Ole julge, Jehoova on sinuga!

1., 2. a) Millised omadused aitavad meil katsumustega toime tulla? b) Kuidas sa selgitaksid, mis on usk? Too näide.

JEHOOVA teenimine toob meile rõõmu. Ent me puutume kokku ka mitmesuguste eluraskustega ja võime kannatada selle pärast, et teeme seda, mis on õige (1. Peetr. 3:14; 5:8, 9; 1. Kor. 10:13). Et selliste katsumustega edukalt toime tulla, on meil vaja usku ja julgust.

² Mis on usk? Apostel Paulus kirjutas: „Usk on kindlal alusel põhinev ootus loodetava suhtes, ilmselge tõendus tegelike asjade kohta, ehkki neid pole näha” (Heebr. 11:1). Üks teine piiblitõlge ütleb: „Usk on loodetavate asjade omandiõigust kinnitav dokument. Usk on veendumus selles, mida me ei näe” („The Simple English Bible”). Kui keegi on juriidilise dokumendiga loovutanud meile omandi, oleme veendunud, et see kuulub meile. Meie usk sellesse, et Jumal viib alati oma sõna täide, on otsekui meie valduses olev väärtuslik dokument. Usu tõttu oleme veendunud, et näeme Piiblil põhinevate tõotuste täitumist, ja me oleme kindlad vaimsetes tõsiasjades, „tegelikes asjades”, ehkki neid pole näha.

3., 4. a) Mis on julgus? b) Milline on üks võimalus oma usku tugevdada ja julgemaks saada?

³ Julgust on defineeritud kui „vaimset, emotsionaalset ja moraalset meelekindlust rääkida ning tegutseda takistuste ja ohtude korral kartmatult” („The New Interpreter’s Dictionary of the Bible”). Kui oleme julged, siis oleme tugevad, vaprad, mõnikord valmis isegi riskima (Mark. 6:49, 50; 2. Tim. 1:7).

⁴ Usk ja julgus on ihaldusväärsed omadused. Kuid võib-olla me tunneme, et vajame rohkem usku ja et me pole sugugi julged. Piiblist võib leida hulganisti näiteid inimestest, kes on neid omadusi ilmutanud. Niisiis üks võimalus oma usku tugevdada ja julgemaks saada on see, kui vaatleme mõningaid neist näidetest.

 5. Mida oli Joosual vaja, et oma ülesandega hakkama saada?

⁵ Mingem ajas umbes 3500 aastat tagasi. 40 aastat on möödunud sellest, kui miljonid iisraellased vabanesid Egiptuse orjusest Jehoova vägeva käe abil. Rahva eesotsas olnud prohvet Mooses, kes on nüüd 120 aasta vanune, vaatab eemalt tõotatud maad ja sureb siis Nebo mäe tipus. Tema ametijärglaseks saab Joosua, mees, kes on „täis tarkuse vaimu” (5. Moos. 34:1—9). Iisraellased on alustamas Kaananimaa vallutamist. Et nende juhina hakkama saada, vajab Joosua Jumalalt tarkust. Lisaks tuleb tal ilmutada usku Jehoovasse ning olla julge ja tugev (5. Moos. 31:22, 23).

 6. a) Milleks on Joosua 23:6 sõnade kohaselt julgust vaja? b) Mida õpetavad meile sõnad kirjakohtades Apostlite teod 4:18—20 ja 5:29?

⁶ Tarkus, julgus ja usk, mida Joosua aastaid kestnud Kaananimaa vallutamise ajal ilmutas, kindlasti tugevdas iisraellasi. Kuid julgust ei läinud neil vaja mitte ainult võitlemiseks, vaid ka selleks, et võtta kuulda Joosua üleskutset. Elu lõpus ütles ta oma hüvastijätukõnes: „Olge siis hästi kindlad pidama ja tegema kõike, mis Moosese käsuõpetuse raamatus on kirjutatud, kaldumata sellest paremale või vasakule” (Joosua 23:6). Ka meie vajame julgust, et alati Jehoovale kuuletuda. Seda on tarvis näiteks siis, kui keegi käsib meil tegutseda vastupidiselt Jumala tahtele. (Loe Apostlite teod 4:18—20; 5:29.) Kui toetume palvemeeles Jehoovale, aitab ta meil kindlaks jääda.

 7. Mida pidi Joosua tegema, et olla julge ja et tema teekond õnnestuks?

⁷ Et meil oleks julgust Jumala tahte järgi tegutseda, tuleb meil tema Sõna uurida ja ellu rakendada. Just seda ergutatigi Joosuat tegema, kui ta sai Moosese mantlipärijaks: „Ole ainult vahva ja hästi tugev, tehes hoolsasti kogu käsuõpetuse järgi, mille mu sulane Mooses sulle andis ... Ärgu lahkugu see käsuõpetuse raamat sinu suust, vaid mõtle sellele päeval ja öösel, et sa peaksid hoolsasti kõike, mis sinna on kirjutatud, sest siis õnnestub su teekond ja siis on sul kordaminek!” (Joosua 1:7, 8). Joosua võttis seda nõuannet kuulda ja tema ’teekond õnnestus’. Kui teeme sedasama, on meilgi rohkem julgust ja meid saadab Jumalat teenides kordaminek.

 8. Milline kirjakoht on valitud aastatekstiks 2013, ja kuidas need sõnad võivad sind aidata?

⁸ Joosuale andis kahtlemata palju jõudu see, kui ta kuulis järgmisi Jehoova sõnu: „Ole vahva ja tugev. Ära kohku ja ära karda, sest Jehoova, su Jumal, on sinuga kõikjal, kuhu sa lähed!” (Joosua 1:9). Jehoova on ka meiega. Seetõttu ärgem kohkugem ega kartkem, hoolimata katsumustest. Eriti väärib meie tähelepanu üleskutse „Ole vahva ja tugev ... Jehoova, su Jumal, on sinuga”. Need sõnad kirjakohast Joosua 1:9 on valitud 2013. aasta aastatekstiks. Kindlasti tugevdavad need meid eelolevate kuude jooksul, nagu lisaks Joosuale teistegi usu ja julguse eeskujude sõnad ning teod.

 9. Kuidas ilmutas Raahab usku ja julgust?

⁹ Kui Joosua saatis kaks maakuulajat Kaananimaale, siis prostituut Raahab varjas neid ja juhtis nende vaenlased eksiteele. Tänu oma tegudele, mis nõudsid usku ja julgust, pääses ta koos perega, kui Jeeriko linn langes iisraellaste kätte (Heebr. 11:30, 31; Jaak. 2:25). Loomulikult hülgas Raahab oma ebamoraalse elu, et Jehoovale meeldida. Paljudel teistelgi, kes on saanud kristlasteks, on olnud usku, julgust ja moraalset tugevust teha samalaadseid muudatusi, et pälvida Jumala heakskiitu.

10. Millises olukorras oli Rutt, kui ta tegi otsuse õige jumalakummardamise kasuks, ja missuguseid õnnistusi see talle tõi?

¹⁰ Ka moablanna Rutt, kes elas pärast Joosuat, tegi julgelt otsuse õige jumalakummardamise kasuks. Kuna ta oli olnud abielus iisraellasega, teadis ta tõenäoliselt üht-teist Jehoovast. Tema leseks jäänud ämm Noomi otsustas Moabimaalt minna tagasi Iisraeli linna Petlemma. Teel olles õhutas Noomi Rutti pöörduma tagasi oma rahva juurde, kuid moablanna vastas: „Ära käi mulle peale, et ma sind maha jätaksin ja pöörduksin tagasi su juurest ... Sinu rahvas on minu rahvas ja sinu Jumal on minu Jumal!” (Rutt 1:16). Rutt mõtles seda tõsiselt. Hiljem abiellus Noomi sugulane Boas Rutiga, kes tõi ilmale poja ning sai Taaveti ja Jeesuse esiemaks. Jah, Jehoova õnnistab usu ja julguse tegusid (Rutt 2:12; 4:17—22; Matt. 1:1—6).

11. Millest ilmnes Joojada ja Jooseba julgus ning mis oli nende julge tegutsemise tulemuseks?

¹¹ Meie julgus kasvab ja usk tugevneb, kui näeme, et Jumal on olnud koos nendega, kes on pannud tema tahte ja usukaaslaste heaolu enda omast ettepoole. Mõelgem näiteks ülempreester Joojada ja tema naise Jooseba peale. Pärast kuningas Ahasja surma tappis tema ema Atalja peale Joase kogu järelejäänud kuningliku soo ja haaras trooni. Joojada ja Jooseba riskisid päästa Ahasja poja Joase ning varjasid teda kuus aastat. Seitsmendal aastal kuulutas Joojada Joase kuningaks ja lasi Atalja surmata (2. Kun. 11:1—16). Hiljem toetas Joojada kuningas Joast templi parandustöödes. Kui Joojada 130-aastasena suri, maeti ta kuningate juurde, „sest ta oli Iisraelis head teinud Jumalale ja tema kojale” (2. Ajar. 24:15, 16). Mis veelgi tähtsam, oma julgete tegudega aitasid Joojada ja tema naine kaitsta kuningaliini Taavetist Messiani.

12. Milline tegu nõudis Ebed-Melekilt julgust?

¹² Kuningas Sidkija õukonnaametnik Ebed-Melek riskis Jeremija pärast oma eluga. Kuningas oli andnud Jeremija Juuda vürstide kätte, kes süüdistasid prohvetit valelikult mässu õhutamises ja heitsid ta mudasesse kaevu surema (Jer. 38:4—6). Kuna Jeremijat vihati, võis tema aitamiseks kuninga poole pöördumine ohtlik olla, kuid just seda Ebed-Melek tegi. Sidkija võttis teda kuulda ja saatis koos temaga 30 meest Jeremijat päästma. Prohveti kaudu kinnitas Jumal Ebed-Melekile, et ta ei hukku, kui babüloonlased Jeruusalemma piiravad (Jer. 39:15—18). Jah, Jumal tasub neile, kes täidavad julgelt tema tahet.

13. Millise julge otsuse tegid kolm heebrealast ja mida meie sellest loost õpime?

¹³ Juhtum kolme heebrealasest Jehoova teenijaga, mis leidis aset seitsmendal sajandil e.m.a, annab samuti selge kinnituse selle kohta, et Jumal ei jäta tasumata usu ja julguse eest. Kuningas Nebukadnetsar lasi kokku kutsuda kõik Babüloni aukandjad ja andis käsu kõrget kuldkuju kummardada. Igaüks, kes keeldus seda tegemast, pidi hukatama tulises ahjus. Kolm heebrealast ütlesid lugupidavalt Nebukadnetsarile: „Meie Jumal, keda me teenime, [võib] meid päästa: ta päästab meid tulisest ahjust ja sinu käest, oh kuningas! Aga kui mitte, siis olgu sul teada, kuningas, et meie ei teeni su jumalaid ega kummarda kuldkuju, mille sa oled lasknud püstitada!” (Taan. 3:16—18). Kolme heebrealase põnevast pääsemisest räägitakse elavalt kirjakohas Taanieli 3:19—30. Kuigi tõenäoliselt ei ähvarda meid surm tulises ahjus, pannakse meiegi laitmatus proovile ning me võime olla kindlad Jumala õnnistuses, kui ilmutame usku ja julgust.

14. Kuidas ilmutas Taaniel julgust, nagu on juttu Taanieli 6. peatükis, ja mis oli selle tulemus?

¹⁴ Taaniel ilmutas usku ja julgust, kui tema vaenlased olid rääkinud kuningas Daarjavese nõusse, et see annaks välja järgmise määruse: „Igaüks, kes kolmekümne päeva jooksul palub midagi mõnelt jumalalt või inimeselt, aga mitte sinult, kuningas, visatakse lõukoerte auku.” Niipea kui Taaniel sai teada, et sellele dokumendile on alla kirjutatud, „läks [ta] oma kotta, mille ülakambri aknad olid avatud Jeruusalemma poole. Ja kolm korda päevas heitis ta põlvili, palvetas ja kiitis oma Jumalat, nagu ta seda ennegi oli teinud” (Taan. 6:7—11). Taaniel heideti lõvide auku, kuid Jehoova päästis ta (Taan. 6:17—24).

15. a) Mille poolest on Akvila ja Priskilla meile usus ja julguses eeskujuks? b) Mida tähendavad Jeesuse sõnad kirjakohas Johannese 13:34 ja mismoodi on paljud kristlased näidanud sellist armastust?

¹⁵ Piibel mainib lähemalt täpsustamata, et Akvila ja Priskilla seadsid Pauluse pärast „oma kaela ohtu” (Ap. t. 18:2; Rooml. 16:3, 4). Nad tegutsesid julgelt kooskõlas Jeesuse sõnadega „Ma annan teile uue käsu: armastage üksteist. Nii nagu mina teid olen armastanud, armastage üksteist ka teie” (Joh. 13:34). Moosese seaduse järgi tuli armastada oma ligimest nii nagu iseennast (3. Moos. 19:18). Kuid Jeesuse käsk oli „uus” selles mõttes, et selle armastuse ajel tegutsedes pidi inimene olema valmis teiste eest isegi oma elu andma, just nagu seda tegi Jeesus. Paljud kristlased on ilmutanud sellist armastust ja on julgelt „oma kaela ohtu seadnud”, et kaitsta usukaaslasi julma kohtlemise eest või surma eest vaenlaste käe läbi. (Loe 1. Johannese 3:16.)

16., 17. Milliste usukatsetega seisid silmitsi mõned algkristlased ja mida sarnast on kogenud kristlased meie päevil?

¹⁶ Nagu Jeesuski, kummardasid algkristlased ainult Jehoovat (Matt. 4:8—10). Nad keeldusid julgelt põletamast viirukit Rooma keisri auks. (Vaata pilti.) „Väga vähesed kristlased muutsid oma meelt,” kirjutas Daniel Mannix, „kuigi tavaliselt hoiti nende jaoks areenil alati käepärast altarit, mille peal põles tuli. Vangil tarvitses vaid visata näputäis viirukit tulle ja talle anti ohverdamise kohta tunnistus ning ta lasti vabaks. Samuti selgitati talle põhjalikult, et ta ei kummarda keisrit; ta ainult tunnustab keisri kui Rooma riigi pea jumalikku olemust. Siiski ei kasutanud peaaegu ükski kristlane seda võimalust enda päästmiseks.” („Those About to Die”.)

¹⁷ Kristlastele, kes seisid natsi koonduslaagrites surmaga silmitsi, pakuti korduvalt võimalust vabaks saada, kui nad kirjutavad alla dokumendile, millega ütlevad lahti Jehoovast. Kuid vähesed tegid seda. Rwandas aastaid tagasi toimunud genotsiidi ajal riskisid paljud tutsi ja hutu tunnistajad oma eluga, kui nad üksteist kaitsesid. Sellistes katsumustes oli vaja usku ja julgust.

18., 19. Millised Piibli näited usu ja julguse kohta võivad aidata meil kuulutustööd teha?

¹⁸ Meil on eesõigus osaleda praegu suurimas töös, mis kunagi Jumala maistele teenijatele on usaldatud: me kuulutame Jumala kuningriigi head sõnumit ja teeme inimesi jüngriteks (Matt. 24:14; 28:19, 20). Kui tänulikud me küll oleme Jeesuse võrratu eeskuju eest! Ta rändas „linnast linna ja külast külla, kuulutades ja rääkides head sõnumit Jumala kuningriigist” (Luuka 8:1). Nagu tema, vajame ka meie usku ja julgust, et kuulutada kuningriigisõnumit. Jumala abiga võime olla nagu julge Noa, kes kohkumatu „õigusekuulutajana” hoiatas, et „jumalakartmatut maailma” ootab ees häving ülemaailmses veeuputuses (2. Peetr. 2:4, 5).

¹⁹ Palve aitab meil kuulutustööd teha. Kui mõned Kristuse järelkäijad palusid tagakiusamise ajal, et nad võiksid ’rääkida Jumala Sõna julgesti’, sai nende palve vastuse. (Loe Apostlite teod 4:29—31.) Kui sina kardad vahel majast majja kuulutustööd teha, siis palu Jehoovalt rohkem usku ja julgust ning ta vastab sulle. (Loe Laul 66:19, 20.)a

20. Kes meid kui Jehoova teenijaid toetavad?

²⁰ Pole sugugi kerge käia Jumalale meelepärasel teel, kui kohtame selles kurjas ja rahutus maailmas katsumusi. Kuid me pole üksi. Jumal on koos meiega, samuti tema Poeg, kes on kristliku koguduse pea. Peale selle on meil rohkem kui 7 miljonit usukaaslast üle kogu maailma. Jätkakem siis kõik usu ilmutamist ja hea sõnumi kuulutamist, hoides meeles meie aastateksti 2013: „Ole vahva ja tugev ... Jehoova, su Jumal, on sinuga” (Joosua 1:9).