Kas sina taotled kõlbelisust?

„Kui miski on vooruslik ja kui miski on kiidetav, just seda arvestage.” (FILIPLASTELE 4:8, UT)

 1. Mis on pahelisus ja miks ei ole see rüvetanud Jehoova kummardamisviisi?

PAHELISUS on moraalne rikutus ehk kõlbeline laostumus. Maailm, milles me elame, on sellest läbi imbunud (Efeslastele 2:1—3). Ent Jehoova Jumal ei luba, et tema puhast kummardamisviisi rüvetataks. Kristlike väljaannete, koosolekute, kokkutulekute ja konventide kaudu saame õigeaegseid hoiatusi jumalakartmatu käitumise kohta. Me saame tõhusat Pühakirjast lähtuvat abi ’kiinduda’ sellesse, mis Jumala silmis on „hea” (Roomlastele 12:9). Seega püüavad Jehoova tunnistajad organisatsioonina olla rikkumatud, kõlbelised. Aga kuidas on lugu meie kui üksikisikutega? Niisiis, kas sina taotled kõlbelisust?

 2. Mis on kõlbelisus ja miks on vaja kõlbeliseks jäämise eest tõsiselt hoolt kanda?

² Kõlbelisus on moraalne laitmatus, headus, õige toimimis- ja mõtlemisviis. See pole mitte passiivne, vaid aktiivne, positiivne omadus. Kõlbelisus hõlmab rohkemat kui vaid patust hoidumist; see tähendab selle taotlemist, mis on hea (1. Timoteosele 6:11). Apostel Peetrus manitses kaaskristlasi: „Osutage oma usus vooruslikkust.” Kuidas? ’[Jumala kallite tõotuste] pärast kõikepidi hoolt kandes’ (2. Peetruse 1:5, meie kursiiv). Oma patuse loomuse tõttu tuleb meil kõlbeliseks jäämise eest tõsiselt hoolt kanda. Ja möödunud aegade jumalakartlikud inimesed ongi vaatamata koguni hiigeltakistustele nõnda toiminud.

Tema taotles kõlbelisust

 3. Millistes kuritegudes oli kuningas Ahas süüdi?

³ Pühakirjas on hulgaliselt lugusid neist, kes taotlesid kõlbelisust. Mõelgem näiteks kõlbelisele Hiskijale. Tema isa, Juuda kuningas Ahas, kummardas tõenäoliselt Moolokit. „Ahas oli kuningaks saades kakskümmend aastat vana ja ta valitses Jeruusalemmas kuusteist aastat. Tema ei teinud, mis õige oli Jehoova, tema Jumala silmis, nõnda nagu tema isa Taavet, vaid käis Iisraeli kuningate teed ja laskis isegi oma poja käia läbi tule nende rahvaste jäledate tegude eeskujul, keda Jehoova oli ära ajanud Iisraeli laste eest. Ta ohverdas ning suitsutas ohvrikünkail ja kõrgendikel ja iga halja puu all” (2. Kuningate 16:2—4). On neid, kes väidavad, et ’läbi tule käimine’ tähendas mingisugust puhastusrituaali, aga mitte inimohvrit. Ent John Day raamatus „Moolok — inimohvrite jumal Vanas Testamendis” („Molech—A God of Human Sacrifice in the Old Testament”) märgitakse: „On klassikaliste ja Puunia [Kartaago] allikate tõendeid, samuti arheoloogilisi tõendeid, et .. kaananlaste maailmas toodi inimohvreid, ja seega pole mingit põhjust kahelda Vana Testamendi vihjetes [inimohvrite kohta].” Lisaks ütleb 2. Ajaraamat 28:3 (Suur Piibel) selgelt, et Ahas „põletas oma lapsed tules ära”. (Võrdle 5. Moosese 12:31; Laul 106:37, 38.) Millised kohutavad kuriteod!

 4. Kuidas käitus Hiskija pahelises keskkonnas?

⁴ Kuidas elas Hiskija selles pahelises keskkonnas? Huvi pakub Laul 119, sest mõnede arvates lõi selle Hiskija, kui ta alles troonipärija oli (Laul 119:46, 99, 100). Niisiis ehk räägivad tema olukorrast järgmised sõnad: „Vürstidki istuvad ja kõnelevad isekeskis minu vastu, aga sinu sulane mõtiskleb sinu määrusi! Mu hing valab pisaraid [„on unetu”, UT] meelehärmist” (Laul 119:23, 28). Ümbritsetuna valereligiooni harrastajatest, võis Hiskijast saada kuninga õukondlaste pilkealune, nii et tal oli koguni raske uinuda. Ent ta taotles kõlbelisust, sai hiljem kuningaks ja „tegi, mis õige oli Jehoova silmis [—] Tema lootis Jehoova, Iisraeli Jumala peale” (2. Kuningate 18:1—5).

Nemad säilitasid kõlbelisuse

 5. Millistes katsumustes olid Taaniel ja tema kolm kaaslast?

⁵ Head kõlbelisuse eeskuju andsid ka Taaniel ja tema kolm heebrealasest kaaslast nimedega Hananja, Miisael ja Asarja. Nad viidi vägisi oma kodumaalt Babüloni pagendusse. Neile neljale noormehele anti babüloonia nimed: Beltsassar, Sadrak, Meesak ja Abednego. Ka pakuti neile „kuninglikku rooga”, mille hulka kuulus Jumala Seadusega keelatud toite. Lisaks kohustati neid tegema läbi kolm aastat kestev „kaldea kirja ning keele” õppekursus. See hõlmas enamat kui vaid uue keele õppimist, sest tõenäoliselt märgistab siin kasutatud termin „kaldea” õpetatud klassi. Seega hakati neile noormeestele jagama babüloonia rikutud õpetusi (Taaniel 1:1—7).

 6. Miks me võime öelda, et Taaniel taotles kõlbelisust?

⁶ Ent hoolimata väga tugevast survest kohastuda, valisid Taaniel ja tema kolm kaaslast pahelisuse asemel kõlbelisuse. Taanieli 1:21 öeldakse: „Taaniel jäi sinna kuningas Koorese esimese aastani.” Jah, Taaniel jäi Jehoova ees kõlbeliseks sulaseks rohkem kui 80 aasta jooksul, mil tõusis ja langes terve hulk vägevaid kuningaid. Ta jäi Jumalale ustavaks, vaatamata korrumpeerunud valitsusametnike intriigidele ja vandenõudele ning seksuaalsest pahelisusest läbiimbunud babüloonia religioonile. Taaniel taotles ikka kõlbelisust.

 7. Mida võib õppida Taanieli ja tema kolme kaaslase käitumisviisist?

⁷ Meie saame jumalakartlikult Taanielilt ja tema kaaslastelt paljugi õppida. Nemad taotlesid kõlbelisust ja keeldusid sulamast ühte babüloonia kultuuriga. Ehkki neile anti babüloonia nimed, ei unustanud nad eales, et nad on Jehoova sulased. Pöördus ju Babüloonia kuningas 70 aastat hiljem Taanieli poole tema heebrea nime kasutades! (Taaniel 5:13.) Kogu oma pika elu jooksul keeldus Taaniel tegemast kompromissi ka pisiasjus. Juba noore inimesena „võttis [ta] südames ette ennast mitte roojastada kuninga roaga” (Taaniel 1:8). Kahtlemata andis selline Taanieli ja tema kolme kaaslase võetud kompromissitu hoiak neile tugevust taluda hilisemaid katsumusi, kus kaalul oli nende elu (Taanieli 3. ja 6. peatükk).

Kõlbelisuse taotlemine tänapäeval

 8. Kuidas võivad kristlikud noored seista vastu Saatana maailmaga ühtesulamisele?

⁸ Nagu Taaniel ja tema kolm kaaslast, seisab Jumala rahvas ka tänapäeval vastu Saatana kurja maailmaga ühtesulamisele (1. Johannese 5:19). Kui oled kristlik noor, siis koged ehk tugevat eakaaslaste mõju jäljendada nende äärmuslikku maitset riietumise, ehtimise ja muusika vallas. Ent selle asemel et iga populaarse moevooluga kaasa minna, seisa kindlalt ning ära luba endal ’saada selle maailma sarnaseks’ (Roomlastele 12:2). ’Hülga jumalakartmatu elu ja maailma himud ning ela mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult’ (Tiitusele 2:11, 12). Tähtis pole mitte sinu eakaaslaste, vaid Jehoova tunnustus (Õpetussõnad 12:2).

 9. Milliseid surveid võivad kristlased ärimaailmas kohata, ent kuidas nad peaksid käituma?

⁹ Ka täiskasvanud kristlased kohtavad surveid ning neil tuleb olla kõlbeline. Kristlikud ärimehed võivad sattuda kiusatusse kasutada kahtlasi meetodeid või ignoreerida valitsuse määrusi ja maksuseadusi. Ent käitugu ärikonkurendid või töökaaslased kuidas tahes, ’tahame meie kõiges käituda kaunisti [„ausalt”, UM]’ (Heebrealastele 13:18). Pühakiri nõuab, et me oleksime ausad ja õiglased nii tööandjate, töötajate, klientide kui ka ilmalike valitsuste vastu (5. Moosese 25:13—16; Matteuse 5:37; Roomlastele 13:1; 1. Timoteosele 5:18; Tiitusele 2:9, 10). Samuti püüdkem olla korralikud oma äriettevõtmistes. Tihti võime hoiduda vääritimõistmistest, kui meie aruanded on täpsed ja lepingud kirjalikult sõlmitud.

Püsi valvel!

10. Miks on vaja ’püsida valvel’, kui tegemist on muusikavalikuga?

¹⁰ Laulus 119:9 tuuakse ära veel üks tahk, kuidas jääda Jumala silmis kõlbeliseks. Laulik laulis: „Kuidas hoiab noor inimene oma teeraja selge? Kui ta seda peab [„püsides valvel”, UM] sinu sõna järgi!” Üks Saatana mõjusamaid relvi on muusika, millel on jõud tundeid üles kütta. Kahjuks pole mõned kristlased ’püsinud valvel’, kui tegu on muusikaga, ning nad leiavad, et selle äärmuslikud vormid, nagu heavy metal ja rap, köidavad neid. Mõned võivad väita, et taoline muusika ei tee neile kahju või et nad ei pööra laulusõnadele tähelepanu. Teised ütlevad, et nad lihtsalt naudivad võimsate kitarride tugevat rütmilööki või kõla. Ent kristlaste puhul pole küsimus selles, kas miski on või ei ole nauditav. Neid huvitab, kas see on „Issandale meelepärane” (Efeslastele 5:10, meie kursiiv). Üldiselt võttes propageerib heavy metal ja rap selliseid pahesid nagu rõvedus, hoorus ja koguni satanisma — nähtusi, millel Jumala rahva seas pole kindlasti kohta (Efeslastele 5:3). Olgu me vanad või noored, igaühel meist oleks kohane mõelda küsimusele: „Kas ma oma muusikat valides taotlen kõlbelisust või pahelisust?”

11. Kuidas saab kristlane püsida valvel teleprogrammide, videote ja filmide suhtes?

¹¹ Paljud teleprogrammid, videod ja filmid propageerivad pahelisust. Ühe tuntud psühhiaatri sõnul domineerib enamikus praegusajal toodetud filmides ’hedonism, seks, vägivald, ahnus ja isekus’. Niisiis, püsida valvel tähendab olla valiv selles suhtes, mida me arvame heaks vaadata. Laulik palvetas: „Eemalda mu silmad tühja vaatamast” (Laul 119:37). Kristlik noor nimega Joseph rakendas seda põhimõtet. Kui ühes filmis hakati üksikasjalikult kujutama seksi ja vägivalda, lahkus ta kinost. Kas tal oli raske seda teha? „Sugugi mitte,” ütleb Joseph. „Mõtlesin eeskätt Jehoovale ja sellele, kuidas olla talle meelepärane.”

Uurimise ja mõtisklemise osa

12. Miks on vaja kõlbelisuse taotlemisel isiklikult uurida ja mõtiskleda?

¹² Ei piisa, kui me vaid hoidume kõigest halvast. Kõlbelisuse taotlemine hõlmab ka Jumala Sõnas kirjapandud heade asjade uurimist ja nende üle mõtisklemist, nii et selle õiglasi põhimõtteid saaks ellu rakendada. „Kuidas ma armastan sinu käsuõpetust!” hüüatas laulik. „Iga päev mõlgutan ma mõttes seda!” (Laul 119:97). Kas kuulub sinu iganädalasse ajakavva Piibli ja kristlike väljaannete isiklik uurimine? On tõsi, et võib olla üsna raske leida aega Jumala Sõna hoolsaks uurimiseks ja selle üle palvemeeles mõtisklemiseks. Ent tihti on võimalik osta kokku aega muude ettevõtmiste arvelt (Efeslastele 5:15, 16, UT). Võib-olla sobiksid sulle varased hommikutunnid, mil sul oleks hea palvetada, uurida ja mõtiskleda. (Võrdle Laul 119:147.)

13., 14. a) Miks on mõtisklemisel hindamatu väärtus? b) Milliste kirjakohtade üle mõtisklemine võib aidata meil jälestada sugulist ebamoraalsust?

¹³ Mõtisklemisel on hindamatu väärtus, sest see aitab meil õpitut meeles pidada. Mis veelgi tähtsam, see võib aidata meil omandada jumalakartlikke vaateid. Näiteks on üks asi teada, et Jumal keelab hooruse, ent hoopis teine asi on ’hoida kurjast eemale ja kiinduda heasse’ (Roomlastele 12:9). Me saame suhtuda sugulisse ebamoraalsusse tegelikult samamoodi nagu Jehoova suhtub, kui mõtiskleme selliste Piibli võtmetekstide üle nagu Koloslastele 3:5, kus meid kutsutakse üles: „Sellepärast surmake oma maapealsed liikmed: hoorus, roppus, [„sugulised”, UM] kired, pahad himud ja ahnus, mis on ebajumalateenistus.” Küsi endalt: „Mis on see suguline kirg, mille ma pean surmama? Mis on see, mis äratab roppu himu ja millest ma peaksin hoiduma? Kas mul tuleb võtta ette muudatusi selles suhtes, kuidas ma kohtlen vastassugupoolt?” (Võrdle 1. Timoteosele 5:1, 2.)

¹⁴ Paulus kutsub kristlasi üles hoiduma hooruse eest ja arendama enesevalitsust, nii et „ükski .. ei teeks ülekohut ega petaks oma venda” (1. Tessalooniklastele 4:3—7). Küsi endalt: „Miks on hooramine ülekohtune? Millist kahju ma teeksin endale või kellelegi teisele, kui ma selles suhtes patustaksin? Kuidas mõjuks see mulle vaimselt, emotsionaalselt ja füüsiliselt? Kuidas on lugu üksikisikutega kogudusest, kes on rikkunud Jumala seadust ega ole seda kahetsenud? Milliseks on nende elu kujunenud?” Kui võtame südamesse selle, mida ütleb Pühakiri taolise käitumise kohta, võib see süvendada meis vihkamist selle vastu, mis on Jumala silmis halb (2. Moosese 20:14; 1. Korintlastele 5:11—13; 6:9, 10; Galaatlastele 5:19—21; Ilmutuse 21:8). Paulus ütleb, et hooraja „ei hülga inimest, vaid Jumala” (1. Tessalooniklastele 4:8). Milline tõeline kristlane hülgaks oma taevase Isa!

Kõlbelisus ja seltsing

15. Milline osa on seltsingul meie kõlbelisuse taotlemisel?

¹⁵ Teine kõlbelisuse säilitamise abinõu on hea seltsing. Laulik laulis: „Mina olen kõigi nende kaaslane, kes sind [Jehoovat] kardavad ja peavad sinu korraldusi!” (Laul 119:63). Me vajame kosutavat seltsingut, mida saab kristlike koosolekute ajal (Heebrealastele 10:24, 25). Kui me ennast teistest eraldame, võime muutuda oma mõtteviisilt enesekeskseks ning pahelisus võib meist kergesti võitu saada (Õpetussõnad 18:1). Ent südamlik kristlik kaaslus võib kinnitada meis otsustavust jääda kõlbeliseks. Muidugi peame olema samuti valvsad halva seltsingu suhtes. Me võime olla südamlikud oma naabrite, töökaaslaste ja kaasõpilaste vastu. Ent kui me tahame tõesti elada targasti, siis me hoidume saamast liiga lähedaseks nendega, kes ei taotle kristlikku kõlbelisust. (Võrdle Koloslastele 4:5.)

16. Kuidas aitab 1. Korintlastele 15:33 rakendamine meil tänapäeval taotleda kõlbelisust?

¹⁶ Paulus kirjutas: „Halvad sõbrutsemised laostavad korralikke kombeid.” Seda öeldes hoiatas ta kaasusklikke, et nad võivad kaotada oma usu, kui seltsivad nendega, kes küll nimetavad endid kristlasteks, kuid on hüljanud Pühakirja õpetuse ülestõusmisest. Pauluse hoiatuses sisalduv põhimõte kehtib nii seltsingu kohta väljaspool kogudust kui ka selle sees (1. Korintlastele 15:12, 33, UT). Loomulikult ei taha me vältida oma vaimseid vendi ja õdesid seetõttu, et nad juhuslikult pole sama meelt mõne meie puhtisikliku vaatega (Matteuse 7:4, 5; Roomlastele 14:1—12). Ent ettevaatust läheb vaja siis, kui mõne koguduseliikme käitumine on küsitav või kui mõni ilmutab kibestunud või kaeblevat vaimu (2. Timoteosele 2:20—22). On tark olla lähedane nendega, kellega saame üksteist ’vastastikku ergutada’ (Roomlastele 1:11, 12). See aitab meil taotleda kõlbelist eluviisi ja jääda „elu teerajale” (Laul 16:11).

Taotle ikka kõlbelisust

17. Milline häving tabas Iisraeli, nagu see on kirjas 4. Moosese 25. peatükis, ja millise õppetunni see meile annab?

¹⁷ Vahetult enne Tõotatud Maa vallutamist arvasid tuhanded iisraellased heaks taotleda pahelisust — ning neile sai osaks häving (4. Moosese 25. peatükk). Praegusajal on Jumala rahvas õiglase uue maailma lävepakul. Sinna jõudmine on õnnistatud eesõigus neile, kes edaspidigi hülgavad selle maailma pahed. Meil kui ebatäiuslikel inimestel võib olla väärasid kalduvusi, kuid Jumal võib meil aidata järgida tema püha vaimu kaudu tulevat õiget juhatust (Galaatlastele 5:16; 1. Tessalooniklastele 4:3, 4). Seepärast järgigem Joosua manitsust Iisraelile: „Kartke .. Jehoovat ja teenige teda laitmatult ja ustavalt” (Joosua 24:14). Aupaklik kartus Jehoovale meelepaha valmistada aitab meil taotleda kõlbelist eluviisi.

18. Millise otsustavusega peaksid kõik kristlased suhtuma pahelisusse ja kõlbelisusse?

¹⁸ Kui sinu südamesooviks on Jumalale meelepärane olla, ole täis otsustavust järgida Pauluse manitsust: „Kõik, mis on tõsine, mis aus, mis õige, mis kasin, mis armas, mis on hea kuulda kui vooruslik komme ja kiituse väärt, sellele mõelge!” Milline on tulemus, kui sa seda teed? Paulus ütles: „Seda tehke; ja rahu Jumal on siis teiega” (Filiplastele 4:8, 9). Jah, Jehoova abiga võid sa seista vastu pahelisusele ja taotleda kõlbelisust.

[Allmärkus]

Kordamisküsimused

◻ Mida on tarvis, et taotleda kõlbelisust?

◻ Millistes oludes jäid Hiskija, Taaniel ja veel kolm heebrealast kõlbeliseks?

◻ Kuidas me võime nagu Taaniel seista vastu Saatana sepitsustele?

◻ Miks peavad kristlased püsima valvel meelelahutuse suhtes?

◻ Milline on uurimise, mõtisklemise ja seltsingu osa kõlbelisuse taotlemisel?

[Pilt lk 15]

Kuigi noort Hiskijat ümbritsesid Mooloki kummardajad, taotles ta kõlbelisust

[Pildid lk 17]

Kui küsimus on meelelahutuses, peaksid kristlased püsima valvel