õnnistab sind Jehoova, su Jumal, kõigis su töödes ja kõiges, mille külge sa oma käe paned!” (5. Moosese 15:10; Õpetussõnad 11:25) Jeesus Kristus isiklikult soovitas tungivalt heldekäelisust: „Andke, siis antakse ka teile; hea, tuubitud ja raputatud ja kuhjaga mõõt antakse teie rüppe.” (Luuka 6:38) Veelgi enam, Jeesus isiklikult oli väga heldekäeline. Kord võttis ta veidi eraldi aega, et natuke puhata. Rahvahulgad said teada, kus ta oli, ja tulid tema juurde. Jeesus unustas heldekäeliselt puhkuse ja andis end rahvahulga käsutusse. Hiljem, andes sellele hiigelsuurele rahvahulgale süüa, ilmutas ta väljapaistvat külalislahkust. — Markuse 6:30—44.

15. Kuidas olid Jeesuse jüngrid heldekäelisuse osutamisel suurepäraseks eeskujuks?

¹⁵ Paljud Jeesuse jüngrid, olles ustavad Jehoova ja Jeesuse nõuandele, olid märkimisväärselt heldekäelised ja külalislahked. Kristliku koguduse alguspäevil kuulsid väga paljud inimesed, kes olid aastal 33 m.a.j. nelipühi pidama tulnud, apostlite kuulutamist ja said usklikeks. Jäänud peale püha kohale, et rohkem teada saada, tuli neil nappus toidust. Seetõttu müüsid kohalikud usklikud oma vara ja annetasid raha, toetamaks oma uusi vendi, nii et need saaksid usus kindlamalt rajatud. Milline heldekäelisus! — Apostlite teod 4:32—35; vaata ka Apostlite teod 16:15; Roomlastele 15:26.

16. Nimeta, kuidas me tänapäeval võime olla külalislahked ja heldekäelised.

¹⁶ Tänapäeval võib näha taolist Kristusele sarnast heldekäelisust, kui kristlased oma kohaliku koguduse ja ülemaailmse kuulutustöö heaks aega ja raha annetavad. See on saanud ilmsiks, kui nad on tulnud appi vendadele, kes looduskatastroofis või sõjas on kannatada saanud. See on ilmnenud, kui ringkonnaülevaataja eest tema regulaarse külastuse ajal hoolitsetakse. Ka see on külalislahkus, kristliku headuse ülesnäitamine, kui „vaeslapsi” kutsutakse heldekäeliselt koos teiste kristlike perekondadega meelelahutustes ja perekondlikes piibliuurimistes osalema. — Laul 68:6.

Tõe rääkimine

17. Miks on tõemeelsus tänapäeval väljakutse?

¹⁷ Kui Paulus valguse vilja kirjeldas, sidus ta headuse õigluse ja tõega ning on õige öelda, et tõemeelsus on üks teine headuse liik. Head inimesed ei räägi valet. Tõepoolest, tõe rääkimine tänapäeval, mil valetamine on nii valdav, on eriline väljakutse. Paljud isikud valetavad, kui täidavad oma tuludeklaratsioone. Töölised räägivad valet töö kohta, mida teevad. Õpilased petavad valelikult tundides ja eksamitel. Ärimehed valetavad äritehinguid sõlmides. Lapsed valetavad, et pääseda karistusest. Õelad keelepeksjad hävitavad valelikult teiste head mainet.

18. Kuidas Jehoova vaatab valetajatele?

¹⁸ Valetamine on Jehoovale vastik. Nende ’seitsme asja’ hulgas, mida ta vihkab, on „valelik keel” ja „valetunnistaja, kes väidab valet”. (Õpetussõnad 6:16—19) „Kõik valelikud” on loetletud koos argade, tapjate ja hoorajatega, kellel pole Jumala uues maailmas mingit kohta. (Ilmutuse 21:8) Edasi ütleb meile õpetussõna: „Ausasti elab, kes Jehoovat kardab, aga eksiteedel käib, kes teda põlgab [„kes kõver oma teedel, põlgab teda”, NW]!” (Õpetussõnad 14:2) Valetaja on kõver oma teedel. Järelikult valelik näitab, et ta põlgab Jehoovat. Milline kohutav mõte! Rääkigem alati tõtt, isegi siis, kui see toob kaasa meie distsiplineerimise või rahalise kahju. (Õpetussõnad 16:6; Efeslastele 4:25) Need, kes räägivad tõtt, jäljendavad Jehoovat, „tõe Jumalat”. — Laul 31:6.

Arenda headust

19. Mida sellist, mis näitab, et võlgnetakse austust Loojale, võib mõnikord maailmas näha?

¹⁹ Need on vaid mõningad asjad ’kõiksugusest’ headusest, mida kristlane peaks arendama. On tõsi, et maailma inimesed näitavad teatud määral headust üles. Näiteks on mõned külalislahked ja teised halastavad. Tõepoolest, see, mis tähendamissõna Heast samaarlasest nii tähelepanuväärseks tegi, oli see, et Jeesus rääkis mittejuudist, kes ilmutas halastust, samal ajal kui juudi koguduse vanemad seda ei teinud. Peab tõepoolest andma au inimese Loojale, et taolised iseloomujooned isegi peale kuut tuhandet aastat ebatäiuslikkust mõnede inimeste juures loomulikult avalduvad.

20, 21. a) Miks on kristlik headus erinev igasugusest headusest, mida võime maailma inimeste juures näha? b) Kuidas võib kristlane headust arendada ja miks peaksime olema hoolsad seda tegema?

²⁰ Kuid sellele vaatamata on headus kristlaste jaoks midagi enamat kui vaid omadus, mis neil kas on või ei ole. See on omadus, mille kõiki aspekte nad peavad arendama, kuna nad peavad olema Jumala jäljendajad. Kuidas on see võimalik? Piibel räägib meile, et me võime õppida headust. „Õpeta mulle headust,” palus laulik Jehoovalt. Kuidas? Ta jätkas: „Sest ma olen üles näidanud usku su käskudesse!” Ta lisas: „Sina oled hea ja teed head; õpeta mulle oma määrusi!” — Laul 119:66, NW; 119:68.

²¹ Jah, kui õpime Jehoova käske ja kuuletume neile, arendame headust. Pea alati meeles, et headus on vaimu vili. Kui me otsime palve, seltsingu ja piibliuurimise kaudu Jehoova vaimu, siis saame kindlasti abi selle omaduse arendamiseks. Veelgi enam, headus on võimas. See võib isegi kurjast võitu saada. (Roomlastele 12:21) Seega, kui tähtis on, et me kõigile, eriti oma kristlikele vendadele, head teeme. (Galaatlastele 6:10) Kui me seda teeme, oleme nende hulgas, kes naudivad „au ja kiitust ja rahu”, mida on tõotatud „igaühele, kes head teeb”. — Roomlastele 2:6—11.

Kas oskad vastata?

◻ Kuidas me võime pidevalt teha head valitsemas olevatele ülemustele alludes?

◻ Kes teiste seas on ära teeninud meie tähelepanu?

◻ Kuidas halastus end ilmutab?

◻ Millised heldekäelisuse ja külalislahkuse teod märgistavad kristlasi tänapäeval?

◻ Kuidas saab headust arendada?

[Pilt lk 20]

Teistele tähelepanu osutamine on üks headuse aspekt

[Pilt lk 23]

Jeesus kui Suur Õpetaja jagas end heldekäeliselt