Kuidas olla õnnelikus abielus?

 1. Milleks peaks noorpaar valmis olema, kuigi pulmapäeval ei näi miski nende õnne varjutavat? (Vaata pilti artikli alguses.)

KUI kaunis pruut pulmapäeval peigmehe ette astub, valdab paari sõnulseletamatu rõõm. Tutvumise ajal on nende armastus sedavõrd kasvanud, et nüüd on nad valmis üksteisele truudust vanduma. Muidugi on mõlemal vaja teha muudatusi, sest kaks elu põimuvad ühte ja alguse saab uus pere. Kuna abielu looja soovib, et kõik abielupaarid oleksid õnnelikud, on ta Piibli kaudu andnud tarka nõu kõigile, kes hakkavad abielluma. (Õpet. 18:22.) Ometi öeldakse pühakirjas selgelt, et ebatäiuslikud inimesed, kes abielluvad, „kogevad oma elus uusi raskusi”. (1. Kor. 7:28.) Mida saavad abielupaarid teha, et neid raskusi oleks võimalikult vähe? Ja mida on vaja abieluõnneks?

 2. Missuguseid armastuse liike tuleks abielus ilmutada?

² Piibel toonitab armastuse tähtsust. Abielus on vajalik hell kiindumus (kreeka keeles philia). Romantiline armastus (eros) valmistab abikaasadele rõõmu. Perekondlik armastus (storge) on eriti tähtis, kui peres on lapsed. Kuid abieluõnne tagab põhimõtetel rajanev armastus (agape). Sellise armastuse kohta kirjutas apostel Paulus: „Armastagu igaüks oma naist nagu iseennast, naine aga pidagu oma mehest sügavalt lugu.” (Efesl. 5:33.)

 3. Kui tugev peaks armastus abikaasade vahel olema?

³ Paulus lausus: „Mehed, armastage oma naist, nagu Kristus on armastanud kogudust. Ta andis end koguduse eest.” (Efesl. 5:25.) Jeesuse eeskuju järgimiseks tuleb kristlastel armastada üksteist nii, nagu Jeesus armastas oma jüngreid. (Loe Johannese 13:34, 35; 15:12, 13.) Kristlikud abikaasad peaksid teineteist armastama nii palju, et on valmis vajadusel üksteise eest surema. Kui aga peaks tekkima tõsine tüli, võib teise eest elu andmine tunduda olevat küll viimane asi, mida ollakse valmis tegema. Kuid agape-armastus „talub kõike, usub kõike, loodab kõike, peab vastu kõiges”. Niisugune „armastus ei kao kunagi”. (1. Kor. 13:7, 8.) Kui jumalakartlikud abikaasad peavad meeles oma abielutõotust, milles nad lubasid teineteist armastada ja üksteisele ustavad olla, aitab see neil üheskoos toimida Jehoova ülevate põhimõtete järgi ja lahendada mistahes probleeme.

4., 5. a) Kuidas peaks naine oma mehesse suhtuma? b) Milline kohustus on mehel perepeana? c) Milliseid muudatusi oli ühel abielupaaril vaja teha?

⁴ Paulus kirjeldas mõlema abikaasa kohustusi, kui ütles: „Naine allugu oma mehele samamoodi nagu Isandale, sest mees on oma naise pea, nagu Kristus on koguduse ... pea.” (Efesl. 5:22, 23.) See juhtnöör ei näita kuidagi, et naine oleks mehest alaväärsem. Õigupoolest aitab see naisel täita ülesannet, mis Jumal talle andis, kui sõnas: „Inimesel [Aadamal] ei ole hea üksi olla. Ma teen talle abilise, kes on talle täienduseks.” (1. Moos. 2:18.) Nii nagu koguduse pea Kristus on armastav, peaks seda olema ka kristlik perepea. Kui abielumees on selline, tunneb tema naine end turvaliselt, peab oma mehest lugu, toetab teda ja allub talle hea meelega.

⁵ Tõdedes, et abielu tähendab muudatusi, märgib Karmen^[1]: „Vallalise õena olin üsna sõltumatu ning kandsin ise enda eest hoolt. Abielludes oli mul vaja end muuta: pidin õppima toetuma oma mehele. See pole alati kerge olnud, kuid me oleme abikaasaga saanud palju lähedasemaks, kuna oleme püüdnud toimida Jehoova viisil.” Tema abikaasa Fred kostab: „Mulle pole otsuste langetamine kunagi kerge olnud. Abielus on see veelgi keerulisem, sest tuleb arvestada kahe inimesega. Ent kui otsin palves Jehoovalt juhatust ja kuulan hoolega oma naise mõtteid, muutub see iga päevaga üha lihtsamaks. Minu meelest oleme hea tiim.”

 6. Kuidas aitab armastus kui „ühtsuse täiuslik side” lahendada abielus ette tulevaid probleeme?

⁶ Harmoonilises abielus lepivad abikaasad teineteise puudustega. Nad järgivad Piibli juhist „Sallige üksteist ja andke üksteisele heldelt andeks”. Muidugi teevad mõlemad abikaasad vigu. Ent neil on võimalik neist olukordadest õppida, olla andestavad ning ilmutada armastust, mis on „ühtsuse täiuslik side”. (Kol. 3:13, 14.) Jumala sõna ütleb veel: „Armastus on kannatlik ja lahke. ... See ei pea arvet kogetud ülekohtu kohta.” (1. Kor. 13:4, 5.) Arusaamatused tuleks klaarida nii kiiresti kui võimalik. Seepärast peaks kristlik abielupaar püüdma lahendada mistahes omavahelise probleemi enne päeva lõppu. (Efesl. 4:26, 27.) Läheb vaja alandlikkust ja julgust, et öelda: „Palun vabandust, et sulle haiget tegin.” Kuid see on äärmiselt vajalik, et abikaasad võiksid oma probleemid lahendada ja saada üksteisega lähedasemaks.

7., 8. a) Millist nõu annab Piibel seksuaalsuhete kohta? b) Miks on abikaasadel tähtis kohelda teineteist hellalt ja õrnalt?

⁷ Piibel annab head nõu, mis aitab abikaasadel õigesti suhtuda abielukohuse täitmisse. (Loe 1. Korintlastele 7:3–5.) Tähtis on võtta arvesse teineteise tundeid ja vajadusi. Kui mees ei kohtle naist õrnalt, võib naisel olla raske seksuaalsuhetest rõõmu tunda. Abielumeestel on kästud elada oma naisega targalt. (1. Peetr. 3:7.) Seksuaalvahekorda ei tohiks kunagi peale suruda ega nõuda, see peaks toimuma mõlema soovil. Mees võib tihtipeale kiiremini seksuaalselt erutuda, kuid on tähtis, et intiimsuhteks oleksid emotsionaalselt valmis mõlemad abikaasad.

⁸ Kuigi Piibel ei kehtesta konkreetseid reegleid abikaasadevaheliste kiindumusväljenduste kohta, mis kaasnevad loomupäraste intiimsuhetega, on seal õrnusavaldustest ikkagi räägitud. (Üleml. 1:2; 2:6.) Kristlikel abikaasadel tuleks kohelda teineteist hellalt.

 9. Miks on seksuaalne huvi kellegi teise kui oma abikaasa vastu täiesti sobimatu?

⁹ Kui meil on tugev armastus Jumala ja ligimese vastu, ei lase me kellelgi ega millelgi oma abielusidet nõrgendada. Mõned abielud on saanud kannatada või koguni lõhki läinud selle pärast, et üks abikaasadest on hakanud vaatama pornograafiat. Kristlane peaks pornograafiast ja kohatust seksuaalihast resoluutselt hoiduma. Me ei tohiks teha ka midagi sellist, millest jääks mulje, et flirdime kellegagi, kes pole meie abikaasa, sest see poleks armastav. Kui peame meeles, et Jumal näeb kõiki meie mõtteid ja tegusid, tahame veelgi enam olla talle meelepärased ning jääda kõlbeliselt puhtaks. (Loe Matteuse 5:27, 28; Heebrealastele 4:13.)

10., 11. a) Kui tavaline on lahutamine? b) Millised Piibli põhimõtted käivad lahku elama asumise kohta? c) Mis võib ajendada abikaasasid pingutama, et mitte asuda teineteisest kohe lahku elama?

¹⁰ Kui abikaasad ei suuda omavahelisi probleeme lahendada, võib ühel või mõlemal abikaasal tekkida soov asuda teineteisest lahku elama või abielu lahutada. Mõnel maal lõppevad rohkem kui pooled abielud lahutusega. Kristlikus koguduses pole see näitaja muidugi nii suur, kuid abieluprobleemide kasv Jumala rahva seas on siiski muret tekitav.

¹¹ Piiblis öeldakse: „Naine ärgu mingu oma mehe juurest ära. Kui ta aga läheb, siis jäägu ta üksikuks või leppigu jälle ära oma mehega. Samuti mees ärgu jätku oma naist maha.” (1. Kor. 7:10, 11.) Lahku elama asumisse ei tuleks suhtuda kergekäeliselt. Kuigi see võib näida lahendusena tõsistele probleemidele, tekib nii probleeme tihti juurde. Kui Jeesus oli korranud Jumala sõnu selle kohta, et mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab ühte oma naisega, lausus ta: „Mis Jumal on ühte pannud, seda inimene ärgu lahutagu.” (Matt. 19:3–6; 1. Moos. 2:24.) Ka abikaasad ise ei tohiks lahutada seda, mida Jumal on ühte pannud. Jehoova peab abielu eluaegseks liiduks. (1. Kor. 7:39.) Teadmine, et meil kõigil tuleb Jumalale aru anda, peaks ajendama abikaasasid püüdma probleeme kiiresti lahendada, nii et need ei paisuks suuremaks.

12. Millistel põhjustel võib keegi hakata kaaluma seda, kas parem oleks abikaasast lahus elada?

¹² Mõne abieluprobleemi põhjuseks võivad olla ebarealistlikud ootused. Kui unistus õnnelikust abielust luhtub, võib see tekitada rahulolematust, pettumust ja isegi kibedust. Probleemid võivad tuleneda erisugusest kasvatusest või sellest, et üks abikaasa on tundlikum kui teine. Samuti võib erimeelsusi tekkida raha, lastekasvatamise või abikaasa sugulaste pärast. Kuid on tore näha, et enamik kristlikke abielupaare on leidnud niisugustele probleemidele mõlemaid rahuldavad lahendused, kuna nad on lasknud Jumalal end juhtida.

13. Millal võib lahuselu olla õigustatud?

¹³ Lahuselu võib vahel olla õigustatud. Pere sihilik hooletusse jätmine, äärmuslik füüsiline väärkohtlemine ja ilmne oht usuelule on erandlikud olukorrad, mille tõttu on mõned otsustanud asuda oma abikaasast lahku elama. Kristlased, kellel on abielus suuri probleeme, peaksid otsima abi kogudusevanematelt. Need kogenud vennad võivad aidata abielupaaridel järgida Jumala sõna nõuandeid. Samuti on abieluprobleeme lahendades vajalik paluda Jehoovalt tema püha vaimu ja abi, et rakendada Piibli põhimõtteid ning ilmutada kristlikke omadusi. (Gal. 5:22, 23.)^[2]

14. Mida ütleb Piibel kristlasele, kelle abikaasa pole Jehoova teenija?

¹⁴ Samas on hulk kristlasi, kelle abikaasa pole veel Jehoova teenija. Piiblis on häid põhjuseid, miks ka sellisel juhul kokku jääda. (Loe 1. Korintlastele 7:12–14.) Ükskõik kas uskmatu abikaasa seda mõistab või mitte, tuleb talle kasuks see, et ta on abielus usklikuga. Nende lapsed on Jumala silmis pühad ja seega tema kaitse all. Paulus arutles: „Kust sa tead, naine, võib-olla sa päästad oma mehe, aidates tal usklikuks saada? Või sina, mees, kust sa tead, võib-olla sa päästad oma naise, aidates tal usklikuks saada?” (1. Kor. 7:16.) Peaaegu igas Jehoova tunnistajate koguduses on abielupaare, kus kristlane on aidanud oma abikaasal Jehoovat teenima hakata.

15., 16. a) Millist nõu annab Piibel kristlikule naisele, kelle mees pole Jehoova teenija? b) Kuidas tuleks kristlasel toimida, „kui uskmatu otsustab ära minna”?

¹⁵ Apostel Peetrus manitses kristlikku naist alluma oma mehele, „et ka see, kes ei kuuletu Jumala sõnale, võidetaks usule ilma sõnadeta tänu naise käitumisele, kui ta näeb naise head käitumist ja lugupidavat hoiakut”. Kui naine ilmutab „rahulikku ja tasast vaimu”, võib ta mehe usule võitmiseks ära teha rohkem kui oma kristlikest tõekspidamistest pealetükkivalt rääkides. (1. Peetr. 3:1–4.)

¹⁶ Kuidas toimida aga siis, kui uskmatu abikaasa tahab ära kolida? Piiblis öeldakse: „Kui uskmatu otsustab ära minna, siis las ta läheb; vend või õde pole sellises olukorras kohustatud temaga kokku jääma. Jumal on kutsunud teid elama rahus.” (1. Kor. 7:15.) Ehkki lahuselu võib tuua mingil määral rahu, tuleb kristlasel arvestada, et pühakiri ei anna talle selles olukorras õigust uuesti abielluda. Samas ei pea ta avaldama uskmatule abikaasale survet kokku jäämiseks. Aja jooksul võib uskmatu abikaasa otsustada tagasi kolida ja näha oma abielu nimel taas vaeva. Tulevikus võib temast saada isegi Jehoova teenija.

17. Mis peaks abielus kristlastele olema kõige tähtsam?

¹⁷ Praegustel viimsetel päevadel on karmid ajad. (2. Tim. 3:1–5.) Et raskustega toime tulla, on äärmiselt tähtis olla vaimselt tugev. „Vähe aega on järele jäänud,” kirjutas Paulus. „Nüüdsest peale need, kellel on naine, olgu nagu need, kellel pole naist; ... ning need, kes seda maailma kasutavad, ärgu kasutagu seda täiel määral.” (1. Kor. 7:29–31.) Paulus ei käskinud abieluga kaasnevaid kohustusi unarusse jätta. Ent kuna lõpp on lähedal, peab kõige tähtsam meie elus olema Jehoova teenimine. (Matt. 6:33.)

18. Mida peavad kristlased tegema, et olla õnnelikus abielus?

¹⁸ Kuigi me elame raskel ajal ning paljud abielud on karile jooksnud, on õnnelik abielu siiski võimalik. Abielus kristlased, kes hoiavad kokku Jehoova rahvaga, toimivad pühakirja nõuannete järgi ning lasevad Jehoova pühal vaimul end juhtida, võivad hoida õitsel seda, „mis Jumal on ühte pannud”. (Mark. 10:9.)