Viieteistkümnes peatükk
Kuule nõu ja võta õpetust
1. a) Miks me kõik vajame nõuandeid ja õpetust? b) Millist küsimust on meil põhjust vaadelda?
”ME KÕIK eksime palju,” ütleb Piibel kirjakohas Jakoobuse 3:2. Pole raske meenutada juhtumeid, mil meil pole õnnestunud käituda nii, nagu Jumala Sõna käsib. Seepärast me tunnustame, kuivõrd õige on Piibli ütlus: ”Kuule nõu ja võta õpetust, et sa tulevikus oleksid targem!” (Õpetussõnad 19:20). Kahtlemata oleme juba teinud muudatusi, et elada kooskõlas Piiblist õpituga. Aga kuidas me reageerime siis, kui kaaskristlane meile mingis konkreetses asjas nõu annab?
2. Mida me peaksime tegema, kui meile isiklikult nõu antakse?
2 Mõned, kellele nõu antakse, kalduvad ennast õigustama, olukorra tõsidust vähendama või süü kellegi teise kaela veeretama. Parem on siiski nõuannet kuulata ja ellu rakendada (Heebrealastele 12:11). Muidugi ei peaks keegi teistelt täiuslikkust ootama ega andma pidevalt nõu tühistes asjades või küsimustes, milles Piibel jätab igaühele valikuvabaduse. Samuti ei pruugi nõuandja olla kaalunud kõiki fakte ja nendele võib lugupidavalt tema tähelepanu juhtida. Eeldagem aga järgmise arutelu käigus, et nõuanne või distsiplineerimine on kohane ja põhineb Piiblil. Kuidas peaks sellele reageerima?
Näiteid meile manitsuseks
3., 4. a) Milliste lugude kaudu aitab Piibel meil nõuandmisse ja distsiplineerimisse õigesti suhtuda? b) Kuidas Saul reageeris, kui talle nõu anti, ja milline oli tagajärg?
3 Jumala Sõnas on tõsielujutustusi inimestest, kellele anti vajalikku nõu. Mõnikord oli nõu andmine ühtlasi ka distsiplineerimine. Nõnda oli see näiteks Iisraeli kuninga Sauli puhul. Ta ei täitnud Jehoova käsku seoses amalekkidega. Amalekid olid Jumala teenijate suhtes vaenulikult käitunud ning Jehoova kohtuotsuse kohaselt ei tohtinud ei amalekkidele ega nende loomadele armu anda. Kuningas Saul aga jättis nende kuninga ja parimad loomad ellu (1. Saamueli 15:1—11).
4 Jehoova saatis prohvet Saamueli Sauli noomima. Kuidas Saul reageeris? Ta hakkas ennast õigustama, kinnitades, et ta vallutas amalekid ning säästis ainult nende kuninga. See aga oli vastuolus Jehoova käsuga (1. Saamueli 15:20). Mis puutub loomade ellujätmisse, siis püüdis Saul oma süüd rahva kaela veeretada, öeldes: ”Ma kartsin rahvast ja kuulasin nende häält!” (1. Saamueli 15:24). Paistab, et Saul oli eelkõige huvitatud oma mainest, sest ta koguni palus Saamueli, et see teda rahva silmis austaks (1. Saamueli 15:30). Tagajärg oli see, et Jehoova kõrvaldas Sauli kuningaametist (1. Saamueli 16:1).
5. Mis juhtus kuningas Ussijaga, kui ta nõuande tagasi lükkas?
5 Juuda kuningas Ussija ”murdis truudust Jehoovale, oma Jumalale: ta läks Jehoova templisse suitsutama suitsutusaltaril” (2. Ajaraamat 26:16). Ainult preestritel oli seaduslik õigus suitsutusrohtu ohverdada. Kui ülempreester püüdis Ussijat takistada, süttis kuninga viha. Mis oli tagajärg? Piibel ütleb: ”Ta laubal [lõi] pidalitõbi välja . . . sest Jehoova oli teda löönud. Ja kuningas Ussija oli pidalitõbine kuni oma surmapäevani” (2. Ajaraamat 26:19—21).
6. a) Miks Saul ja Ussija nõu tagasi lükkasid? b) Miks on nõuande eiramine ka tänapäeval tõsine probleem?
6 Miks oli nii Saulil kui ka Ussijal raske nõuannet vastu võtta? Peamine põhjus oli uhkus, liiga kõrge enesehinnang. Selle iseloomujoone tõttu tõmbavad paljud inimesed endale rohkesti muret kaela. Neile võib tunduda, et nõu vastuvõtmine osutaks mõnele nende puudusele või rikuks nende mainet. Tegelikult aga on just uhkus nõrkus. Uhkus tuhmistab mõistust, mille tõttu inimesel on raske võtta vastu abi, mida Jehoova oma Sõna ja organisatsiooni kaudu pakub. Seepärast hoiatab Jehoova: ”Uhkus on enne langust ja kõrkus enne komistust!” (Õpetussõnad 16:18; Roomlastele 12:3, UM).
Võta nõu kuulda
7. Mida võime õppida sellest, kuidas Mooses nõuandesse suhtus?
7 Pühakiri jutustab ka headest eeskujudest, kes nõuande vastu võtsid, ja me võime nendelt õppida. Mõelgem Moosesele, kellele äi andis nõu, kuidas raske töökoormaga toime tulla. Mooses kuulas tema nõu ja rakendas seda kohe ellu (2. Moosese 18:13—24). Miks Mooses nõuande vastu võttis, kuigi ta oli väga mõjukas isik? Sellepärast, et ta oli alandlik. ”Mees, Mooses, oli väga alandlik, alandlikum kõigist inimestest maa peal” (4. Moosese 12:3). Kui tähtis on alandlikkus? Sefanja 2:3 näitab, et sellest sõltub meie elu.
8. a) Milliseid patte tegi Taavet? b) Kuidas reageeris Taavet, kui Naatan teda noomis? c) Millised olid Taaveti pattude tagajärjed?
8 Kuningas Taavet rikkus abielu Batsebaga ja lasi seejärel naise abikaasa Uurija tappa, et oma süüd varjata. Jehoova läkitas prohvet Naatani Taavetit noomima. Taavet tundis kahetsust ja tunnistas kohe: ”Mina olen pattu teinud Jehoova vastu!” (2. Saamueli 12:13). Kuigi Jumal andestas kahetsevale Taavetile, ei säästnud ta teda väära käitumise tagajärgedest. Jehoova ütles talle, et ”ei lahku mõõk [tema] soost”, et tema naised saavad ”[tema] ligimesele” ning et poeg, kes abielurikkumisest sündis, peab ”kindlasti surema” (2. Saamueli 12:10, 11, 14).
9. Mida me ei tohiks unustada, kui meile nõu antakse või kui meid distsiplineeritakse?
9 Kuningas Taavet teadis, et mõistlikku nõuannet tasub kuulata. Ühel juhul ta isegi tänas Jumalat inimese eest, kes talle nõu andis (1. Saamueli 25:32—35). Kas meil on samasugune hoiak? Kui on, siis kaitseb see meid ütlemast ja tegemast nii mõndagi, mida me hiljem kahetseksime. Kuidas on lugu siis, kui mingis olukorras peetakse vajalikuks meile nõu anda või meid koguni distsiplineerida? Ärgem kaotagem silmist tõsiasja, et see on tõend Jehoova armastusest ja teenib meie igavest heaolu (Õpetussõnad 3:11, 12; 4:13).
Arenda hindamatuid omadusi
10. Milline omadus peab Jeesuse sõnade kohaselt olema neil, kes soovivad pääseda Kuningriiki?
10 Et meil oleksid head suhted Jehoovaga ja oma kristlike vendadega, peame arendama teatud omadusi. Üht neist tõstis Jeesus esile, kui ta seadis lapse oma jüngrite keskele ja lausus: ”Kui te ei pöördu ega saa kui lapsukesed, ei saa te mitte taevariiki! Kes nüüd iseennast alandab nagu see lapsuke, on suurem taevariigis” (Matteuse 18:3, 4). Jeesuse jüngritel oli vaja arendada alandlikkust, sest nad olid vaielnud omavahel, kes neist on suurim (Luuka 22:24—27).
11. a) Kelle ees me peame alandlikud olema ja mispärast? b) Kuidas alandlik inimene nõuandesse suhtub?
11 Apostel Peetrus kirjutas: ”Riietuge kõik alandlikkusega üksteise vastu; sest ”Jumal paneb suurelistele vastu, aga alandlikele ta annab armu!”” (1. Peetruse 5:5). Me teame, et peame olema alandlikud Jumala ees, kuid nagu see kirjakoht näitab, tuleb meil olla alandlikud ka usukaaslastega suheldes. Kui me seda oleme, ei pane me pahaks oma usukaaslaste asjalikke soovitusi, vaid oleme valmis nendelt õppima (Õpetussõnad 12:15).
12. a) Milline tähtis omadus on alandlikkusega tihedalt seotud? b) Miks peaksime huvituma sellest, millist mõju meie käitumine teistele avaldab?
12 Alandlikkusega on tihedalt seotud siiras huvi teiste heakäekäigu vastu. Apostel Paulus kirjutas: ”Ärgu ükski otsigu oma kasu, vaid teise kasu! . . . Kas te siis sööte või joote või midagi teete, seda tehke kõik Jumala auks! Ärge olge pahanduseks ei juutidele ega kreeklastele ega Jumala kogudusele” (1. Korintlastele 10:24—33). Paulus ei öelnud, et meil tuleb loobuda kõigist isiklikest eelistustest, vaid ta manitses meid hoiduma tegudest, mis võiksid julgustada teist inimest oma südametunnistuse vastu toimima.
13. Millise näite varal võib selguda, kas me elame Piibli nõuannete järgi?
13 Kas sina sead teiste inimeste heaolu isiklikest eelistustest ettepoole? Kõik me peaksime õppima seda tegema. Selleks on mitmeid võimalusi. Mõelgem näiteks riietusele ja väljanägemisele. Need on isikliku maitse asjad, kui me vaid oleme tagasihoidlikud, korralikud ja puhtad, nagu Pühakiri käsib. Kui sa aga saaksid teada, et su paikkonnas elavate inimeste tausta tõttu takistab sinu riietusviis ja välimus neid Kuningriigi sõnumit kuulamast, kas sa teeksid muudatusi? Aidata teistel igavest elu saada on kindlasti tähtsam kui enese meele järgi elada.
14. Miks on tähtis arendada alandlikkust ja siirast huvi teiste vastu?
14 Jeesus andis alandlikkuses ja teiste vastu huvi ilmutamises eeskuju, pestes koguni oma jüngrite jalgu (Johannese 13:12—15). Jumala Sõna ütleb seoses temaga: ”Olgu teil samasugune meel, mis oli ka Kristusel Jeesusel, kes, kuigi ta oli Jumala nägu, ei arvanud saagiks olla Jumalaga ühesugune, vaid loobus iseenese olust ning võttis orja näo, saades inimeste sarnaseks; ja ta leiti välimuselt inimesena; ta alandas iseennast, saades sõnakuulelikuks surmani” (Filiplastele 2:5—8; Roomlastele 15:2, 3).
Võta vastu Jehoova õpetus
15. a) Milliseid muudatusi on meil vaja teha, et meie isiksus Jumalale meeldiks? b) Mil viisil annab Jehoova meile kõigile nõu ja õpetust?
15 Kuna me kõik oleme patused, on meil tarvis teha muudatusi hoiakus ja käitumises, et võiksime oma Jumala isiksust peegeldada. Meil tuleb riietuda ”uude inimesse” (Koloslastele 3:5—14). Nõu ja õpetus aitab meil mõista, mis suhtes peaksime end parandama ja kuidas me saame seda teha. Peamine allikas, kust vajaminevat juhatust ammutada, on Piibel (2. Timoteosele 3:16, 17). Jehoova organisatsiooni piibliline kirjandus ja koosolekud aitavad meil Jumala Sõna järgi elada. Isegi kui saame sel teel mingit nõu, mida oleme varemgi kuulnud, kas mõistame, et see on meile vajalik, ja püüame end parandada?
16. Millist individuaalset abi Jehoova igaühele meist annab?
16 Jehoova armastab meid ja aitab meil probleemidega toime tulla. Miljonid inimesed on seesugust abi saanud koduse piiblikursuse kaudu. Lapsevanemad suunavad ja distsiplineerivad oma lapsi, et aidata neil hoiduda käitumast viisil, mis põhjustaks palju südamevalu (Õpetussõnad 6:20—35). Koguduses küsitakse sageli nõu ja soovitusi kogenumatelt kuulutajatelt, et saada tõhusamaks põlluteenistuses. Kogudusevanemad võivad aeg-ajalt küsida nõu üksteiselt või teistelt, kellel on teenistuses palju kogemusi. Need, kes on vaimselt pädevad, kasutavad abivajajate aitamiseks Piiblit, olles ise sealjuures tasase vaimuga. Kui sa annad nõu, siis ”valva sa iseennastki, et ka sind ei kiusataks” (Galaatlastele 6:1, 2). Jah, me kõik vajame nõu ja õpetust, et kummardada ainsat tõelist Jumalat ühtsuses.
Kordamisküsimusi aruteluks
• Millisel armastaval moel aitab Jehoova meil mõista, milles peaks igaüks meist ennast parandama?
• Miks on paljudel inimestel raske vajalikku nõuannet vastu võtta ja kui tõsine asi see on?
• Millised hindamatud omadused aitavad meil nõuannet vastu võtta ja kuidas Jeesus neid omadusi ilmutas?
[Pilt lk 142]
Ussija ei võtnud nõu kuulda ja teda löödi pidalitõvega
[Pilt lk 142]
Mooses võttis kuulda Jitro nõu ja sellest oli talle palju kasu