Keeltega rääkimine
Definitsioon: Algkristlikus koguduses mõnedele jüngritele püha vaimu kaudu antud eriline võime, mille vahendusel nad said kuulutada või muul moel Jumalat mingis võõrkeeles kiita.
Kas Piibel ütleb, et kõik, kellel on Jumala vaim, ’räägivad keeltega’?
1. Kor. 12:13, 30: „Sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks ... Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega?” (Samuti 1. Korintlastele 14:26.)
1. Kor. 14:5: „Ma tahaksin küll, et te kõik räägiksite keeltega, aga veel enam, et te prohvetlikult kõneleksite; sest prohvetlikult kõneleja on suurem keeltega rääkijast, kui see mitte ühtlasi ei tõlgitse, nõnda et kõne saab koguduse ehitamiseks.”
Kas see, et inimene räägib ekstaatiliselt mingis keeles, mida ta ei ole kunagi õppinud, tõestab, et tal on püha vaim?
Kas ’keeltega rääkimise’ võime võib tulla mõnest muust allikast peale tõelise Jumala?
1. Joh. 4:1: „Armsad, ärge uskuge igat vaimu [„inspireeritud väljendust”, NW], vaid katsuge vaimud [„inspireeritud väljendused”, NW] läbi, kas nad on Jumalast.” (Vaata ka Matteuse 7:21—23; 2. Korintlastele 11:14, 15.)
Tänapäeval esineb ’keeltega rääkimist’ nelipühilaste ja baptistide, ka roomakatoliiklaste, anglikaanide, metodistide, luterlaste ja presbüterlaste seas. Jeesus ütles, et püha vaim ’juhatab tema jüngrid kõigesse tõesse’. (Joh. 16:13) Kas kõikide nende religioonide liikmed usuvad, et ka kõik teised, kes ’keeltega räägivad’, on juhatatud „kõigesse tõesse”? Kuna nad ei ole omavahel üksmeelel, siis kas see saab nii olla? Milline vaim annab neile võime ’keeltega rääkida’?
Fountain Trusti ja Inglismaa kiriku evangeelse kogu ühisavalduses tunnustati: „Me teame ka seda, et samasugune nähtus võib esineda okultse/deemonliku mõju all.” (Gospel and Spirit, aprill 1977, välja andnud Fountain Trust ja Inglismaa kiriku evangeelne kogu, lk. 12) Raamat Religious Movements in Contemporary America (toimetanud Irving I. Zaretsky ja Mark P. Leone, tsiteerides L. P. Gerlachi) teatab, et Haitil on ’keeltega rääkimine’ iseloomulikuks tunnuseks nii nelipühilaste kui ka voodoo-religiooni juures. — (Princeton, N.J.; 1974), lk. 693; vaata ka 2. Tessalooniklastele 2:9, 10.
Kas tänapäeval esinev ’keeltega rääkimine’ on samasugune, nagu oli esimese sajandi kristlastel?
Esimesel sajandil tõestasid imepärased vaimulikud annid, kaasa arvatud ’keeltega rääkimise’ võime, et Jumal on kiitnud juutide kummardamissüsteemi asemel heaks vastrajatud kristliku koguduse. (Heebr. 2:2—4) Kuna see eesmärk esimesel sajandil täideti, kas on siis tarvis sama asja meie päevil ikka ja jälle tõestada?
Esimesel sajandil andis ’keeltega rääkimise’ võime tõuke rahvusvaheliseks tunnistustööks, mille Jeesus oli oma järelkäijatele teha andnud. (Ap. t. 1:8; 2:1—11; Matt. 28:19) Kas ka need, kes tänapäeval ’keeltega räägivad’, kasutavad seda võimet samal eesmärgil?
Kui kristlased esimesel sajandil ’keeltega rääkisid’, said neid keeli osanud inimesed nende jutust aru. (Ap. t. 2:4, 8) Aga kas pole tõsi, et tänapäeval on ’keeltega rääkimine’ tavaliselt vaid arusaamatute helide ekstaatiline tulv?
Piibel näitab, et esimesel sajandil võis koguduses igal koosolekul ’keeltega rääkida’ ainult kaks või kolm inimest; nad pidid seda tegema „ükshaaval”, ja kui ei olnud tõlgitsejat, siis pidid nad vait olema. (1. Kor. 14:27, 28) Kas ka tänapäeval tehakse niimoodi?
Vaata ka lk. 395, 396 peateema „Vaim” alt.
Kas püha vaim võiks juhtida karismaatikuid tegema midagi sellist, mis on Pühakirjaga vastuolus?
2. Tim. 3:16, 17: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks, juhatamiseks õiguses, et Jumala inimene oleks täielik ja kõigele heale tööle valmistunud.” (Kui keegi väidab, et tal on inspireeritud sõnum, aga see on vastuolus Jeesuse ja tema apostlite kaudu Jumala vaimu poolt ilmutatuga, siis kuidas saavad need olla ühest ja samast allikast?)
Gal. 1:8: „Kui me ise, või isegi mõni ingel taevast, peaks teile kuulutama evangeeliumi peale selle [„mis on vastuolus sellega”, NE], mida meie teile oleme kuulutanud — ta olgu neetud!”
Kas ’keeltega rääkimist’ soosivate organisatsioonide liikmeil on sellised eluviisid, mis tõestavad, et neil on Jumala vaim?
Kas nemad kui rühmitus ilmutavad silmapaistval määral selliseid vaimu vilju nagu tasadus ja enesekontroll? Kas need omadused on selgesti nähtavad inimestele, kes nende kummardamiskoosolekutest osa võtavad? — Gal. 5:22, 23, EP allmärkus.
Kas nad tõesti ei ole osa „maailmast”? Kas nad on seetõttu pühendunud täielikult Jumala Kuningriigile või sekkuvad nad maailma poliitilistesse asjadesse? Kas nad on jäänud sõja ajal veresüüst puhtaks? Kas neil kui rühmitusel on hea maine, kuna nad hoiduvad maailma ebamoraalsest käitumisest? — Joh. 17:16; Jes. 2:4; 1. Tess. 4:3—8.
Kas tõeliste kristlaste tundemärgiks on tänapäeval see, et neil on ’keeltega rääkimise’ võime?
Joh. 13:35: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!”
1. Kor. 13:1, 8: „Kui ma inimeste ja inglite keeltega räägiksin, aga mul poleks armastust, oleksin ma vaid kumisev vask ja kõlisev kelluke! Armastus ei hävi ilmaski! Aga olgu prohveti ennustused, need kaovad; olgu keeled, need lakkavad.”
Jeesus ütles, et tema järelkäijate peale tuleb püha vaim ja et nad peavad olema tema tunnistajad ilmamaa otsani. (Ap. t. 1:8, UT) Ta käskis neil ’teha jüngreiks inimesi kõigist rahvastest’. (Matt. 28:19, NW) Ta kuulutas ka ette, et „seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile”. (Matt. 24:14) Kes teevad tänapäeval seda tööd nii rühmitusena kui ka üksikisikutena? Kas me ei peaks kooskõlas Jeesuse ütlusega pidama just seda tõendiks, et rühmitusel on püha vaim?
Kas ’keeltega rääkimine’ pidi kestma seni, kuni tuleb „täiuslik asi”?
1. Korintlastele 13:8 on viidatud mitmele imepärasele annile — prohvetlikule ennustamisele, keeltega rääkimisele, tunnetusele. Salm 9 viitab uuesti kahele annile neist — tunnetusele ja prohvetlikule ennustamisele —, öeldes: „Sest poolik on, mida me tunnetame, ja poolik, mida me ennustame.” Seejärel on 10. salmis öeldud: „Aga kui tuleb täiuslik asi, siis kaob see, mis on poolik!” Sõna „täiuslik” on tõlgitud kreekakeelsest sõnast teʹlei·on, mis annab edasi mõtte täiskasvanulikkusest, terviklikkusest, täiuslikkusest. UT, Ro ja NW annavad selle edasi sõnaga „tervik”. Pane tähele, et „poolikuks” ei nimetatud keeltega rääkimise andi. Seda öeldakse „prohveti ennustuste” ja „tunnetuse” kohta. Teisisõnu öeldes said algkristlased isegi nende imepäraste andide abil Jumala eesmärgist poolikult aru. Aga kui prohvetiennustused hakkavad täide minema, kui Jumala eesmärk hakkab teostuma, siis tuleb see, mis on „täiuslik” ehk tervik. Niisiis on selge, et siin ei räägita sellest, kui kaua ’keeltega rääkimise’ and kestab.
Kuid Piiblis on siiski näidatud, kui kaua kristlased ’keeltega rääkimise’ andi kasutavad. Ülestähendused näitavad, et seda ja teisi vaimulikke ande anti inimestele alati edasi Jeesuse Kristuse apostlite käte pealepanemisega või nende juuresolekul. (Ap. t. 2:4, 14, 17; 10:44—46; 19:6; vaata ka Ap. t. 8:14—18) Niisiis, pärast seda, kui apostlid ja ka need isikud, kes olid sel kombel vaimulikke ande saanud, ära surid, pidid lõppema ka Jumala vaimu kaudu antud imepärased annid. See seisukoht on kooskõlas nende andide eesmärgiga, nagu öeldakse Heebrealastele 2:2—4.
Kas Markuse 16:17, 18 näitab, et võime ’rääkida uusi keeli’ on usklike tunnusjoon?
Tuleks märkida, et need salmid ei viita mitte üksnes ’uute keelte rääkimisele’, vaid ka madude ülesvõtmisele ja surmava mürgi joomisele. Kas kõik ’keeltega rääkijad’ propageerivad ka selliste asjadega tegelemist?
Selgitusi selle kohta, miks paljud piibliõpetlased neid salme ei tunnusta, vaata lk. 372, 373 peateema „Tervendamine” alt.
Kui keegi ütleb:
„Kas teie usute keeltega rääkimisse?”
Sa võiksid vastata: „Jehoova tunnistajad räägivad küll paljudes keeltes, aga ’tundmatute keelte’ ekstaatilise rääkimisega me ei tegele. Aga kas ma tohiksin küsida, kas teie arvates on tänapäeval esinev ’keeltega rääkimine’ samasugune, nagu see oli esimese sajandi kristlastel?” Seejärel võid ehk lisada: „Siin on mõned mõtted võrdluseks, mis mulle väga huvitavad tundusid. (Võid kasutada näiteks materjali lehekülgedelt 149, 150.)”
Või siis võiksid öelda: „Meie usume, et esimese sajandi kristlased ’rääkisid keeltega’ ja et tol ajal täitis see konkreetseid eesmärke. Kas te teate, mis eesmärgid need olid?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „See oli tundemärk, mis näitas, et Jumal on kiitnud juudi süsteemi asemel heaks vastrajatud kristliku koguduse. (Heebr. 2:2—4)” 2) „See oli praktiline abinõu, mis aitas lühikese ajaga levitada head sõnumit rahvusvahelises ulatuses. (Ap. t. 1:8)”