20. peatükk
Ülestõusmine — kellele ja kus?
1, 2. Kuidas me teame, et Jumala sulased vanal ajal uskusid ülestõusmisse?
JUMALA sulased on alati uskunud ülestõusmisse. Aabrahami kohta, kes elas 2000 aastat enne Jeesuse sündimist inimesena, ütleb Piibel: „Sest ta mõtles, et Jumal on võimeline ka surnuist üles äratama [tema poega Iisakit].” (Heebrealastele 11:17—19) Hiljem Jumala sulane Hiiob küsis: „Kui mees sureb, kas ta ärkab jälle ellu?” Vastuseks oma küsimusele ütles Hiiob Jumalale: „Sa hüüaksid ja ma vastaksin sulle.” Niisiis, ta näitas, et ta usub ülestõusmisse. — Iiob 14:14, 15.
2 Kui Jeesus Kristus oli maa peal, siis ta selgitas: „Aga et surnud tõusevad üles, seda näitab ka Mooses kibuvitsapõõsa loos, kui ta nimetab Issandat [„Jehoovat”, NW] Aabrahami Jumalaks ja Iisaki Jumalaks ja Jaakobi Jumalaks; Jumal aga ei ole mitte surnute, vaid on elavate Jumal; sest kõik elavad temale!” (Luuka 20:37, 38) Kristlikes Kreeka Kirjades on sõna „ülestõusmine” tarvitatud rohkem kui 40 korda. Surnute ülestõusmine on üks peamisi Piibli õpetusi. — Heebrealastele 6:1, 2.
3. Kuidas Marta väljendas usku ülestõusmisse?
3 Kui Jeesuse sõbra Marta vend Laatsarus suri, siis näitas Marta, et tal on usk ülestõusmisse. Kuuldes, et Jeesus on tulemas, jooksis Marta talle vastu ja ütles temale: „Issand, kui sa oleksid siin olnud, mu vend ei oleks surnud!” Nähes Marta kurbust, Jeesus lohutas teda: „Sinu vend tõuseb üles!” Marta vastas: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” — Johannese 11:17—24.
4—6. Mis alus oli Martal uskuda ülestõusmisse?
4 Martal oli kindel alus uskuda ülestõusmisse. Ta teadis näiteks, et palju aastaid varem olid Jumala prohvetid Eelija ja Eliisa kumbki ühe lapse Jumala väega surnuist üles äratanud. (1. Kuningate 17:17—24; 2. Kuningate 4:32—37) Ja ta teadis, et keegi surnud mees oli ärganud ellu, kui ta hauda heidetuna oli puutunud surnud Eliisa luude külge. (2. Kuningate 13:20, 21) Aga kõige suuremaks kinnituseks tema usule surnute ülestõusmisse oli see, mida Jeesus ise oli õpetanud ja teinud.
5 Marta võis olla viibinud Jeruusalemmas ligemale kaks aastat varem, kui Jeesus rääkis sellest osast, mis Temal on surnute ülesäratamisel. Ta ütles: „Sest otsekui Isa äratab üles surnuid ja teeb elavaks, nõnda teeb ka Poeg elavaks, keda tahab. Ärge pange seda imeks; sest tuleb tund, mil kõik, kes on haudades [„mälestushaudades”, NW], kuulevad tema häält ning tulevad välja.” — Johannese 5:21, 28, 29.
6 Kuni selle ajani, mil Jeesus need sõnad rääkis, ei ole Piiblis ühtki kirjeldust, et ta oleks kedagi surnuist üles äratanud. Kuid natuke aega hiljem äratas ta ellu ühe noore mehe, Naini linna lesknaise poja. Uudis sellest oli kandunud lõunasse, Juudamaale, nii et Marta pidi sellest kindlasti olema kuulnud. (Luuka 7:11—17) Hiljem pidi Marta samuti olema kuulnud sellest, mis juhtus Galilea järve lähedal Jairuse majas. Jairuse 12-aastane tütar oli jäänud väga haigeks ja oli surnud. Aga kui Jeesus saabus Jairuse majja, läks ta surnud lapse juurde ja ütles: „Tütarlaps, tõuse üles!” Ja tütarlaps tõusis! — Luuka 8:40—56.
7. Millise tõendi Jeesus Martale andis, et ta suudab surnud üles äratada?
7 Marta siiski ei oodanud, et Jeesus tema venna sel ajal surnuist üles äratab. Seepärast ta ütles: „Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises viimsel päeval!” Kuid jätmaks Martale muljet osast, mis on Temal surnute ülesäratamisel, Jeesus ütles: „Mina olen ülestõusmine ja elu; kes minusse usub [„usku üles näitab”, NW], see elab, ehk ta küll sureb! Ja igaüks, kes elab ja minusse usub [„usku üles näitab”, NW], see ei sure igavesti.” Varsti pärast seda viidi Jeesus hauakambri juurde, kuhu Laatsarus oli maetud. Ta hüüdis: „Laatsarus, tule välja!” Ja Laatsarus, kes oli olnud neli päeva surnud, tuli välja! — Johannese 11:24—26, 38—44.
8. Milliseid tõendeid on olemas, et Jeesus äratati üles?
8 Mõned nädalad hiljem Jeesus surmati ja pandi hauakambrisse. Aga ta oli seal ainult kolme päeva kestel. Apostel Peetrus ütleb selgitavalt: „Selle Jeesuse on Jumal surnuist üles äratanud; selle tunnistajad oleme meie kõik.” Religioonijuhid ei suutnud takistada Jumala Pojal hauast välja tulemist. (Apostlite teod 2:32; Matteuse 27:62—66; 28:1—7) Ei ole kahtlust, et Kristus oli surnuist üles äratatud, sest pärast ta ilmus elavana paljudele oma jüngritele, ükskord rohkem kui 500-le. (1. Korintlastele 15:3—8) Jeesuse jüngrid uskusid ülestõusmisse nii kindlalt, et nad olid Jumala teenimisel valmis isegi surmale näkku vaatama.
9. Millised üheksa inimest Piibli kirjelduse kohaselt üles äratati?
9 Veelkordse tõendi, et surnud võivad saada üles äratatud, andsid hiljem apostlid Peetrus ja Paulus. Esmalt Peetrus äratas Joppe linnas surnuist üles Tabiita, keda hüüti Dorkaseks (Hirveks). (Apostlite teod 9:36—42) Ja siis tõi Paulus ellu tagasi noore Eutühhose, kes oli surnud, kukkudes alla kolmanda korruse aknast, sel ajal kui Paulus kõneles. (Apostlite teod 20:7—12) Kindlasti annavad need Piiblis kirjeldatud üheksa ülesäratamist kindla tõendi, et surnuid on võimalik ellu tagasi tuua!
KES ÄRATATAKSE ÜLES?
10, 11. a) Milleks Jumal tegi ülesäratamise korralduse? b) Missugused kaks inimklassi äratatakse üles, nagu on öeldud Apostlite teod 24:15?
10 Algul ei olnud Jumalal eesmärgiks kedagi üles äratada, sest kui Aadam ja Eeva oleksid jäänud ustavateks, siis ei oleks keegi pidanud surema. Kuid siis tõi Aadama patt kõigile ebatäiuslikkuse ja surma. (Roomlastele 5:12) Et anda kõigile Aadama lastele võimalus nautida igavest elu, selleks tegi Jehoova Jumal ülesäratamise korralduse. Aga mis otsustab, kas inimene saab üles äratatud või mitte?
11 Piibel selgitab: „Tuleb õigete ja ülekohtuste ülestõusmine.” (Apostlite teod 24:15) See võib mõnele üllatuseks olla. Nad võivad küsida: „Milleks ’ülekohtused’ ellu tagasi tuua?” See, mis juhtus siis, kui Jeesus rippus piinapostil, aitab meil sellele küsimusele vastata.
12, 13. a) Mida Jeesus kurjategijale tõotas? b) Kus on see „Paradiis”, millest Jeesus rääkis?
12 Need mehed Jeesuse kõrval on kurjategijad. Üks neist on just lõpetanud Jeesuse solvamise, öeldes: „Eks sa oled Kristus? Aita iseennast ja meid!” Aga teine kurjategija usub Jeesust. Ta pöördub Jeesuse poole ja ütleb: „Mõtle minule, kui sa oma kuningriiki tuled!” Seepeale Jeesus tõotab: „Tõesti ma ütlen sulle täna, minuga sa oled Paradiisis.” — Luuka 23:39—42; 23:43, NW.
13 Aga mida Jeesus mõtles, kui ta ütles: „Minuga sa oled Paradiisis?” Kus on Paradiis? Aga kus oli see paradiis, mille Jumal valmistas alguses? Kas polnud see maa peal? Jumal pani esimese inimpaari kaunisse paradiisi, mida nimetati Eedeni aiaks. Niisiis, kui me loeme, et see endine kurjategija on Paradiisis, siis peaksime oma mõttes kujutlema, et maa on tehtud kauniks elamispaigaks, sest sõna „paradiis” tähendab „aeda” või „parki”. — 1. Moosese 2:8, 9.
14. Kuidas on Jeesus endise kurjategijaga koos Paradiisis?
14 Muidugi ei ole Jeesus Kristus otseselt siin maa peal koos endise kurjategijaga. Ei, Jeesus on taevas ja valitseb kuningana maise Paradiisi üle. Nii on ta selle mehega koos selles mõttes, et Ta äratab ta surnuist üles ja hoolitseb tema vajaduste eest nii füüsiliselt kui ka vaimselt. Aga miks lubab Jeesus mehel, kes oli kurjategija, elada Paradiisis?
15. Miks „ülekohtused” üles äratatakse?
15 On õige, et see mees tegi kurja. Ta oli „ülekohtune”. Ka ei tundnud ta Jumala tahet. Aga kas ta oleks olnud kurjategija, kui ta oleks tundnud Jumala eesmärke? Et selgusele jõuda, selleks äratab Jeesus selle ülekohtuse mehe surnuist üles, samuti nagu miljardid teised, kes surid teadmatuses. Näiteks möödunud sajandite jooksul on surnud palju inimesi, kes ei osanud lugeda ja kes ei ole kunagi näinud Piiblit. Kuid nad äratatakse üles Šeolist ehk Hadesest. Siis õpetatakse neile paradiisliku maa peal Jumala tahet ja nad saavad võimaluse tõestada, et nad tegelikult Jumalat armastavad, täites tema tahet.
16. a) Keda surnuist üles ei äratata? b) Miks me ei peaks püüdma ise asja üle otsustada? c) Mis peaks olema meie peamine mure?
16 See ei tähenda, et igaüks äratatakse üles. Piibel näitab, et Juudas Iskarioti, kes Jeesuse ära andis, ei äratata. Juudast nimetatakse tema tahtliku kurjuse pärast „hävingu pojaks”. (Johannese 17:12, NW) Ta läks sümboolsesse Gehennasse, kust ei ole ülestõusmist. (Matteuse 23:33, NW) Isikud, kes pärast Jumala tahte tundmaõppimist tahtlikult kurja teevad, võivad patustada püha vaimu vastu. Ja neid, kes Jumala püha vaimu vastu pattu teevad, Jumal üles ei ärata. (Matteuse 12:32; Heebrealastele 6:4—6; 10:26, 27) Aga et Jumal on Kohtumõistja, siis ei ole meil põhjust püüda ära arvata, kas teatud inimesi, kes olid kurjad minevikus või tänapäeval, üles äratatakse või mitte. Jumal teab, kes on Hadeses ja kes on Gehennas. Omalt poolt me peaksime tegema kõik, mida suudame, et olla sellised inimesed, keda Jumal tahab oma uude süsteemi võtta. — Luuka 13:24, 29.
17. Keda ei ole tarvis igavese elu nautimiseks üles äratada?
17 On tõsi, et mitte kõiki, kes saavad igavese elu, ei ole tarvis surnuist üles äratada. Paljud Jumala sulased, kes elavad praegu selle asjadesüsteemi „viimseil päevil”, elavad üle Harmagedooni. Ja siis ei ole neil nagu õiglase „uue maa” osal enam kunagi tarvis surra. See, mida Jeesus ütles Martale, võib siis nende kohta sõnasõnaliselt õige olla: „Ja igaüks, kes elab ja minusse usub [„usku üles näitab”, NW], see ei sure igavesti.” — Johannese 11:26; 2. Timoteosele 3:1.
18. Kes on need „õiged”, kes üles äratatakse?
18 Kes on need „õiged”, keda peab surnuist üles äratatama? Nende hulka kuuluvad Jumala ustavad sulased, kes elasid enne, kui Jeesus Kristus tuli maa peale. Paljusid nendest inimestest on mainitud nimepidi läkituses Heebrealastele 11. peatükis. Nad ei lootnud minna taevasse, vaid lootsid elada jälle maa peal. Samuti on „õigete” hulgas, keda surnuist üles äratatakse, Jumala ustavad sulased, kes on surnud meie ajal. Jumal hoolitseb, et nende lootus elada igavesti maa peal läheb täide nende ülesäratamisega surnuist.
MILLAL JA KUS ÜLES ÄRATATUD
19. a) Mis mõttes oli Jeesus esimene, kes üles äratati? b) Kes äratatakse järgmisena?
19 Jeesus Kristusest räägitakse, et ta pidi „esimesena surnuist üles tõusma”. (Apostlite teod 26:23) See tähendab, et ta oli esimene ülesäratatu neist, kes enam uuesti ei sure. Samuti oli ta esimene, kes äratati üles vaimolevusena. (1. Peetruse 3:18) Kuid Piibel räägib meile, et on ka teisi, öeldes: „Igaüks oma järjekorras: esimesena [„esikviljana”, NW] Kristus, selle järel Kristuse omad tema tulemises [„juuresviibimisel”, NW].” (1. Korintlastele 15:20—23) Niisiis on ülestõusmisel neid, kes äratatakse enne teisi.
20. a) Kes on „Kristuse omad”? b) Missuguse ülestõusmise nad saavad?
20 „Kristuse omad” on 144000 ustavat jüngrit, kes on valitud temaga koos Kuningriigis valitsema. Piibel räägib nende taevasest ülestõusmisest: „Õnnelik ja püha on see, kellel on osa esimesest ülestõusmisest; nende üle ei ole teisel surmal võimu, vaid nad . . . valitsevad kuningatena koos temaga tuhat aastat.” — Ilmutuse 20:6, NW; 14:1, 3.
21. a) Millal algas „esimene ülestõusmine”? b) Kes on kahtlemata juba üles äratatud taevasele elule?
21 Järgmised, kes pärast Kristuse ülestõusmist üles äratatakse, on 144000. Neil on osa „esimesest ülestõusmisest” ehk „varasemast ülestõusmisest”. (Filiplastele 3:11, NW) Millal see toimub? „Tema juuresviibimisel,” ütleb Piibel. Nagu me eelmistest peatükkidest oleme õppinud, algas Kristuse juuresviibimine aastal 1914. Nii on „päev” ustavate kristlaste „esimeseks ülestõusmiseks” taevasele elule juba saabunud. Kahtlemata on apostlid ja teised esimesed kristlased juba üles äratatud taevasele elule. — 2. Timoteosele 4:8.
22. a) Kellel veel on osa „esimesest ülestõusmisest”? b) Millal nad üles äratatakse?
22 Kuid on olemas kristlasi, kes elavad praegu Kristuse nähtamatu juuresviibimise ajal ja kellel on sama lootus valitseda taevas koos Kristusega. Nad on need, kes on veel alles jäänud, 144000 jäänus. Millal nemad üles äratatakse? Neil ei tarvitse uinuda surmaunne, vaid nad äratatakse kohe, kui nad surevad. Piibel selgitab: „Me kõik ei lähe magama [„surmaunne”, NW], aga me kõik muutume, äkitselt ühe silmapilguga, viimse pasuna hüüdes. Sest pasun hüüab ja surnud tõusevad üles.” — 1. Korintlastele 15:51, 52; 1. Tessalooniklastele 4:15—17.
23. Kuidas Piibel vaimolevuseks muutumist kirjeldab?
23 Muidugi on see „esimene ülestõusmine” taevasele elule inimestele nähtamatu. See on ülestõusmine eluks vaimolevustena. Piibel kirjeldab muutumist vaimolevuseks järgmiselt: „Kaduvuses külvatakse, kadumatuses äratatakse üles; autuses külvatakse, auhiilguses äratatakse üles . . . maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles.” — 1. Korintlastele 15:42—44.
24. a) Missugune ülestõusmine järgneb „esimesele ülestõusmisele”? b) Mispärast seda nimetatakse „paremaks ülestõusmiseks”?
24 Kuid väljendus „esimene ülestõusmine” ise näitab, et sellele järgneb teine. See on õiglaste ja ülekohtuste inimeste ülestõusmine eluks paradiisliku maa peal. See sünnib pärast Harmagedooni. See on „parem ülestõusmine” kui nendel poistel, keda Eelija ja Eliisa üles äratasid, ning teistel, keda kord maa peal üles äratati. Mispärast? Seepärast, et kui need ülesäratatud pärast Harmagedooni teevad valiku teenida Jumalat, siis neil ei tarvitse enam kunagi uuesti surra. — Heebrealastele 11:35.
JUMALA IME
25. a) Miks ei äratata üles seda keha, mis suri? b) Mis äratatakse üles ja mis antakse neile, kes üles äratatakse?
25 Mis on see, mis pärast inimese surma üles äratatakse? See ei ole sama keha, mis suri. Piibel näitab seda, kui ta kirjeldab ülesäratamist taevasele elule. (1. Korintlastele 15:35—44) Isegi need, kes äratatakse üles eluks maa peal, ei saa sedasama keha, mis neil oli enne surma. See keha tõenäoliselt lagunes ja muutus mullaks. Aja jooksul võivad surnud keha moodustanud ained saada teise elava olevuse osaks. Nii ei ärata Jumal surnuist üles sedasama keha, vaid sama isiku, kes suri. Nendele isikutele, kes lähevad taevasse, annab ta uue vaimse keha. Neile, kes äratatakse elama maa peale, annab ta uue füüsilise keha. See uus füüsiline keha on kahtlemata selle keha sarnane, mis inimesel oli enne surma, nii et need, kes teda tundsid, võivad ta ära tunda.
26. a) Miks on ülesäratamine selline suurepärane ime? b) Millised inimeste leiutised võivad aidata meil mõista Jumala suurt võimet mäletada inimesi, kes on surnud?
26 Surnuist ülesäratamine on tõepoolest suurepärane ime. Sellel isikul, kes suri, võis olla oma eluajal kogutud suur hulk kogemusi ja teadmisi ning palju mälestusi. Ta oli arendanud isiksuse, mis tegi teda erinevaks kõikidest teistest inimestest, kes kunagi on elanud. Kuid Jehoova Jumal mäletab igat üksikasja ja võib selle isiku täielikult taastada, kui Ta tema surnuist üles äratab. Piibel ütleb nende surnute kohta, keda üles äratatakse: „Sest kõik elavad temale!” (Luuka 20:38) Inimesed suudavad salvestada inimeste hääli ja pilte ning neid kuuldavaks ja nähtavaks teha kaua pärast nende inimeste surma. Kuid Jehoova suudab ja tegelikult ka toob ellu tagasi kõik isikud, kes elavad tema mälestuses!
27. Millistele ülestõusmist puudutavatele küsimustele me saame vastused hiljem?
27 Piibel räägib meile palju rohkem elust Paradiisis pärast seda, kui surnud on üles äratatud. Näiteks Jeesus rääkis mälestushaudadest väljatulevatest inimestest, et ühed tulevad „elu ülestõusmiseks” ja teised „kohtumõistmise ülestõusmiseks”. (Johannese 5:29, NW) Mida ta mõtles? Ja kas ülesäratatud „õigete” olukord on „ülekohtuste” omast kuidagi erinev? Nendele küsimustele annab vastuse Jumala Kohtupäeva vaatlemine.
[Pildid lk 167]
„Ma tean, et ta üles tõuseb ülestõusmises”
Eelija äratas üles lesknaise poja
Eliisa äratas üles lapse
Mees, kes puudutas Eliisa luid, ärkas ellu
[Pildid lk 168]
Jeesuse poolt surnuist ülesäratud inimesed:
Laatsarus
Naini lesknaise poeg
Jairuse tütar
[Pildid lk 169]
Teised surnuist ülesäratatud:
Dorkas
Jeesus ise
Eutühhos
[Pilt lk 170]
Kus on Paradiis, mida Jeesus kurjategijale tõotas?