Ristimine

Definitsioon: Sõna „ristima” kreekakeelne vaste on sõna ba·ptiʹzein, mis tähendab „sisse kastma, vee alla kastma”. (Liddelli ja Scotti A Greek-English Lexicon) Kristlik veeristimine on väline sümbol selle kohta, et ristitav on täielikult, piiritult ja tingimusteta pühendunud täitma Jeesuse Kristuse kaudu Jehoova Jumala tahet. Pühakiri viitab muu hulgas Johannese ristimisele, püha vaimuga ristimisele ja tulega ristimisele.

Kas inimesed, kes Jumala Sõna tõesti usuvad, hoiduvad end ristida laskmast?

Matt. 28:19, 20: „Minge siis ja tehke jüngriteks kõik rahvad, neid ristides Isa ja Poja ja Püha Vaimu nimesse ja neid õpetades pidama kõike, mida mina teid olen käskinud.”

Ap. t. 2:41: „Kes nüüd vastu võtsid tema sõna, need ristiti.”

Ap. t. 8:12: „Kui nad Filippust uskusid, kes neile kuulutas evangeeliumi Jumala riigist ja Jeesuse Kristuse nimest, siis ristiti nii mehi kui naisi.”

Ap. t. 8:36—38: „Ent kui nad teed edasi läksid, jõudsid nad vee juurde ja [Etioopia] kojaülem ütles: ’Ennäe vett! Mis keelab, et mind ei peaks ristitama?’ Ja ta käskis tõlla peatada ja ... [Filippus] ristis teda.”

Kas kristlik veeristimine sooritatakse piserdamise või täieliku vee alla kastmise teel?

Mark. 1:9, 10: „Johannes ristis [„kastis vee alla”, ED, Ro] teda [Jeesust] Jordanis. Ja sedamaid, kui ta veest välja tuli, nägi ta taeva avanevat.” (Meie kursiiv.)

Ap. t. 8:38: „Nad astusid mõlemad maha vette, Filippus ja kojaülem; ja ta ristis teda [„kastis ta vee alla”, ED, Ro].” (Meie kursiiv.)

Kas esimese sajandi kristlased ristisid väikelapsi?

Matt. 28:19: „Minge siis ja tehke [inimesi] jüngriteks . . . , neid ristides.” (Meie kursiiv.)

Ap. t. 8:12: „Kui nad Filippust uskusid, ... siis ristiti nii mehi kui naisi.” (Meie kursiiv.)

Kuid hiljem kirjutas Origenes (185—254 m.a.j.): „Kirikus on kombeks ristida ka väikelapsi.” (Selections From the Commentaries and Homilies of Origen, Madras, India; 1929, lk. 211) Selle kombe õigsust kinnitas Kartaago kirikukogu (u. 252 m.a.j.).

Religiooniajaloolane Augustus Neander kirjutas: „Usk ja ristimine olid alati omavahel seotud; ja nii on ülimalt tõenäoline ..., et väikelaste ristimise komme oli tol perioodil [esimesel sajandil] tundmatu. ... See, et [väikelaste ristimist] tunnustati apostelliku pärimusena esimest korda alles kolmandal sajandil, on pigem tõendiks selle apostelliku algupära vastu kui poolt.” — History of the Planting and Training of the Christian Church by the Apostles (New York, 1864), lk. 162.

Kas kristliku veeristimise tulemuseks on pattude andekssaamine?

1. Joh. 1:7: „Kui me käime valguses, nõnda nagu tema on valguses, siis ... Jeesuse Kristuse, tema Poja veri puhastab meid kõigest patust.” (Niisiis ei puhasta meid patust mitte ristimisvesi, vaid Jeesuse veri.)

Matt. 3:11: „Mina [Ristija Johannes] ristin teid küll veega meeleparanduseks, aga kes tuleb pärast mind [Jeesus Kristus], on vägevam minust ja mina ei ole kõlvuline temale jalatseidki kandma.” (Salmid 5, 6 ja ka Apostlite teod 13:24 näitavad, et see, mida Johannes tegi, ei olnud määratud kõigile inimestele, vaid ainult juutidele. Mispärast? Juutide pattude pärast, mida nad seaduselepingu vastu tegid, ja nende ettevalmistamiseks Kristuse tulekuks.)

Ap. t. 2:38: „Parandage meelt ja igaüks teist lasku ennast ristida Jeesuse Kristuse nimesse pattude andekssaamiseks.” (Kas ainult ristimine ise tõi neile pattude andekssaamise? Mõtle järele. Seda kinnitati juutidele, kes olid Kristuse surmas kaasosalised. [Vaata salme 22, 23.] Nende ristimine pidi tõendama midagi. Mida? Et nad usuvad nüüd Jeesust kui Messiat, kui Kristust. Ainult nõnda toimides võisid nad oma patud andeks saada. [Ap. t. 4:12; 5:30, 31])

Ap. t. 22:16: „Tõuse üles ja lase ennast ristida ja oma patud ära pesta, appi hüüdes tema nime.” (Meie kursiiv. Vaata ka Ap. t. 10:43.)

Kes on ristitud püha vaimuga?

1. Kor. 1:2; 12:13, 27: „Pühitsetuile Kristuses Jeesuses, kutsutud pühadele, ... sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks, olgu juudid või kreeklased, olgu orjad või vabad, ja oleme kõik sama Vaimuga joodetud. Aga teie olete Kristuse ihu.” (Meie kursiiv.) (Nagu näitab Taanieli 7:13, 14, 27, on sellistel ’pühadel’ osa Kuningriigis koos Inimesepoja Jeesuse Kristusega.)

Joh. 3:5: „Kui keegi ei sünni veest ja Vaimust, ei või ta Jumala riiki pääseda!” (Inimene on ’vaimust sündinud’ hetkel, mil ta selle vaimuga ristitakse. Luuka 12:32 [NW] näitab, et see eesõigus on ainult „väikesel karjal”. Vaata ka Ilmutuse 14:1—3.)

Kas kõik, kes on ristitud püha vaimuga, räägivad keeltega või saavad tervendamise anni?

1. Kor. 12:13, 29, 30: „Sest me kõik oleme ühe Vaimuga ristitud üheks ihuks ... Ega kõik ole apostlid? ... Ega kõik imetegijad? Ega kõigil ole tervekstegemise armuandeid? Ega kõik räägi keeltega?”

Vaata ka peateemasid „Tervendamine” ja „Keeltega rääkimine”.

Mida tähendab ’surnute eest ristimine’?

1. Kor. 15:29: „Mis teevad muidu need, kes endid lasevad ristida surnute eest, kui surnuid koguni ei äratata? Mispärast siis neid ristitakse nende eest?”

Kreekakeelne eessõna hy·perʹ, mis siin on tõlgitud sõnaga „eest”, tähendab ka „üle”, „asemel”, „sel eesmärgil et” jne. (Liddelli ja Scotti A Greek-English Lexicon) Mida see siin tekstis tähendab? Kas Paulus soovitas, et nende asemel, kes on surnud ristimata, ristitaks elavaid inimesi?

Kõik teised kirjakohad, mis seoses ristimisega otseselt surma mainivad, viitavad inimese enda ristimisele, mitte ristimisele mõne teise inimese asemel, kes on surnud

Rooml. 6:3: „Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud tema surmasse?” (Samuti Markuse 10:38, 39.)

Kol. 2:12: „Kui teid [Kolossa koguduse elusaid liikmeid] ühes temaga maha maeti ristimises, milles teid ühes üles äratati usu läbi, mis on tegev Jumala väes, kes tema surnuist üles äratas.”

Väljaande „New World Translation” tõlkevariant on grammatiliselt õige ja kooskõlas nende siintoodud piiblitekstidega

1. Kor. 15:29, NW: „Mida teevad muidu need, kes ristitakse sel eesmärgil, et olla surnud? Kui surnuid üldse üles ei äratata, miks siis neidki ristitakse eesmärgil, et selliseks saada?” (Seega nad ristitakse ehk kastetakse sellisesse eluviisi, mis viib laitmatuses suremiseni, nagu Kristuski suri, ja seejärel vaimsele elule ülesäratamiseni, nagu temagi äratati.)

Mis tagajärg on tulega ristimisel?

Luuka 3:16, 17: „Tema [Jeesus Kristus] ristib teid ... tulega! Tema visklabidas on ta käes, et teha puhtaks oma rehealune ..., aga aganad põletada ära kustutamatu tulega!” (See häving on jäädav.)

Matt. 13:49, 50: „Nõnda sünnib maailma-ajastu lõpul: inglid väljuvad ja eraldavad kurjad õigete hulgast ja heidavad nad tuleahju.”

Luuka 17:29, 30: „Aga sel päeval, mil Lott väljus Soodomast, sadas tuld ja väävlit taevast ning hävitas nad kõik. Otse nii peab olema sel päeval, mil Inimese Poeg ilmub!”

See ei ole sama mis püha vaimuga ristimine, mis oli määratud jüngritele

Ap. t. 1:5: „Sest Johannes ristis veega, aga teid [Jeesuse ustavaid apostleid] peab ristitama Püha Vaimuga mitte kaua pärast neid päevi!”

Ap. t. 2:2—4: „Ja taevast sündis äkitselt kohin, otsekui oleks kange tuul puhunud, ja täitis kõik koja, kus nad istusid. Ja neile ilmus nagu lõhestatud tulekeeli, ja need langesid üksikult igaühe peale nende seast [, kuid ei ümbritsenud neid ega matnud neid täielikult]. Ja nad kõik said täis Püha Vaimu ja hakkasid rääkima teisi keeli, nõnda nagu Vaim neile andis rääkida.”