-
Miks on Issanda Õhtusöömaajal sinu jaoks tähendusVahitorn 1993 | 15. märts
-
-
Apostel Pauluse sõnad heidavad valgust Kristuse surma mälestamisele: „Mina olen Issandalt saanud selle, mis ma teilegi olen andnud, et Issand Jeesus sel ööl, mil ta ära anti, võttis leiva ja tänas ja murdis ning ütles: ’See on [„see tähendab”, NW] minu ihu, mis teie eest antakse. Seda tehke minu mälestuseks!’ Samuti ta võttis ka karika pärast söömaaega ning ütles: ’See karikas on uus leping [„tähendab uut lepingut”, NW] minu veres. Seda tehke nii sageli kui te iganes seda joote, minu mälestuseks!’ Sest iga kord [„nii sageli”, NW], kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb!” — 1. Korintlastele 11:23—26.
-
-
Miks on Issanda Õhtusöömaajal sinu jaoks tähendusVahitorn 1993 | 15. märts
-
-
Kui sageli seda tähistada?
Mida tähendavad Pauluse sõnad: „Iga kord, [„nii sageli”, NW] kui te seda leiba sööte ja karikast joote, te kuulutate Issanda surma, kuni ta tuleb!” Ustavad võitud kristlased võtavad Mälestusõhtu sümbolitest „sageli” osa, kuni nad surevad, et hiljem taevasele elule üles äratatud saada. Seega annavad nad sageli Jumala ja maailma ees tunnistust oma usust Jehoova poolt korraldatud Jeesuse ohvrisse. Mis ajani nad seda tähistavad? „Kuni ta tuleb,” ütles Paulus, mõeldes ilmselt sellega, et selle sündmuse tähistamist jätkatakse Jeesuse tulemiseni, mil ta oma „juuresviibimise” jooksul oma võitud järelkäijad ülesäratamise kaudu taevasse võtab. (1. Tessalooniklastele 4:14—17, NW) See on kooskõlas Kristuse sõnadega, mida ta oma 11 lojaalsele apostlile ütles: „Kui ma olen läinud ja teile aseme valmistanud, tulen ma jälle tagasi ja võtan teid enese juurde, et teiegi oleksite, kus mina olen.” — Johannese 14:3.
Kas peaks Kristuse surma mälestatama iga päev või ehk iga nädal? Jeesus seadis Issanda Õhtusöömaaja korralduse sisse ja ta hukati paasapüha ajal, millega mälestati Iisraeli vabastamist Egiptuse orjusest. Tegelikult öeldi tema kohta „meie paasatall Kristus”, sest tema on kristlaste eest ohverdatud Tall. (1. Korintlastele 5:7) Paasapüha peeti vaid kord aastas, 14. niisanil. (2. Moosese 12:6, 14; 3. Moosese 23:5) See viitab sellele, et Jeesuse surma peaks mälestatama täpselt sama sageli nagu paasapüha — kord aastas, mitte kord päevas või nädalas.
Mitmete sajandite vältel mälestasid paljud nendest, kes end kristlasteks tunnistasid, Jeesuse surma üks kord aastas. Kuna nad tähistasid seda 14. niisanil, kutsuti neid quartodecimanideks, mis tähendab „neljateistkümnendad”. Ajaloolane J. L. von Mosheim kirjutas nende kohta: „Väike-Aasia kristlased olid harjunud seda pühalikku söömaaega — Issanda Õhtusöömaaja korraldusekohast tähistamist ja Jeesus Kristuse surma — pühitsema samal ajal, mil juudid sõid oma paasatalle, nimelt esimese kuu [niisani] neljateistkümnenda päeva õhtul. . . . Nende jaoks oli Kristuse eeskujul seadusele vastav kehtivus.”
-