Tee kõike hea sõnumi pärast
„Kõike ma teen hea sõnumi pärast, et saaksin seda ka teistega jagada.” — 1. KORINTLASTELE 9:23, NW.
1. Milline ühine joon on meil kõigil, kuid millele on Jumal loonud aluse?
KUIGI me erineme üksteisest mitmes suhtes, on meil kõigil üks ühine joon. Aadamalt saadud pärandi tõttu oleme kõik sündinud patustena, võõrdunutena Kõrgeimast Jumalast, Jehoovast. (Roomlastele 5:12; Koloslastele 1:21) Kristlik apostel Paulus kirjutas: „Kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma.” (Roomlastele 3:23) Seepärast on pääste saamiseks vaja, et kõikidesse rassidesse ja rahvastesse kuuluvad inimesed saaksid Jumalaga lepitatud. Ja kui tänulikud me võime olla selle eest, et Jehoova on oma võrreldamatus armastuses ja halastuses loonud aluse sellele, et me võime saada temaga lepitatud!
2. a) Milline teenimine usaldati võitud kristlastele? b) Kelle eeskujust võime õppida ja miks? (1. Korintlastele 11:1)
2 Jehoova võitud tunnistajaile usaldati 19 sajandit tagasi „lepitusamet”. Paulus ütles: „Me palume Kristuse asemel: andke endid lepitada Jumalaga! ” (2. Korintlastele 5:18—20) Milline seisukoht oli apostlil, kui ta muretses selle teenistuse läbiviimise pärast? Ta ütles: „Ehk ma küll olen vaba kõikidest, olen ma ometi hakanud kõikide orjaks, et ma seda rohkem inimesi võiksin võita.” (1. Korintlastele 9:19) Kahtlemata tegi Paulus väga kohusetruult pingutusi, et esitada oma sõnumit mõjusalt, sest ta ütles veel: „Kõike ma teen hea sõnumi pärast, et saaksin seda ka teistega jagada.” (1. Korintlastele 9:23, NW) Mida me siis võime Pauluse eeskujust õppida?
Alandlike juutide abistamine
3. Kuidas ilmnes seoses Timoteose ja juutidega Pauluse püüe teha kõik hea sõnumi pärast?
3 Asjaolu, et Paulus oli juudi soost ja et ta oli innukas tegema kõike hea sõnumi pärast, valmistas teda hästi ette, aitamaks alandlikel juutidel Jeesust Messiana vastu võtta. Vaatle näiteks, mida tegi apostel, kui ta valis oma reisikaaslaseks Timoteose. Timoteost, kelle isa oli kreeklane, ei olnud juudi poeglaste viisil ümber lõigatud. (3. Moosese 12:2, 3) Paulus teadis, et juudid võiksid komistada, kui ümberlõikamata noor mees püüaks neile Jumalaga lepitamisel abiks olla. Mida siis Paulus tegi, et see ei takistaks siiraste südametega juutidel Jeesust vastu võtta? Ta „võttis kätte ning lõikas [Timoteose] ümber juutide pärast”. Nii tehti sellest hoolimata, et ümberlõikamine ei olnud kristlik nõue. — Apostlite teod 16:1—3.
4. Mis oli Pauluse eesmärk vastavalt 1. Korintlastele 9:20?
4 Paulus tegi seda hea sõnumi pärast, kandes teiste juutide eest armastavalt hoolt. Ta kirjutas: „Nii olen ma juutidele olnud otsekui juut, et ma võidaksin juudid; neile, kes on käsu all, olen ma otsekui käsualune, kuigi ma käsu all ei ole, et ma võidaksin käsualused.” (1. Korintlastele 9:20) Nagu Timoteose juhtum näitas, tegi Paulus kõik, mis ta suutis, et võita juute ja aidata neil kristlasteks saada. Aga kas ta suhtus ka mittejuutidesse samal viisil?
Paulus püüab võita mittejuute
5. Kellele kuulutas Paulus Korintoses ja missuguse tulemusega?
5 Saabudes m.a.j. 50. aasta sügisel Korintose linna, pidas Paulus sünagoogis igal nädalal kõnesid kuulajaskonnale, kes koosnes juutidest ja juudi usku pöördunud kreeklastest. Kuid tema innukas kuulutamine äratas nii suurt vastupanu, et ta ütles oma vastastele: „Teie veri tulgu teie pea peale! Mina olen puhas. Sest ajast ma lähen paganate juurde! ” Jehoova õnnistas seda tegevust, sest „palju korintlasi sai kuulates usklikuks, ja nad ristiti” kristlasteks. Tegelikult innustas Issand nägemuses Paulust pidama sellest ülesandest kinni, öeldes temale: „Mul on palju rahvast selles linnas! ” — Apostlite teod 18:1—10.
6. Mis pani Paulust huvituma inimestest, kellel oli temast erinev taust?
6 Pauluse tõeline soov võita pöördunud mittejuute kristlusesse ajendas teda huvituma ka niisugustest inimestest, kellel oli temast hoopis erinev taust. „Käsuta olijaile [mittejuutidele] ma olen otsekui käsuta — ehk ma küll ei ole ilma Jumala käsuta, vaid elan Kristusele käsus — et võita need, kes on käsuta.” (1. Korintlastele 9:21) Kuidas püüdis apostel mittejuute võita?
7. Miks erines Tiituse juhtum Timoteose juhtumist ümberlõikamise suhtes?
7 Kui Paulus umbes 49. aastal m.a.j. läks Jeruusalemma, et osaleda kristliku koguduse juhtiva kogu tähtsal koosolekul, oli tal kaasas kreeka päritoluga jünger Tiitus. Paulus esitas kokkutulnud vendadele aruande oma kuulutustööst inimestele erinevate rahvaste seas ja ta kirjutas hiljem: „Aga Tiitustki, mu kaaslast, ehk ta küll on kreeklane, ei sunnitud end laskma ümber lõigata.” (Galaatlastele 2:1—3) Erinevalt Timoteosest, sooritas Tiitus oma teenimist esmajoones ümberlõikamata rahvaste seas. Seetõttu ei tõusnud tema puhul tüliküsimust ümberlõikamise pärast. — 2. Korintlastele 8:6, 16—18, 23; 12:18; Tiitusele 1:4, 5.
8. Kuidas Paulus andis tunnistust Ateenas?
8 Tunnistades Ateenas, andis Paulus jälle näite sellest, et ta tegi kõik hea sõnumi pärast. Võttes arvesse Kreeka pealinna elanike mõtteviisi, rääkis ta neile Jumalast, kes oli neile tundmatu, ja tsiteeris nende luuletajaid Aratost ja Kleanthest, kes olid öelnud: „Sest ka meie oleme tema sugu! ” Selliselt püüdis apostel aidata oma kuulajatel mõista, et nad ei „tohi mõelda, et jumalik olend on . . . niisugune nagu inimese oskuse ja väljamõeldise läbi tekitatud kuju”. Veel tunnistas Paulus: „Jumal on küll niisuguseid teadmatuse aegu sallinud, kuid nüüd ta kuulutab kõigile inimestele kõigis paigus, et nad peavad meelt parandama.” Ta pööras tõhusalt tähelepanu „taeva ja maa Issandale”, Jehoovale. Milleni see viis? „Mõned mehed ühinesid temaga ja said usklikuks.” (Apostlite teod 17:22—34) Pauluse meetodid olid tõepoolest edukad!
9. Kuidas sai Paulus ’nõtradele nõdraks’ ja miks?
9 „Nõtradele ma olen saanud nõdraks, et võita nõdrad,” ütles Paulus. (1. Korintlastele 9:22a) Kuigi apostli kõne oli võimas, võttis ta arvesse mõningate koguduses olevate juutide ja mittejuutide südametunnistuse nõrkust. Ta ergutas Rooma kristlasi: „Usu poolest nõrgale olge vastutulelikud ilma vaidlust alustamata arvamiste kohta.” Selle asemel, et Paulus oleks olnud kohtumõistja, ta ütles: „Taotlegem nüüd seda, mis läheb tarvis rahuks ja vastastikuseks paranduseks.” (Roomlastele 14:1, 13, 19) Ta andis nõu: „Aga meie, kes oleme tugevad, peame kandma jõuetute nõrkusi ega tohi elada iseeneste meele heaks.” (Roomlastele 15:1) Teadlikuna kohustusest kohandada oma kõne ja tegutsemisviisid teiste aitamiseks, ta kirjutas: „Ma olen kõikidele saanud kõigeks.” — 1. Korintlastele 9:22b; Galaatlastele 3:28.
Parandage oma kuulutamisoskust
10. Kuidas me võime tänapäeval Paulust jäljendada?
10 Tänapäeval on vajalik, et Jehoova tunnistajad jäljendaksid Paulust, nagu tema jäljendas Kristust. (1. Korintlastele 11:1) Apostel oli oskuslik kuulutaja, kellel oli misjonärivaim. Sama võib olla õige ka meie suhtes, kuigi meie olukorrad ei võimalda meil teenida välismaisel kuulutustööpõllul. Meil tuleb Pauluse sarnaselt ’teha kõike hea sõnumi pärast, et ka ise seda teistega jagada’. (1. Korintlastele 9:23, NW) Kuid mis võib meie oskust Kuningriigi kuulutajatena ja inimeste jüngriteks tegijatena parandada? — Matteuse 28:19, 20.
11. Miks sa peaksid Jumala teenijana arendama oma tähelepanuvõimet?
11 Tööta oma tähelepanuvõime arendamiseks. Olles tähelepanelik, võid õppida palju sellist, mis aitab sul kohandada hea sõnumi esitamist isikutele, keda sa kõnetad. Kui sa näiteks annad tunnistust linlastele, pane tähele ukselukke, religioosseid kaunistusi ja aknaklaasidele kinnitatud hüüdlauseid. Need asjad võivad sul aidata anda tunnistust viisil, mis võib puudutada sellistes kodudes elavate inimeste südameid. Paulus oli kindlasti tähelepanelik. Ta kasutas Ateenas „Tundmatule Jumalale” pühendatud altarit, et anda hea tunnistus Jumalast, „kes on teinud maailma ja kõik, mis seal sees”. (Apostlite teod 17:22—25) Sina võid midagi samalaadset teha oma teenimisel.
12. Missugune osa on meie teenimises otsustusvõimel?
12 Kasuta teenimisel oma otsustusvõimet. Ära kaota julgust, kui keegi ei soovi avada sulle ust ja sinuga vestelda. Selle asemel, et sa karmi näoilme puhul ära pöörduksid, näita üles lahkust ja kasuta otsustusvõimet. Püüa kohandada oma tunnistuse andmine olukorraga. Ka lühike palvemeelne mõtisklus võib sulle meenutada midagi, mis äratab isiku südames vastukaja. — Võrdle Nehemja 2:4—6.
13. Kuidas võime näidata teistega arvestamist neile, kellele anname tunnistust?
13 Ole teisi arvestav. Selles suhtes võib hea sõnumi kasuks palju ära teha. Näiteks takistab teistega arvestamine sind vanu või haigeid inimesi pika aja vältel ukse juures kõnetamast. Võid teha ettepaneku, et vestleksid nendega majas sees, kui see tundub neile mugavana. Ehk võid teha otsuse, et sellistes tingimustes oleks hea teha vaid lühike külastus. Ole igal juhul teistega arvestav. Näita, et sa neist hoolid! — Matteuse 9:35, 36.
14. Kuidas saame tunnistust andes luua kuulutajatele sundimatuse õhkkonna?
14 Kõnele viisil, mis loob kuulajale sundimatuse õhkkonna. Alusta tunnistuse andmist sõbraliku tervitusega, mis on antud territooriumil kohane. (Matteuse 10:12) Võta arvesse võimalikud kartused ja eelarvamused. Esita oma märkused viisakalt ja ehtsa sõbralikkusega. See aitab korterivaldajatel veenduda, et sa oled seal selleks, et abistada, ja sul ei ole tagamõtteid.
15. Miks sul tuleb anda küllaldast teavet endast ja samuti sellest, mis on sinu tuleku eesmärk?
15 Korterivaldajad peavad teadma, kes nende juurde tulevad ja miks. Seepärast anna enda kohta küllaldaselt teavet. Mõningates paikkondades, eriti Aafrikas ja Aasias, on inimesed külastajatest nii huvitatud, et nad soovivad innustunult saada vastuseid sellistele küsimustele nagu: „Kes sa oled? Kus sa elad? Kas oled abielus? Kas sinul on perekond?” Komme nõuab, et sa muudaksid neile küsimustele vastates olukorra meeldivamaks, enne kui selgitad oma külastuse eesmärki. Ära pea selliseid tervitussõnu tarbetuiks, vaid kasuta seda aega inimesest ülevaate saamiseks ja temaga lugupidava silmside saavutamiseks.
16. Kuidas võivad head küsimused aidata ülal hoida mõttevahetust korterivaldajaga?
16 Kasuta häid küsimusi korterivaldajaga mõttevahetuse ülalhoidmiseks. Kuigi ka isiku näoilme võib mõndagi öelda, tuleb sul mõista tema mõtteid ja tundeid. Seepärast võiksid kasutada oskuslikult küsimusi, et õhutada korterivaldajat avaldama oma seisukohta ja arvamust. Toome näite: üks lastetu naine, kes oli pööranud palju tähelepanu loomadele, jutustas ühe Jehoova tunnistaja külastusest: „Mäletan, et tema naerataval näol peegeldus rahu. See kütkestas mind. See naine küsis minult, mis teeb mulle maailma olukorras kõige enam muret. Ütlesin, et olen mures selle pärast, kuidas inimesed loomi kohtlevad, ja ta näitas mulle tekstist Jesaja 11:6—9, kuidas loomad elavad tõelises rahus. Soovisin teada rohkem.”
17. Miks tuleb eriti tähelepanelik olla märkuste suhtes, mis korterivaldaja võib enda olukorra kohta teha?
17 Pane valvsalt tähele märkusi, mida korterivaldaja võib oma olukorra kohta esitada, eriti territooriumil, mida tihti külastatakse. Nii saad arvatavasti lühikesegi vestluse ajal isikust midagi tähelepanuväärset teada. Kui lahkud ukselt, tee sellistest tähelepanekutest lühike ülestähendus oma majast majja käimise märkmikku. Aga kui korterivaldaja esitab küsimuse, millele sa ei oska vastata? Sel juhul uuri Vahitorni Ühingu väljaandeid, et võiksid sellele inimesele parimal viisil head sõnumit rääkida, kui järgmisel korral tema juurde lähed.
Eeskuju misjonäridele
18. Mida võivad Pauluselt õppida misjonärid ja teised?
18 Nende hulgas, kes teevad kõik hea sõnumi pärast, on Vahitorni Gileadi Piiblikoolis väljaõppe saanud misjonärid. Nad võivad õppida Paulusest, kellel oli hea misjonärivaim. Ta näiteks ei soovinud olla mingil viisil vastutav selle eest, et ta oleks takistanud juutidel või mittejuutidel tõde vastu võtta. Sellepärast oli apostel hoolas selles suhtes, mida ta sõi, ja ergutas Korintose kristlasi jälgima, et nad ei paneks teisi komistama, kui kasutavad õigust mõne toidu söömiseks. (1. Korintlastele 8:8, 9) Professor F. F. Bruce ütles teoses New Century Bible: „Kõigis vähetähtsates asjades (mis puudutavad näiteks [1. Korintlastele] 8. peatükis esinevat toiduküsimust) kohandub [Paulus] nende kommetega, kelle seltskonnas ta eales viibib, püüdes mitte olla takistuseks nende ’võitmisel’ evangeeliumile.” (Roomlastele 14:21) Samuti ei püüa Jehoova tunnistajate misjonärid muuta endi hoole all olevate inimeste kombeid, kuigi uutele antakse vaimset abi nende paranduste tegemiseks, mis on nõutavad, et meeldida Jumalale. — Roomlastele 12:1, 2.
19. Millised muudatused võivad olla vajalikud a) neile, kes on misjonäritööl b) kõigile Kuningriigi kuulutajaile inimeste jüngriteks tegemise töös?
19 Neil, kes alustavad misjonäritööd, on vaja hankida teadmisi inimeste kommete ja harjumuste kohta. See on rikastav kogemus ja võib aidata misjonäridel olla edukamad oma kuulutustöös. Et vältida saamast teistele komistuseks, tuleb võib-olla muuta oma riietust ja väljanägemist. Näiteks üks misjonärist õde, kes saabus esimest korda Lääne-Aafrikasse, pani tähele, et teda oleks võidud kergesti tema kosmeetiliste vahendite kasutamise pärast pidada selle piirkonna lodeva eluviisiga naiseks. Seetõttu muutis ta kohe oma minkimisharjumusi, et teised ei peaks tema ajendeid küsitavaks. Teatavasti tuleb kõigil Jehoova tunnistajatel ilmutada head otsustamisvõimet oma riietuse ja välimuse suhtes, et nad võiksid teisi vaimselt aidata. Kristlased, keda manitsetakse „hoiduma saamast vennale komistuseks” ja taotlema seda, mis on teistele ülesehitav, ei soovi kindlasti mitte kedagi komistama panna. — Roomlastele 14:13, 19.
20. a) Esita kokkuvõte sellest, mis aitab meil „teha kõik hea sõnumi pärast”. b) Missugused küsimused vajavad veel vastuseid?
20 Edu saavutamine Kuningriigi kuulutajana oleneb esmajoones Jehoova õnnistusest. (1. Korintlastele 3:6, 7) Siiski tuleb meil ka pingutusi teha. Ole siis teenimisel tähelepanelik, nagu seda oli Paulus. Kasuta otsustusvõimet, ole teisi arvestav, aita korterivaldajail tunda end sundimatult ja kasuta häid küsimusi nendega mõttevahetuse ülalhoidmiseks. Kohanda end kommetega, mis tunduvad võõrastavaina, kuid ei ole Piibli vastased. Tehkem tõepoolest ’kõik hea sõnumi pärast, et me ka ise saaksime seda teistega jagada’. (1. Korintlastele 9:23, NW) Aga kuidas on siis, kui mõned juba kuuluvad meie kristlike vendade perre? Kuidas me neid kohtleme?
Kuidas sa vastaksid?
◻ Mida Paulus tegi, et aidata juutidel saada kristlasteks?
◻ Kuidas püüdis Paulus mittejuute ära võita?
◻ Nimeta mõningaid võimalusi, kuidas võime parandada oma kuulutamisoskust?
◻ Millise eeskuju andis Paulus misjonäridele ja teistele Kuningriigi kuulutajatele?