JEESUSE ülestõusmine pole lihtsalt üks sündmus kaugest minevikust, mis meid kuidagi ei puudutaks. Apostel Paulus tõstis selle olulisust esile, kui kirjutas: „Kristus on tõesti surmast üles äratatud, uudseviljana nende hulgast, kes on vajunud surmaunne. Sest kuna surm on inimese kaudu, on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu. Sest nõnda nagu kõik surevad Aadamas, nii tehakse ka kõik elavaks Kristuses” (1. Korintlastele 15:20—22).

Järgmisena selgitab Paulus, mille on Jeesuse ülestõusmine võimalikuks teinud, öeldes: „Kuna surm on inimese kaudu, on ka surnute ülestõusmine inimese kaudu.” Kuna Aadama patt ja ebatäius on meile edasi kandunud, oleme kõik surelikud. Ent kui Jeesus oma täiusliku inimelu lunaks andis, avas ta inimestele võimaluse ülesäratamise kaudu saada vabaks patu ja surma orjusest. Paulus võttis selle teema hästi kokku, kui kirjutas: „Palk, mille patt maksab, on surm, kuid kingitus, mille Jumal annab, on igavene elu Kristus Jeesuse, meie Issanda kaudu” (Roomlastele 6:23).