1.–3. a) Milline kohutav kogemus oli jüngritel Galilea järvel ja mida tegi Jeesus? b) Miks on õige öelda Jeesuse kohta, et ta on „Jumala vägi”?

JÜNGRID olid hirmunud. Nad purjetasid parajasti üle Galilea järve, kui järsku tabas neid torm. Kahtlemata olid nad näinud sellel järvel torme varemgi – olid ju mõned neist kogenud kalamehed.a (Matteuse 4:18, 19.) Kuid see oli „vali tormituul”, mis muutis kogu järve kiiresti üheks suureks veemölluks. Mehed tegutsesid meeleheitlikult, et paati juhtida, kuid selle tormi vastu nad ei saanud. Võimsad „lained paiskusid paati” ja see hakkas veega täituma. Kuigi olukord oli ärev, magas Jeesus paadi ahtris sügavalt, kuna ta oli väsinud rahvahulkade õpetamisest tol päeval. Jüngrid, kes kartsid oma elu pärast, äratasid ta üles ja palusid: „Isand päästa meid, me hukkume!” (Markuse 4:35–38; Matteuse 8:23–25).

² Jeesus ei kohkunud. Täieliku veendumusega noomis ta tuult ja merd: „Rahune! Jää vaikseks!” Tuul ja meri kuuletusid talle kohe – torm rauges, lained vaibusid „ning saabus täielik vaikus”. Nüüd haaras jüngreid tavatu hirm. „Kes ta küll on?” sosistasid nad omavahel. Tõepoolest, milline inimene võiks noomida tuult ja merd, otsekui kutsuks ta korrale üleannetut last? (Markuse 4:39–41; Matteuse 8:26, 27.)

³ Kuid Jeesus ei olnud tavaline inimene. Jehoova kasutas oma jõudu erakordsel viisil Jeesuse heaks ja tema kaudu. Apostel Paulus võis vaimust juhituna õigusega viidata temale kui „Jumala väele” (1. Korintlastele 1:24). Mil viisil ilmneb Jumala jõud Jeesuse kaudu? Ja mil viisil võib mõjutada meie elu see, kuidas Jeesus kasutas jõudu?

4., 5. a) Millise väe ja võimu delegeeris Jehoova oma ainusündinud Pojale? b) Kuidas oli see Poeg varustatud, et teha teoks oma Isa eesmärgid seoses loomisega?

⁴ Mõtle sellele, milline vägi oli Jeesusel enne, kui ta sai inimeseks. Jehoova kasutas oma „jäädavat väge”, kui ta lõi ainusündinud Poja, kes sai tuntuks Jeesus Kristusena (Roomlastele 1:20; Koloslastele 1:15). Seejärel delegeeris Jehoova oma Pojale tohutu väe ja võimu, kui ta määras teda teostama oma eesmärke seoses loomisega. Poja kohta ütleb Piibel: „Kõik on tulnud olemasollu tema kaudu ja ilma temata ei ole tulnud olemasollu mitte midagi” (Johannese 1:3).

⁵ Me võime vaid aimata, milline määratu ülesanne see oli. Kujutle, millist jõudu oli vaja selleks, et tuua olemasollu miljonid vägevad inglid, füüsiline universum koos miljardite galaktikatega ja maa oma väga mitmekesiste elusolenditega. Nende ülesannetega toimetulekuks pidi ainusündinud Poja käsutuses olema universumi võimsaim jõud – Jumala püha vaim. See Poeg tundis suurt rõõmu sellest, et ta võis olla meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi kõik ülejäänu (Õpetussõnad 8:22–31).

 6. Milline vägi ja võim anti Jeesusele pärast tema surma ja ülestõusmist?

⁶ Kas oli ainusündinud Pojal võimalik saada veel rohkem väge ja võimu? Pärast surma ja ülestõusmist ütles Jeesus: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule” (Matteuse 28:18). Jah, Jeesusele anti võime ja õigus kasutada oma väge kogu universumis. Temale kui „Kuningate Kuningale Ja Isandate Isandale” on antud autoriteet kõrvaldada „kõik valitsused ja võimud” – nii nähtavad kui nähtamatud –, mis osutavad vastupanu tema Isale (Ilmutus 19:16; 1. Korintlastele 15:24–26). Jumal ei jätnud midagi Jeesusele allutamata – välja arvatud iseenda (1. Korintlastele 15:27; Heebrealastele 2:8).

 7. Miks me võime kindlad olla, et Jeesus ei kasuta mitte kunagi kurjasti seda jõudu, mille Jehoova on andnud tema kätte?

⁷ Kas me peaksime muretsema selle pärast, et Jeesus võiks oma võimu kuritarvitada? Kindlasti mitte! Jeesus armastab tõeliselt oma Isa ja ta ei teeks mitte kunagi midagi, mis valmistaks talle pahameelt (Johannese 8:29; 14:31). Jeesus teab hästi, et Jehoova ei kasuta oma kõikvõimsat jõudu mitte kunagi kurjasti. Jeesus on ise näinud, et Jehoova otsib võimalusi, et „võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga” (2. Ajaraamat 16:9). Tõepoolest, Jeesusel on inimkonna vastu samasugune armastus nagu tema Isalgi. Seepärast me võime olla kindlad, et Jeesus kasutab oma jõudu alati heal eesmärgil (Johannese 13:1). Jeesus pole selles suhtes kunagi eksinud. Vaadelgem, milline vägi oli tal maa peal ja kuidas ta seda kasutas.

 8. Mille tegemiseks sai Jeesus väge pärast võidmist ja kuidas ta seda kasutas?

⁸ Ilmselt ei teinud Jeesus mingeid imesid siis, kui ta lapsena Naatsaretis üles kasvas. See olukord aga muutus aastal 29 pärast seda, kui ta umbes 30-aastasena ristiti (Luuka 3:21–23). Piibel ütleb selle kohta: „Jumal võidis ta püha vaimuga ja andis talle väe ning ... ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus” (Apostlite teod 10:38). „Tegi head” – kas see ei näita, et Jeesus kasutas oma väge õigesti? Pärast võidmist sai Jeesus „prohvetiks, [kes oli] vägev teos ja sõnas” (Luuka 24:19).

 9.–11. a) Kus õpetas Jeesus sageli ja millise väljakutsega ta kokku puutus? b) Miks olid rahvahulgad hämmastunud selle üle, kuidas Jeesus õpetas?

⁹ Mis mõttes oli Jeesus vägev sõnas? Sageli õpetas ta väljas – järvekaldal, mäeveerul ning tänavatel ja turgudel (Markuse 6:53–56; Luuka 5:1–3; 13:26). Tema kuulajad oleksid võinud lihtsalt lahkuda, kui ta sõnad poleks neile huvi pakkunud. Ajal, kui polnud veel trükitud raamatuid, pidid hindavad kuulajad tema sõnu oma meeles ja südames kandma. Seetõttu pidi Jeesuse õpetus olema väga köitev, selgelt mõistetav ja kergesti meeldejääv. Kuid see väljakutse ei tekitanud Jeesusele mingeid probleeme. Võtame näiteks tema mäejutluse.

¹⁰ Ühel varahommikul aastal 31 m.a.j kogunes rahvahulk mäenõlvale kusagil Galilea järve lähedal. Mõned olid tulnud Juudamaalt ja Jeruusalemmast isegi rohkem kui 100 kilomeetri kauguselt. Teised olid saabunud põhjapoolsetelt rannikualadelt Tüürosest ja Siidonist. Paljud haiged tulid Jeesuse juurde, et teda puudutada, ja ta tervendas nad kõik. Kui nende hulgas polnud enam ühtegi raskelt haiget inimest, hakkas ta õpetama (Luuka 6:17–19). Kui ta mõne aja pärast rääkimise lõpetas, olid nad kuuldu tõttu hämmastunud. Miks?

¹¹ Aastaid hiljem kirjutas üks neist, kes olid kuulnud seda kõnet, et rahvahulgad olid tema „õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu nende kirjatundjad” (Matteuse 7:28, 29). Jeesus rääkis väega, mida oli tunda. Ta rääkis Jumala esindajana ja toetus oma õpetuses Jumala Sõna autoriteedile (Johannese 7:16). Jeesuse ütlused olid selged, tema manitsused veenvad ja argumendid ümberlükkamatud. Ta oskas tuua välja selle, mis on oluline, ja tema sõnad puudutasid kuulajate südant. Ta õpetas neile, kuidas leida õnne, kuidas palvetada, kuidas otsida Jumala Kuningriiki ja kuidas kindlustada endale turvaline tulevik (Matteuse 5:3–7:27). Tema sõnad läksid südamesse neile, kes tundsid nälga tõe ja õigluse järele. Sellised inimesed olid meeleldi valmis ennast salgama ja loobuma kõigest, et järgida teda (Matteuse 16:24; Luuka 5:10, 11). Milline tõend on see küll Jeesuse sõnade väe kohta!

12., 13. Mis mõttes oli Jeesus „vägev teos” ja kui mitmekülgsed olid tema imeteod?

¹² Jeesus oli ka „vägev teos” (Luuka 24:19). Evangeeliumid räägivad rohkem kui 30-st tema tehtud imeteost – need kõik leidsid aset Jehoova väe kaudu.b (Luuka 5:17.) Jeesuse imed puudutasid tuhandete inimeste elu. Mõelgem vaid kahele juhtumile: 5000 ja 4000 mehe toitmisele. Kui arvestada juurde ka naised ja lapsed, võis sööjaid olla veel mitme tuhande võrra rohkem (Matteuse 14:13–21; 15:32–38).

¹³ Jeesus tegi väga mitmesuguseid imesid. Tal oli mõjuvõim deemonite üle ja ta ajas nad kergesti välja (Luuka 9:37–43). Tema väele allusid loodusjõud, mistõttu ta võis vee muuta veiniks (Johannese 2:1–11). Oma jüngrite hämmastuseks kõndis ta tormisel Galilea järvel (Johannese 6:18, 19). Tal oli võim haiguste üle, kuna ta suutis ravida kehalisi puudeid, kroonilisi tõbesid ja eluohtlikke haigusi (Markuse 3:1–5; Johannese 4:46–54). Ta sooritas neid tervendamisi väga mitmel viisil. Mõned said terveks kauge maa tagant, teisi aga puudutas Jeesus ise (Matteuse 8:2, 3, 5–13). Mõned said terveks hetkega, teised jälle aegamööda (Markuse 8:22–25; Luuka 8:43, 44).

14. Millistes olukordades tõendas Jeesus, et tal on vägi surma üle?

¹⁴ Eriti tähelepanuväärne on see, et Jeesusel oli vägi surma üle. Kolmel juhul äratas ta üles surnu: ta andis vanematele tagasi 12-aastase tütre, lesestunud emale tema ainsa poja ja õdedele kalli venna (Luuka 7:11–15; 8:49–56; Johannese 11:38–44). Tema jaoks polnud ükski olukord liiga raske. Ta äratas 12-aastase tüdruku surivoodilt ellu natuke aega pärast surma. Lesknaise poja äratas ta ellu surnuraamilt, kahtlemata samal päeval, kui ta suri. Laatsaruse aga äratas ta ellu hauast pärast seda, kui tema surmast oli möödunud neli päeva.

15., 16. Millised tõendid osutavad sellele, et Jeesus kasutas väge omakasupüüdmatult?

¹⁵ Kas sa suudad kujutleda, millist kurja oleks võimalik teha, kui Jeesuse vägi satuks ebatäiusliku valitseja kätte? Kuid Jeesus oli patuta (1. Peetruse 2:22). Ta ei lasknud ennast rikkuda omakasupüüdlikkusel, auahnusel ega saamahimul, mis ajendavad ebatäiuslikke inimesi jõudu kasutama, et teistele halba teha.

¹⁶ Jeesus kasutas jõudu omakasupüüdmatult ega taotlenud selle abil kunagi isiklikku kasu. Kuigi ta oli näljane, keeldus ta omaenda huvides kive leivaks muutmast (Matteuse 4:1–4). Tema napp omand tõendas, et ta ei kasutanud oma väge selleks, et materiaalset kasu saada (Matteuse 8:20). Selle kohta on muidki tõendeid, et tema vägevate tegude ajendiks polnud omakasupüüdlikkus. Imede tegemine nõudis ka temalt endalt midagi. Kui ta tervendas haigeid, läks vägi temast välja. Ta tundis, kuidas vägi temast välja voolas isegi üheainsa tervendamise ajal (Markuse 5:25–34). Sellegipoolest lasi ta rahvahulkadel ennast puudutada ja nad said terveks (Luuka 6:19). Milline omakasupüüdmatu vaim!

17. Kuidas näitas Jeesus, et ta kasutab jõudu vastutustundeliselt?

¹⁷ Jeesus kasutas oma jõudu vastutustundeliselt. Mitte kunagi ei teinud ta vägevaid tegusid lihtsalt selleks, et silma paista või endale tarbetut tähelepanu tõmmata (Matteuse 4:5–7). Ta ei soovinud teha tunnustähti vaid selleks, et rahuldada Herodese uudishimu (Luuka 23:8, 9). Jeesus ei teinud oma väele kunagi reklaami, vaid andis neile, keda ta tervendas, sageli hoopis nõu sellest mitte kellelegi rääkida (Markuse 5:43; 7:36). Ta ei tahtnud, et inimesed teeksid tema kohta järeldusi sensatsiooniliste teadete põhjal (Matteuse 12:15–19).

18.–20. a) Mis mõjutas seda, kuidas Jeesus kasutas oma väge? b) Mida sa arvad sellest, kuidas Jeesus tervendas ühe kurdi mehe?

¹⁸ See vägev mees Jeesus erines täielikult neist valitsejatest, kes kogu oma võimu juures on olnud hoolimatud teiste vajaduste ja kannatuste suhtes. Jeesus hoolis inimestest. Ainuüksi vaevatute nägeminegi puudutas teda nii sügavalt, et see ajendas teda kergendama nende kannatusi (Matteuse 14:14). Ta arvestas nende tunnete ja vajadustega ning tema hooliv suhtumine mõjutas seda, kuidas ta kasutas oma väge. Üks liigutav näide selle kohta leidub Markuse 7:31–37.

¹⁹ Tol korral leidis suur rahvahulk Jeesuse üles ja tõi tema juurde palju haigeid ning ta tervendas nad kõik (Matteuse 15:29, 30). Kuid Jeesus valis nende hulgast välja ühe mehe, kellele ta pööras erilist tähelepanu. See mees oli kurt ja suutis vaevu rääkida. Jeesus võis märgata, et see mees närveeris ja oli eriti ebakindel. Seda arvesse võttes viis Jeesus selle mehe kõrvale – rahvahulgast eemale. Seejärel aitas Jeesus mehel žestide abil mõista, mida ta kavatseb teha. Ta „pani sõrmed mehe kõrvadesse ning sülitas ja puudutas seejärel tema keelt”.c (Markuse 7:33.) Seejärel vaatas Jeesus taeva poole ja tõi kuuldavale palveohke. Sellega ta justkui ütles mehele, et see, mida ta nüüd tema heaks teeb, sõltub Jumala väest. Viimaks ütles Jeesus: „Avane” (Markuse 7:34). Selle peale taastus mehe kuulmine ja ta suutis jälle normaalselt rääkida.

²⁰ Kui liigutav on mõelda, et isegi siis, kui Jeesus tervendas Jumala antud väe abil vaevatuid, arvestas ta kaastundlikult nende tunnetega! Kas pole julgustav teada, et Jehoova on andnud Messia Kuningriigi nii hooliva ja tähelepaneliku Valitseja kätte?

21., 22. a) Mille kohta olid eelpildiks Jeesuse imed? b) Mida me võime oodata Jeesuse Kuningriigi valitsuse ajal, teades, et talle alluvad ka loodusjõud?

²¹ Need vägevad teod, mida Jeesus tegi maa peal, andsid vaid väikse ettekujutuse veelgi suurematest õnnistustest, mida võime kogeda tema kuningliku valitsuse all. Jumala rajatavas uues maailmas hakkab Jeesus jälle tegema imesid – kuid seda juba ülemaailmses ulatuses! Mõtle mõningatele vaimustavatele võimalustele, mis meil ees seisavad.

²² Jeesus taastab maa peal täiusliku ökoloogilise tasakaalu. Tuleta meelde, et ta tõendas oma üleolekut loodusjõududest sellega, kui ta vaigistas tormi. Seega pole inimkonnal tarvis Kristuse Kuningriigi alluvuses kunagi tunda hirmu taifuunide, maavärisemiste, vulkaanipursete või muude loodusõnnetuste pärast. Kuna Jeesus on meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi maa ja kogu siinse elu, mõistab ta täielikult maakera ehitust. Ta teab, kuidas on õige kasutada loodusvarasid. Tema valitsuse all muudetakse kogu maakera paradiisiks (Luuka 23:43).

23. Kuidas rahuldab Jeesus Kuningana inimkonna vajadused?

²³ Kuidas on lugu inimkonna vajadustega? Kuna Jeesus suutis toita tuhandeid inimesi vaid vähese toidukogusega, kinnitab see meile, et tema valitsus toob vabaduse näljast. Tõepoolest, kui toitu on külluslikult ja seda jagatakse õiglaselt, saabub igaveseks lõpp näljale (Laul 72:16). Tema võim haiguste üle näitab meile, et haiged, pimedad, kurdid ja vigased saavad terveks – täielikult ja alatiseks (Jesaja 33:24; 35:5, 6). Tema võime surnuid ellu äratada on kindel tõend selle kohta, et tal kui võimsal taevasel Kuningal on vägi äratada ellu miljonid inimesed, keda tema Isa rõõmuga meeles peab (Johannese 5:28, 29).

24. Mida me peaksime meeles pidama, kui mõtiskleme Jeesuse väe üle, ja miks?

²⁴ Kui mõtiskleme Jeesuse väe üle, pidagem meeles, et Pojana jäljendab ta täiuslikult oma Isa (Johannese 14:9). Seega annab viis, kuidas Jeesus kasutas oma väge, meile selge pildi sellest, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu. Mõtle näiteks sellele, kui hellalt Jeesus tervendas ühe pidalitõbise. Kaastundlikult puudutas Jeesus seda meest ja ütles: „Ma tahan” (Markuse 1:40–42). Selliste jutustuste kaudu ütleb Jehoova tegelikult: „Just nii kasutan mina oma jõudu!” Kas ei tunne sa soovi ülistada meie kõikvõimsat Jumalat ja tänada teda selle eest, et ta kasutab jõudu nii armastaval viisil?

 1.–3. a) Milline kohutav kogemus oli jüngritel Galilea järvel ja mida tegi Jeesus? b) Miks on õige öelda Jeesuse kohta, et ta on „Jumala vägi”?

JÜNGRID olid hirmunud. Nad purjetasid parajasti üle Galilea järve, kui järsku tabas neid torm. Kahtlemata olid nad näinud sellel järvel torme varemgi – olid ju mõned neist kogenud kalamehed.a (Matteuse 4:18, 19.) Kuid see oli „vali tormituul”, mis muutis kogu järve kiiresti üheks suureks veemölluks. Mehed tegutsesid meeleheitlikult, et paati juhtida, kuid selle tormi vastu nad ei saanud. Võimsad „lained paiskusid paati” ja see hakkas veega täituma. Kuigi olukord oli ärev, magas Jeesus paadi ahtris sügavalt, kuna ta oli väsinud rahvahulkade õpetamisest tol päeval. Jüngrid, kes kartsid oma elu pärast, äratasid ta üles ja palusid: „Isand päästa meid, me hukkume!” (Markuse 4:35–38; Matteuse 8:23–25).

² Jeesus ei kohkunud. Täieliku veendumusega noomis ta tuult ja merd: „Rahune! Jää vaikseks!” Tuul ja meri kuuletusid talle kohe – torm rauges, lained vaibusid „ning saabus täielik vaikus”. Nüüd haaras jüngreid tavatu hirm. „Kes ta küll on?” sosistasid nad omavahel. Tõepoolest, milline inimene võiks noomida tuult ja merd, otsekui kutsuks ta korrale üleannetut last? (Markuse 4:39–41; Matteuse 8:26, 27.)

³ Kuid Jeesus ei olnud tavaline inimene. Jehoova kasutas oma jõudu erakordsel viisil Jeesuse heaks ja tema kaudu. Apostel Paulus võis vaimust juhituna õigusega viidata temale kui „Jumala väele” (1. Korintlastele 1:24). Mil viisil ilmneb Jumala jõud Jeesuse kaudu? Ja mil viisil võib mõjutada meie elu see, kuidas Jeesus kasutas jõudu?

4., 5. a) Millise väe ja võimu delegeeris Jehoova oma ainusündinud Pojale? b) Kuidas oli see Poeg varustatud, et teha teoks oma Isa eesmärgid seoses loomisega?

⁴ Mõtle sellele, milline vägi oli Jeesusel enne, kui ta sai inimeseks. Jehoova kasutas oma „jäädavat väge”, kui ta lõi ainusündinud Poja, kes sai tuntuks Jeesus Kristusena (Roomlastele 1:20; Koloslastele 1:15). Seejärel delegeeris Jehoova oma Pojale tohutu väe ja võimu, kui ta määras teda teostama oma eesmärke seoses loomisega. Poja kohta ütleb Piibel: „Kõik on tulnud olemasollu tema kaudu ja ilma temata ei ole tulnud olemasollu mitte midagi” (Johannese 1:3).

⁵ Me võime vaid aimata, milline määratu ülesanne see oli. Kujutle, millist jõudu oli vaja selleks, et tuua olemasollu miljonid vägevad inglid, füüsiline universum koos miljardite galaktikatega ja maa oma väga mitmekesiste elusolenditega. Nende ülesannetega toimetulekuks pidi ainusündinud Poja käsutuses olema universumi võimsaim jõud – Jumala püha vaim. See Poeg tundis suurt rõõmu sellest, et ta võis olla meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi kõik ülejäänu (Õpetussõnad 8:22–31).

 6. Milline vägi ja võim anti Jeesusele pärast tema surma ja ülestõusmist?

⁶ Kas oli ainusündinud Pojal võimalik saada veel rohkem väge ja võimu? Pärast surma ja ülestõusmist ütles Jeesus: „Kogu võim taevas ja maa peal on antud minule” (Matteuse 28:18). Jah, Jeesusele anti võime ja õigus kasutada oma väge kogu universumis. Temale kui „Kuningate Kuningale Ja Isandate Isandale” on antud autoriteet kõrvaldada „kõik valitsused ja võimud” – nii nähtavad kui nähtamatud –, mis osutavad vastupanu tema Isale (Ilmutus 19:16; 1. Korintlastele 15:24–26). Jumal ei jätnud midagi Jeesusele allutamata – välja arvatud iseenda (1. Korintlastele 15:27; Heebrealastele 2:8).

 7. Miks me võime kindlad olla, et Jeesus ei kasuta mitte kunagi kurjasti seda jõudu, mille Jehoova on andnud tema kätte?

⁷ Kas me peaksime muretsema selle pärast, et Jeesus võiks oma võimu kuritarvitada? Kindlasti mitte! Jeesus armastab tõeliselt oma Isa ja ta ei teeks mitte kunagi midagi, mis valmistaks talle pahameelt (Johannese 8:29; 14:31). Jeesus teab hästi, et Jehoova ei kasuta oma kõikvõimsat jõudu mitte kunagi kurjasti. Jeesus on ise näinud, et Jehoova otsib võimalusi, et „võimsasti aidata neid, kelle süda on täielikult temaga” (2. Ajaraamat 16:9). Tõepoolest, Jeesusel on inimkonna vastu samasugune armastus nagu tema Isalgi. Seepärast me võime olla kindlad, et Jeesus kasutab oma jõudu alati heal eesmärgil (Johannese 13:1). Jeesus pole selles suhtes kunagi eksinud. Vaadelgem, milline vägi oli tal maa peal ja kuidas ta seda kasutas.

 8. Mille tegemiseks sai Jeesus väge pärast võidmist ja kuidas ta seda kasutas?

⁸ Ilmselt ei teinud Jeesus mingeid imesid siis, kui ta lapsena Naatsaretis üles kasvas. See olukord aga muutus aastal 29 pärast seda, kui ta umbes 30-aastasena ristiti (Luuka 3:21–23). Piibel ütleb selle kohta: „Jumal võidis ta püha vaimuga ja andis talle väe ning ... ta käis maa läbi, tegi head ja tervendas kõiki, keda Kurat rõhus” (Apostlite teod 10:38). „Tegi head” – kas see ei näita, et Jeesus kasutas oma väge õigesti? Pärast võidmist sai Jeesus „prohvetiks, [kes oli] vägev teos ja sõnas” (Luuka 24:19).

 9.–11. a) Kus õpetas Jeesus sageli ja millise väljakutsega ta kokku puutus? b) Miks olid rahvahulgad hämmastunud selle üle, kuidas Jeesus õpetas?

⁹ Mis mõttes oli Jeesus vägev sõnas? Sageli õpetas ta väljas – järvekaldal, mäeveerul ning tänavatel ja turgudel (Markuse 6:53–56; Luuka 5:1–3; 13:26). Tema kuulajad oleksid võinud lihtsalt lahkuda, kui ta sõnad poleks neile huvi pakkunud. Ajal, kui polnud veel trükitud raamatuid, pidid hindavad kuulajad tema sõnu oma meeles ja südames kandma. Seetõttu pidi Jeesuse õpetus olema väga köitev, selgelt mõistetav ja kergesti meeldejääv. Kuid see väljakutse ei tekitanud Jeesusele mingeid probleeme. Võtame näiteks tema mäejutluse.

¹⁰ Ühel varahommikul aastal 31 m.a.j kogunes rahvahulk mäenõlvale kusagil Galilea järve lähedal. Mõned olid tulnud Juudamaalt ja Jeruusalemmast isegi rohkem kui 100 kilomeetri kauguselt. Teised olid saabunud põhjapoolsetelt rannikualadelt Tüürosest ja Siidonist. Paljud haiged tulid Jeesuse juurde, et teda puudutada, ja ta tervendas nad kõik. Kui nende hulgas polnud enam ühtegi raskelt haiget inimest, hakkas ta õpetama (Luuka 6:17–19). Kui ta mõne aja pärast rääkimise lõpetas, olid nad kuuldu tõttu hämmastunud. Miks?

¹¹ Aastaid hiljem kirjutas üks neist, kes olid kuulnud seda kõnet, et rahvahulgad olid tema „õpetusviisist hämmastunud, sest ta õpetas neid nagu see, kel on mõjuvõimu, mitte nagu nende kirjatundjad” (Matteuse 7:28, 29). Jeesus rääkis väega, mida oli tunda. Ta rääkis Jumala esindajana ja toetus oma õpetuses Jumala Sõna autoriteedile (Johannese 7:16). Jeesuse ütlused olid selged, tema manitsused veenvad ja argumendid ümberlükkamatud. Ta oskas tuua välja selle, mis on oluline, ja tema sõnad puudutasid kuulajate südant. Ta õpetas neile, kuidas leida õnne, kuidas palvetada, kuidas otsida Jumala Kuningriiki ja kuidas kindlustada endale turvaline tulevik (Matteuse 5:3–7:27). Tema sõnad läksid südamesse neile, kes tundsid nälga tõe ja õigluse järele. Sellised inimesed olid meeleldi valmis ennast salgama ja loobuma kõigest, et järgida teda (Matteuse 16:24; Luuka 5:10, 11). Milline tõend on see küll Jeesuse sõnade väe kohta!

12., 13. Mis mõttes oli Jeesus „vägev teos” ja kui mitmekülgsed olid tema imeteod?

¹² Jeesus oli ka „vägev teos” (Luuka 24:19). Evangeeliumid räägivad rohkem kui 30-st tema tehtud imeteost – need kõik leidsid aset Jehoova väe kaudu.b (Luuka 5:17.) Jeesuse imed puudutasid tuhandete inimeste elu. Mõelgem vaid kahele juhtumile: 5000 ja 4000 mehe toitmisele. Kui arvestada juurde ka naised ja lapsed, võis sööjaid olla veel mitme tuhande võrra rohkem (Matteuse 14:13–21; 15:32–38).

¹³ Jeesus tegi väga mitmesuguseid imesid. Tal oli mõjuvõim deemonite üle ja ta ajas nad kergesti välja (Luuka 9:37–43). Tema väele allusid loodusjõud, mistõttu ta võis vee muuta veiniks (Johannese 2:1–11). Oma jüngrite hämmastuseks kõndis ta tormisel Galilea järvel (Johannese 6:18, 19). Tal oli võim haiguste üle, kuna ta suutis ravida kehalisi puudeid, kroonilisi tõbesid ja eluohtlikke haigusi (Markuse 3:1–5; Johannese 4:46–54). Ta sooritas neid tervendamisi väga mitmel viisil. Mõned said terveks kauge maa tagant, teisi aga puudutas Jeesus ise (Matteuse 8:2, 3, 5–13). Mõned said terveks hetkega, teised jälle aegamööda (Markuse 8:22–25; Luuka 8:43, 44).

14. Millistes olukordades tõendas Jeesus, et tal on vägi surma üle?

¹⁴ Eriti tähelepanuväärne on see, et Jeesusel oli vägi surma üle. Kolmel juhul äratas ta üles surnu: ta andis vanematele tagasi 12-aastase tütre, lesestunud emale tema ainsa poja ja õdedele kalli venna (Luuka 7:11–15; 8:49–56; Johannese 11:38–44). Tema jaoks polnud ükski olukord liiga raske. Ta äratas 12-aastase tüdruku surivoodilt ellu natuke aega pärast surma. Lesknaise poja äratas ta ellu surnuraamilt, kahtlemata samal päeval, kui ta suri. Laatsaruse aga äratas ta ellu hauast pärast seda, kui tema surmast oli möödunud neli päeva.

15., 16. Millised tõendid osutavad sellele, et Jeesus kasutas väge omakasupüüdmatult?

¹⁵ Kas sa suudad kujutleda, millist kurja oleks võimalik teha, kui Jeesuse vägi satuks ebatäiusliku valitseja kätte? Kuid Jeesus oli patuta (1. Peetruse 2:22). Ta ei lasknud ennast rikkuda omakasupüüdlikkusel, auahnusel ega saamahimul, mis ajendavad ebatäiuslikke inimesi jõudu kasutama, et teistele halba teha.

¹⁶ Jeesus kasutas jõudu omakasupüüdmatult ega taotlenud selle abil kunagi isiklikku kasu. Kuigi ta oli näljane, keeldus ta omaenda huvides kive leivaks muutmast (Matteuse 4:1–4). Tema napp omand tõendas, et ta ei kasutanud oma väge selleks, et materiaalset kasu saada (Matteuse 8:20). Selle kohta on muidki tõendeid, et tema vägevate tegude ajendiks polnud omakasupüüdlikkus. Imede tegemine nõudis ka temalt endalt midagi. Kui ta tervendas haigeid, läks vägi temast välja. Ta tundis, kuidas vägi temast välja voolas isegi üheainsa tervendamise ajal (Markuse 5:25–34). Sellegipoolest lasi ta rahvahulkadel ennast puudutada ja nad said terveks (Luuka 6:19). Milline omakasupüüdmatu vaim!

17. Kuidas näitas Jeesus, et ta kasutab jõudu vastutustundeliselt?

¹⁷ Jeesus kasutas oma jõudu vastutustundeliselt. Mitte kunagi ei teinud ta vägevaid tegusid lihtsalt selleks, et silma paista või endale tarbetut tähelepanu tõmmata (Matteuse 4:5–7). Ta ei soovinud teha tunnustähti vaid selleks, et rahuldada Herodese uudishimu (Luuka 23:8, 9). Jeesus ei teinud oma väele kunagi reklaami, vaid andis neile, keda ta tervendas, sageli hoopis nõu sellest mitte kellelegi rääkida (Markuse 5:43; 7:36). Ta ei tahtnud, et inimesed teeksid tema kohta järeldusi sensatsiooniliste teadete põhjal (Matteuse 12:15–19).

18.–20. a) Mis mõjutas seda, kuidas Jeesus kasutas oma väge? b) Mida sa arvad sellest, kuidas Jeesus tervendas ühe kurdi mehe?

¹⁸ See vägev mees Jeesus erines täielikult neist valitsejatest, kes kogu oma võimu juures on olnud hoolimatud teiste vajaduste ja kannatuste suhtes. Jeesus hoolis inimestest. Ainuüksi vaevatute nägeminegi puudutas teda nii sügavalt, et see ajendas teda kergendama nende kannatusi (Matteuse 14:14). Ta arvestas nende tunnete ja vajadustega ning tema hooliv suhtumine mõjutas seda, kuidas ta kasutas oma väge. Üks liigutav näide selle kohta leidub Markuse 7:31–37.

¹⁹ Tol korral leidis suur rahvahulk Jeesuse üles ja tõi tema juurde palju haigeid ning ta tervendas nad kõik (Matteuse 15:29, 30). Kuid Jeesus valis nende hulgast välja ühe mehe, kellele ta pööras erilist tähelepanu. See mees oli kurt ja suutis vaevu rääkida. Jeesus võis märgata, et see mees närveeris ja oli eriti ebakindel. Seda arvesse võttes viis Jeesus selle mehe kõrvale – rahvahulgast eemale. Seejärel aitas Jeesus mehel žestide abil mõista, mida ta kavatseb teha. Ta „pani sõrmed mehe kõrvadesse ning sülitas ja puudutas seejärel tema keelt”.c (Markuse 7:33.) Seejärel vaatas Jeesus taeva poole ja tõi kuuldavale palveohke. Sellega ta justkui ütles mehele, et see, mida ta nüüd tema heaks teeb, sõltub Jumala väest. Viimaks ütles Jeesus: „Avane” (Markuse 7:34). Selle peale taastus mehe kuulmine ja ta suutis jälle normaalselt rääkida.

²⁰ Kui liigutav on mõelda, et isegi siis, kui Jeesus tervendas Jumala antud väe abil vaevatuid, arvestas ta kaastundlikult nende tunnetega! Kas pole julgustav teada, et Jehoova on andnud Messia Kuningriigi nii hooliva ja tähelepaneliku Valitseja kätte?

21., 22. a) Mille kohta olid eelpildiks Jeesuse imed? b) Mida me võime oodata Jeesuse Kuningriigi valitsuse ajal, teades, et talle alluvad ka loodusjõud?

²¹ Need vägevad teod, mida Jeesus tegi maa peal, andsid vaid väikse ettekujutuse veelgi suurematest õnnistustest, mida võime kogeda tema kuningliku valitsuse all. Jumala rajatavas uues maailmas hakkab Jeesus jälle tegema imesid – kuid seda juba ülemaailmses ulatuses! Mõtle mõningatele vaimustavatele võimalustele, mis meil ees seisavad.

²² Jeesus taastab maa peal täiusliku ökoloogilise tasakaalu. Tuleta meelde, et ta tõendas oma üleolekut loodusjõududest sellega, kui ta vaigistas tormi. Seega pole inimkonnal tarvis Kristuse Kuningriigi alluvuses kunagi tunda hirmu taifuunide, maavärisemiste, vulkaanipursete või muude loodusõnnetuste pärast. Kuna Jeesus on meistrimees, kelle kaudu Jehoova lõi maa ja kogu siinse elu, mõistab ta täielikult maakera ehitust. Ta teab, kuidas on õige kasutada loodusvarasid. Tema valitsuse all muudetakse kogu maakera paradiisiks (Luuka 23:43).

23. Kuidas rahuldab Jeesus Kuningana inimkonna vajadused?

²³ Kuidas on lugu inimkonna vajadustega? Kuna Jeesus suutis toita tuhandeid inimesi vaid vähese toidukogusega, kinnitab see meile, et tema valitsus toob vabaduse näljast. Tõepoolest, kui toitu on külluslikult ja seda jagatakse õiglaselt, saabub igaveseks lõpp näljale (Laul 72:16). Tema võim haiguste üle näitab meile, et haiged, pimedad, kurdid ja vigased saavad terveks – täielikult ja alatiseks (Jesaja 33:24; 35:5, 6). Tema võime surnuid ellu äratada on kindel tõend selle kohta, et tal kui võimsal taevasel Kuningal on vägi äratada ellu miljonid inimesed, keda tema Isa rõõmuga meeles peab (Johannese 5:28, 29).

24. Mida me peaksime meeles pidama, kui mõtiskleme Jeesuse väe üle, ja miks?

²⁴ Kui mõtiskleme Jeesuse väe üle, pidagem meeles, et Pojana jäljendab ta täiuslikult oma Isa (Johannese 14:9). Seega annab viis, kuidas Jeesus kasutas oma väge, meile selge pildi sellest, kuidas Jehoova kasutab oma jõudu. Mõtle näiteks sellele, kui hellalt Jeesus tervendas ühe pidalitõbise. Kaastundlikult puudutas Jeesus seda meest ja ütles: „Ma tahan” (Markuse 1:40–42). Selliste jutustuste kaudu ütleb Jehoova tegelikult: „Just nii kasutan mina oma jõudu!” Kas ei tunne sa soovi ülistada meie kõikvõimsat Jumalat ja tänada teda selle eest, et ta kasutab jõudu nii armastaval viisil?