Kõrgemate võimude osa

„Tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda.” — ROOMLASTELE 13:4.

1, 2. Kuidas on paljud ristiusumaailmas sekkunud revolutsioonilisse tegevusse?

KAKS aastat tagasi Londonis toimunud piiskoppide kokkutulek kutsus esile nördimust väljendava artikli ilmumise ajalehes New York Post. Kokkutulek kandis Lambethi konverentsi nime ja sellest võttis osa enam kui 500 anglikaani kirikute ühenduse piiskoppi. Nördimus lõi lõkkele konverentsi poolt vastu võetud resolutsiooni tõttu, mis väljendas mõistmist inimeste suhtes, „kes, olles ammendanud kõik võimalused, valivad relvastatud võitluse kui ainuvõimaliku tee õiguse saavutamiseks”.

² Selle kohta ütles Post, et tegelikult on see terrorismi toetamine. Kuid need piiskopid järgisid vaid järjest enam levivat suunitlust. Nende hoiak ei erinenud Ghana katoliku preestri hoiakust, kes soovitas partisanisõda kui kõige kiiremat, kindlamat ja ohutumat teed Aafrika vabastamiseks; või Aafrika metodisti piiskopi hoiakust, kes tõotas pidada „vabadussõda kuni viimse lõpuni”; või paljude ristiusumaailma misjonäride hoiakust, kes on koos ülestõusnutega võidelnud rajatud valitsuste vastu Aasias ja Lõuna-Ameerikas.

Tõelised kristlased ei ’pane võimule vastu’

3, 4. a) Milliseid põhimõtteid rikuvad need niinimetatud kristlased, kes toetavad revolutsiooni? b) Mida mõistis üks inimene Jehoova tunnistajate kohta?

³ Esimesel sajandil ütles Jeesus oma järelkäijate kohta: „Nad ei ole maailma osa, nõnda nagu minagi ei ole maailma osa.” (Johannese 17:14, NW) Iga niinimetatud kristlane, kes edendab revolutsiooni, on ilmselgelt maailma osa. Ta ei ole Jeesuse järelkäija; ka ei ole ta „alluv kõrgematele võimudele”. (Roomlastele 13:1, NW) Ta teeks hästi, kui võtaks kuulda apostel Pauluse hoiatust, et „see, kes paneb võimule vastu, on võtnud seisukoha Jumala korralduse vastu; need, kes on võtnud seisukoha selle vastu, toovad enda peale kohtumõistmise”. — Roomlastele 13:2, NW.

⁴ Vastandina paljudele ristiusumaailmas ei ole Jehoova tunnistajatel mingit tegemist relvastatud vägivallaga. Üks mees Euroopast mõistis seda. Ta kirjutab: „Olles näinud, mida religioon ja poliitika on esile toonud, pühendasin end kehtiva ühiskondliku korra kukutamisele. Ma liitusin terroristide grupiga ja õppisin käsitsema kõiki relvaliike; võtsin osa paljudest relvastatud röövimistest. Mu elu oli pidevalt hädaohus. Aja möödudes sai selgeks, et me võitleme kaotusele määratud lahingus. Ma olin pettunud mees, kelle elu oli vallanud täielik lootusetus. Siis koputas meie uksele üks tunnistaja. Ta rääkis mulle Jumala Kuningriigist. Rõhutades, et see on minu aja raiskamine, soovitasin oma naisel seda kuulata. Ta kuulas ja temaga alustati kodust piibliuurimist. Lõpuks nõustusin ka mina uurimisel juures olema. Mul jääb puudu sõnadest, et edasi anda kergendustunnet, mida ma tundsin, kui sain aru, mis on see jõud, mis tõukab inimkonda kurjuse poole. Imeline Kuningriigi tõotus on andnud mu elule kindla lootuse ja eesmärgi.”

 5. Miks kristlased jäävad rahumeelselt alluvaks kõrgematele võimudele ja mis ajani nad teevad seda?

⁵ Kristlased on Jumala ja Kristuse suursaadikud või saadikud. (Jesaja 61:1, 2; 2. Korintlastele 5:20; Efeslastele 6:19, 20; NW) Sellistena nad säilitavad neutraalsuse selle maailma konfliktides. Kuigi mõned poliitilised süsteemid tunduvad majanduslikult teistest edukamad olevat ja mõned lubavad teistest enam vabadusi, kristlased ei edenda ega pea ühtki süsteemi teisest paremaks. Nad teavad, et kõik süsteemid on ebatäiuslikud. See on „Jumala korraldus”, et need jätkavad eksisteerimist, kuni tema Kuningriik võtab võimu üle. (Taaniel 2:44) Seega alluvad kristlased rahumeelselt kõrgematele võimudele, samal ajal kui nad edendavad teiste igavest heaolu, kuulutades head sõnumit Kuningriigist. — Matteuse 24:14; 1. Peetruse 3:11, 12.

Kuuletumine seadusele

 6. Miks paljud inimseadused on head, kuigi „kõik maailm on tigeda võimuses”?

⁶ Rahvaste valitsused võtavad vastu seaduste süsteeme ja enamik nendest seadustest on head. Kas see peaks meid üllatama, arvestades fakti, et „kõik maailm on tigeda võimuses”? (1. Johannese 5:19) Ei peaks. Jehoova andis meie esiisale Aadamale südametunnistuse ja see sünnipärane õige ja vale tunnetamine peegeldub mitmel viisil inimeste seadustes. (Roomlastele 2:13—16) Hammurabi, muistne babüloonlasest seaduseandja, kirjutas oma seadusekogu eessõnas selliselt: „Sellel ajal [nad] panid mind edendama inimeste heaolu, mind, Hammurabit, kes ma olen andunud, jumalakartlik vürst, maale õigust looma, hävitama kurja ja paha, et tugev ei saaks rõhuda nõrka.”

 7. Kui keegi rikub seadust, siis kellel on õigus teda karistada ja miks?

⁷ Enamik valitsusi ütleks, et nende seaduste eesmärk on samasugune: edendada kodanike heaolu ja head korda ühiskonnas. Sellepärast nad karistavad selliste ühiskonnavastaste tegude eest nagu mõrvad ja vargused ning kehtestavad määrusi, nagu kiirusepiirangud ja parkimiseeskirjad. Igaüks, kes tahtlikult rikub nende seadusi ja võtab seisukoha võimu vastu, ’toob enda peale kohtumõistmise’. Kohtumõistmise kellelt? Mitte tingimata Jumalalt. Kreekakeelne sõna, mis siin on tõlgitud kohtumõistmisena, võib viidata rohkem tsiviilmenetlusele kui Jehoova kohtule. (Võrdle 1. Korintlastele 6:7.) Kui keegi tegutseb seadusevastaselt, on kõrgemal võimul õigus teda karistada.

 8. Kuidas reageerib kogudus, kui keegi selle liikmetest sooritab raske kuriteo?

⁸ Jehoova tunnistajatel on hea maine, sest nad ei pane vastu inimvõimudele. Kui juhtub, et keegi isik koguduses rikub seadust, siis kogudus ei aita tal vältida seadusega ettenähtud karistust. Kui keegi varastab, tapab, laimab teist, petab maksude maksmises, vägistab, teeb kelmust, tarvitab seadusega keelatud uimasteid või mõnel teisel viisil paneb vastu seaduslikule võimule, siis teda distsiplineeritakse tõsiselt koguduse poolt, ja ta ei peaks mõtlema, et teda kiusatakse taga, kui ilmalik võim teda karistab. — 1. Korintlastele 5:12, 13; 1. Peetruse 2:13—17, 20.

Hirmuks

 9. Kelle poole on kristlastel kohane pöörduda, kui neid ähvardavad seadusetud elemendid?

⁹ Paulus jätkab oma arutlust kõrgemate võimude üle sõnadega: „Sest valitsejad ei ole hirmuks headele tegudele, vaid kurjadele. Kui sina aga ei taha tunda hirmu ülemuse [„võimu”, NW] ees, siis tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.” (Roomlastele 13:3) Karistust võimult ei pea kartma lojaalsed kristlased, vaid eksijad, kes teevad ’kurje tegusid’, kriminaalseid tegusid. Kui Jehoova tunnistajaid ähvardavad sellised seadusetud elemendid, on neil sobiv võtta võimult vastu politsei või armee kaitset. — Apostlite teod 23:12—22.

10. Kuidas Jehoova tunnistajad on ’saanud kiitust’ võimult?

¹⁰ Kristlasele, kes täidab kõrgema võimu seadusi, ütles Paulus: „Sa saad temalt kiitust.” Selle näiteks vaatle mõningaid kirju, mida said Brasiilia Jehoova tunnistajad pärast nende piirkonnakonvente. Munitsipaliteedi spordiosakonna kantslerilt: „Suurimat kiitust väärib teie rahulik käitumine. Tänapäeva rahutus maailmas on lohutav teada, et nii paljud ikka veel usuvad ja kummardavad Jumalat.” Munitsipaliteedi staadioni juhatajalt: „Väga suurest juuresviibijate hulgast hoolimata ei olnud ühtegi teadet seaduserikkumistest, mis oleksid tumestanud sündmuse mainet, kõik tänu laitmatule organiseerimisele.” Linnapea kantseleist: „Me tahame kasutada juhust, et õnnitleda teid teie korralikkuse pärast ja imepärase, spontaanse distsiplineerituse pärast, ja me soovime teile kõiki kordaminekuid tulevastes üritustes.”

11. Miks ei saa hea sõnumi kuulutamist mingil juhul pidada kurjaks teoks?

¹¹ Termin „head teod” viitab tegudele, mis on kuulekad kõrgemate võimude seadustele. Peale selle meie kuulutustöö, mille tegemiseks on käsu andnud Jumal, mitte inimene, pole kuri tegu — see on tõsiasi, mida poliitilised võimud peaksid tunnustama. See on avalik teenistus, mis tõstab moraalset taset nendel, kes seda kuulda võtavad. Sellepärast me loodame, et kõrgemad võimud kaitsevad meie õigust teistele kuulutada. Paulus pöördus palvega võimude poole, et rajada seaduslikult alus hea sõnumi kuulutamisele. (Apostlite teod 16:35—40; 25:8—12; Filiplastele 1:7, NW) Ka viimasel ajal on Jehoova tunnistajad püüdnud saavutada ja on saavutanud oma töö legaliseerimise Ida-Saksamaal, Ungaris, Poolas, Rumeenias, Beninis ja Myanmaris (Birmas).

„Ta on Jumala teenija”

12—14. Kuidas on kõrgemad võimud tegutsenud kui Jumala teenija a) Piibli aegadel? b) tänapäeval?

¹² Rääkides ilmalikust võimust, jätkab Paulus: „Tema on Jumala teener sinu heaks; aga kui sa kurja teed, karda, sest ta ei kanna mõõka asjata; ta on Jumala teenija, kättemaksja nuhtluseks sellele, kes kurja teeb.” — Roomlastele 13:4.

¹³ Rahvuslikud võimud on mõnikord teeninud erilisel viisil kui Jumala teenija. Koores (Kyros) toimis nii, kui ta käskis juutidel pöörduda tagasi Babülonist ja ehitada üles Jumala koda. (Esra 1:1—4; Jesaja 44:28) Artahsasta (Artaxerxes) oli Jumala teenija, kui ta läkitas Esra koos annetusega seda koda uuesti üles ehitama ja hiljem, kui ta volitas Nehemja taastama Jeruusalemma müüre. (Esra 7:11—26; 8:25—30; Nehemja 2:1—8) Rooma kõrgem võim teenis sarnaselt, kui ta vabastas Pauluse pööbli käest Jeruusalemmas, kaitses teda laevahuku ajal ja korraldas nii, et tal oli Roomas oma maja. — Apostlite teod 21:31, 32; 28:7—10, 30, 31.

¹⁴ Sarnaselt on ilmalikud võimud tegutsenud ka tänapäeval Jumala teenijana. Näiteks 1959. aastal otsustas Kanada Ülemkohus, et üks Jehoova tunnistaja, keda süüdistati Quebecis mässulise ja laimava kirjanduse levitamises, ei ole süüdi — see oli vastulöök tolleaegse Quebeci peaministri Maurice Duplessise eelarvamusele.

15. Kuidas võimud tegutsevad üldiselt võttes kui Jumala teenija ja millise õiguse see neile annab?

¹⁵ Peale selle teenivad rahvuslikud valitsused üldiselt võttes kui Jumala teenija, kaitstes avalikku korda, kuni Jumala Kuningriik võtab selle vastutuse üle. Vastavalt Pauluse sõnadele, sellel otstarbel võim „kannab mõõka”, mis sümboliseerib õigust määrata karistusi. Tavaliselt hõlmab see vangistust või trahve. Mõnedes maades võib see tähendada ka surmanuhtlust.a Teisest küljest on paljud rahvad otsustanud mitte kasutada surmanuhtlust ja ka selleks on neil õigus.

16. a) Kuna võim on Jumala teenija, siis mida on mõned Jumala sulased pidanud sobivaks teha? b) Millist töökohta ei saa kristlane vastu võtta ja miks?

¹⁶ Fakt, et kõrgemad võimud on Jumala teenija, selgitab, miks Taaniel, kolm heebrealast, Nehemja ja Mordekai võisid vastu võtta vastutavaid positsioone Babüloonia ja Pärsia valitsustes. Nii nad said mõjutada riigivõimu Jumala rahva kasuks. (Nehemja 1:11; Ester 10:3; Taaniel 2:48, 49; 6:2, 3) Ka tänapäeval töötavad mõned kristlased valitsuse teenistuses. Kuna nad on aga eraldunud sellest maailmast, ei liitu nad poliitiliste parteidega, ei püüdle poliitilistele ametikohtadele ega nõustu olema poliitilistes organisatsioonides poliitikattegevatel positsioonidel.

Usu vajadus

17. Millised olukorrad võivad ajendada mõningaid mittekristlasi võimule vastu hakkama?

¹⁷ Aga mis siis, kui võim lubab korruptsiooni või isegi rõhumist? Kas peaksid kristlased püüdma asendada ühte võimu teisega, mis tundub olevat parem? Valitsuse ebaõiglus ja korruptsioon pole midagi uut. Esimesel sajandil kiitis Rooma impeerium heaks sellise ebaõigluse nagu orjus. Ta sallis ka ebaausaid riigiametnikke. Piibel räägib petistest maksukogujatest, ebaõiglasest kohtunikust ja maavalitsejast, kes taotles altkäemaksu. — Luuka 3:12, 13; 18:2—5; Apostlite teod 24:26, 27.

18, 19. a) Kuidas reageerivad kristlased, kui mõnede valitsusametnike seas valitsevad väärnähtused või korruptsioon? b) Kuidas on kristlased parandanud üksikisikute elu, nagu näitavad üks ajaloolane ja allpooltoodud kasti sisu?

¹⁸ Kristlased oleksid võinud tollel ajal proovida teha lõpp väärnähtustele, kuid nad ei teinud seda. Näiteks ei jutlustanud Paulus orjuse lõpetamisest ja ta ei käskinud kristlastest orjapidajatel oma orje vabaks lasta. Selle asemel andis ta orjadele ja orjapidajatele nõu näidata üles kristlikku kaastunnet omavahelistes suhetes. (1. Korintlastele 7:20—24; Efeslastele 6:1—9; Fileemonile 10—16; vaata ka 1. Peetruse 2:18.) Sarnaselt sellega ei sekkunud kristlased revolutsioonilisse tegevusse. Nad olid liiga hõivatud, kuulutades „evangeeliumi rahust”. (Apostlite teod 10:36) Meie ajaarvamise 66. aastal piiras Rooma armee Jeruusalemma ümber ja taganes siis. Selle asemel, et jääda linna mässuliste kaitsjate juurde, kuulekuses Jeesuse juhendile heebrea kristlased ’põgenesid mägedele’. — Luuka 21:20, 21.

¹⁹ Algkristlased leppisid olukorraga ja püüdsid parandada üksikisikute elu, aidates neil järgida Piibli põhimõtteid. Ajaloolane John Lord kirjutab oma raamatus The Old Roman World: „Kristluse tõelist võidukäiku oli näha selles, et ta tegi headeks inimesteks need, kes avalikult tunnistasid tema õpetusi, selle asemel et välispidiselt muuta tuntud institutsioone või valitsust või seadusi.” Kas kristlased tänapäeval peaksid teisiti tegutsema?

Kui riik ei aita

20, 21. a) Kuidas üks ilmalik võim ei tegutsenud kui Jumala teenija hea tegemiseks? b) Kuidas peaksid Jehoova tunnistajad reageerima, kui riik osaleb nende tagakiusamises?

²⁰ Ühes Kesk-Aafrika riigis puhkes 1972. aasta septembris äge Jehoova tunnistajate vastane tagakiusamine. Tuhandetelt inimestelt rööviti kogu nende varandus ja nende vastu kasutati ka julmust, nagu peksmist, piinamist ja tapmist. Kas kõrgem võim täitis oma kohust kaitsta tunnistajaid? Ei täitnud! See õhutas hoopiski vägivalda, mis sundis neid ohutuid kristlasi põgenema naabermaadesse, et otsida turvalisust.

²¹ Kas Jehoova tunnistajad ei peaks vihaselt astuma välja selliste piinajate vastu? Ei! Kristlased peaksid kannatlikult pidama vastu taolisele häbistavale kohtlemisele ja toimima alandlikult, jäljendades Jeesust: „Kes ei ähvardanud, kui ta kannatas, vaid jättis selle hooleks, kes mõistab kohut õigesti.” (1. Peetruse 2:23) Nad mäletavad, et kui Jeesus Ketsemani aias kinni võeti, noomis ta jüngrit, kes tuli teda mõõgaga kaitsma, ja hiljem ta ütles Pontius Pilaatusele: „Minu riik ei ole sellest maailmast; oleks mu riik sellest maailmast, küll mu sulased oleksid võidelnud, et mind ei oleks antud juutide kätte. Ent nüüd ei ole mu riik mitte siit!” — Johannese 18:36; Matteuse 26:52; Luuka 22:50, 51.

22. Millist head eeskuju näitasid mõned Aafrika Jehoova tunnistajad, kui nad kannatasid ränka tagakiusamist?

²² Pidades meeles Jeesuse eeskuju, oli nendel Aafrika tunnistajatel julgus järgida Pauluse nõuannet: „Ärge tasuge ühelegi kurja kurjaga; mõtelge ikka sellele, mis hea on kõigi inimeste suhtes! Kui võimalik on ja niipalju kui teist oleneb, pidage rahu kõigi inimestega. Ärge makske ise kätte, armsad, vaid andke maad Jumala vihale, sest on kirjutatud: ’Minu käes on kättemaks, mina tasun kätte! ütleb Issand.’ ” (Roomlastele 12:17—19; võrdle Heebrealastele 10:32—34.) Milline innustav eeskuju tänapäeval meile kõigile on need Aafrika vennad! Isegi kui võim keeldub tegutsemast ausalt, ei hülga tõelised kristlased Piibli põhimõtteid.

23. Milliseid küsimusi veel arutatakse?

²³ Kuid mida võivad kõrgemad võimud kristlastelt oodata? Kas on mingeid piire nõudmistel, mida kõrgemad võimud võivad seaduspäraselt esitada? Seda arutatakse järgmises artiklis.

[Allmärkus]

Kas sa oskad selgitada?

◻ Kuidas võib keegi isik ’võtta seisukoha’ kõrgemate võimude ’vastu’?

◻ Milline on „Jumala korraldus” seoses valitseva võimuga?

◻ Kuidas on võimud „hirmuks”?

◻ Kuidas tegutsevad inimvalitsused kui „Jumala teenija”?

[Kast lk 21]

Kiri politseiülemalt

VAHITORNI Ühingu Brasiilia harubüroosse tuli kiri ametimärgiga „Minas Geraisi osariigi avalik ametkond”. See oli Conquista linna politseiülemalt. Kas midagi oli korrast ära? Las kiri ise selgitab. See teatab:

„Austatud härra!

Mul on meeldiv tutvustada ennast teile selle kirja vahendusel. Olen olnud umbes kolm aastat Minas Geraisi osariigi Conquista linna politseiülem. Püüan olla oma töös alati kohusetundlik, kuid mul oli alatasa raskusi rahu säilitamisega vanglas. Kuigi vangidele õpetati teatud töid, olid nad rahutud.

Mõne kuu eest tuli meie linna senjoor O—— ja tutvustas ennast kui Jehoova tunnistajat. Ta hakkas mõnedele vangidele jutlustama Piiblist, õpetas neid lugema ja kirjutama ning näitas neile hügieeni ning seltskondlike oskuste aluseid, samuti rääkis neile Pühast Piiblist. Selle jutlustaja tööviis näitas andumust, armastust ja eneseohverdamist. Peatselt muutus nende vangide käitumine märkimisväärselt paremaks, mis tekitas nende ülevaatajates palju hämmastust ja hindamist.

Pidades silmas seda, mis juhtus meie vanglas, soovin ma teha ametliku tunnustusavalduse Vahitorni Piibli ja Traktaatide Ühingule meie hindamisest selle hea töö eest, mida see väärtuslik jutlustaja meie ühiskonnas teeb.”

Apostel Paulus kirjutas valitseva võimu kohta: „Tee head, ja siis sa saad temalt kiitust.” (Roomlastele 13:3) Ülalmainitud juhtumil oli see tõesti tõsi. Milline tunnistus Jumala Sõna väest kujundada ümber inimesi, kui hea sõnum saavutas mõne kuuga seda, mida karistussüsteem polnud võimeline saavutama isegi aastate jooksul! — Laul 19:8—10.