Kas sa mäletad?

Kas oled hinnanud viimaste Vahitorni numbrite lugemist? Vaata siis, kas suudad vastata järgnevatele küsimustele:

◻ Milline alus on vaimsetel karjastel mõnede eemaldatutega kontakteerumise algatamiseks, et näha, kas nad on ehk astunud samme kahetsemiseks?

Isegi siis, kui iisraellased olid vangipõlves ja ikka veel kahetsust ei avaldanud, algatas Jehoova karjase taoliselt nende otsimist, saates nende juurde oma prohveteid. Kristlikud karjased on huvitatud kõikide kahetsevate isikute aitamisest, kes võivad sarnaneda kaotatud lammastele. (Võrdle Luuka 15:4—7.) — 15.4., leheküljed 21—23.

◻ Kuidas näitab Jeesuse tähendamissõna kadunud pojast, millised peaksid olema meie tunded ja teod, kui keegi on kristlikku kogudusse tagasi võetud? (Luuka 15:22—32)

Meie eesmärk peaks olema jäljendada isa, kes oli oma kadunud poja tagasituleku üle õnnelik. Järelikult peaksime tagasivõetud vennaga vabalt rääkima ja julgustama teda nüüd tões edasi minema. — 15.4., lehekülg 25.

◻ Milliseid praktilisi ettevaatusabinõusid võib tarvitusele võtta, et vältida saamast kuritegevuse ohvriks?

Kui vähegi võimalik, väldi õhtustel aegadel ohtlikes piirkondades väljas viibimist. Varja oma ehteid ja kanna selliseid asju nagu kaamerad kandekotis. Ole ettevaatlik otse kõnnitee äärel kõndimise suhtes, eriti siis, kui kannad portfelli või kotti. (Vaata Õpetussõnad 3:21—23.) — 1.5., leheküljed 5—6.

◻ Miks ütleb prohvetiennustus Sefanja 2:3: „Vahest [„arvatavasti”, NW] leiate varju Jehoova vihapäeval”?

Elu päästmine sõltub ustavusest ja vastupidavusest. (Matteuse 24:13) Seepärast leiavad Jehoova vihapäeval varju ainult need, kes toimivad kooskõlas Jumala õiglaste normidega ja pidevalt räägivad puhast keelt. (Sefanja 2:1, 2) — 1.5., lehekülg 14.

◻ Mis on seotud Jumala panemisega perekonnaelus esikohale?

Vanemad ja lapsed peavad kummardama Jehoovat ja vastama tema normidele, mis on toodud Piiblis. — 15.5., lehekülg 5.

◻ Miks ei ole Jehoova patustajaid otsekohe karistanud?

Üks põhjus on see, et Jumala nimi peab saama tuntuks kogu maal. (Võrdle Roomlastele 9:17.) Teine on anda aega, et lahendada Jumala suveräänsuse ja inimese laitmatuse vaidlusküsimused, mis tulenesid mässust Eedenis. Samuti annab Jumala pikk meel patustajatele võimaluse kahetseda ja endi teguviise parandada. (2. Peetruse 3:9) — 15.5., leheküljed 11—12.

◻ Millised faktid tõestavad, et Piiblil on üliinimlik algupära?

Piibli kirjutas umbes 40 erinevat kirjutajat, kes olid mitmesuguste elukutsetega ja kes elasid rohkem kui 1600-aastase perioodi jooksul; siiski järgisid kõik need kirjutajad üht põhiteemat. See Piibli seesmine kooskõla oleks võimatu, kui see oleks juhuse hoolde või üksnes inimese juhtimise alla jäetud. — 1.6., lehekülg 5.

◻ Millise võõristava teo ja ebahariliku töö, mis on ennustatud Jesaja 28:21, sooritab Jehoova meie päevil?

Ilmutuse 17:16 antud hoiatus näitab, et Suure Baabüloni poliitilised armukesed pöörduvad ühel päeval tema vastu. Selle tulemusena hävitatakse täielikult ristiusumaailm koos kõigi teiste valereligioonidega. See on Jehoova võõristav tegu ja tema ebaharilik töö meie päevadeks. — 1.6., leheküljed 22—23.

◻ Mida peaksid kristlikud naised ehete ja jumestuse kasutamise suhtes meeles pidama?

Piibel ei keela selliste kaunistamise abivahendite kasutamist. (2. Moosese 32:2, 3; Ester 2:7, 12, 15) Kuid selles suhtes peaks valitsema mõõdukus. Naine võib kergesti hakata jäljendama maailmalikke stiile, kui kasutab liigselt huulepulka, põsevärvi või lauvärvi, nagu seda tegi Iisebel. (2. Kuningate 9:30) Peab kandma hoolt, et ei kasutataks liiga tugevat jumestust ning et kasutatavad ehted poleks maitsetult kirev-uhked. — 1.6., leheküljed 30—31.

◻ Kuidas pääsesid iisraellased kõikidest „Egiptuse kurjadest taudidest”, mis varajastel aegadel valitsesid? (5. Moosese 7:15)

Ilmselt pääsesid nad sellistest haigustest suuresti tänu sellele, et pidasid kinni eesrindlikest hügieenireeglitest, milleks neid kohustas Seaduseleping. — 15.6., lehekülg 4.

◻ Miks on Jumal andnud välja määruse, et inimesed ei tohi süüa verd? (1. Moosese 9:3, 4; 3. Moosese 17:10, 11; Apostlite teod 15:22—29)

Elu on Jumala kingitus ja inimelu sõltub elusäilitavast koevedelikust, mida kutsutakse vereks. (Laul 36:10) Verest eriliselt lugu pidades näitavad inimesed, et nende elu sõltub Jumalast. Seetõttu polnud Jumala antud vere kohta käiva määruse peapõhjuseks mitte vere võimalik halb mõju tervisele, vaid see, et Jumala silmis oli verel eriline tähendus. — 15.6., leheküljed 8—9.

◻ Kuidas võivad kristlikud lapsevanemad ja noored kindlustada tõenäosust, et alaealise keeldumist vereülekandest peetakse lugu?

Kristlik noor, kes pole seaduslikult küll veel täiskasvanu, peaks olema võimeline selgelt ja kindlalt selgitama, milles seisneb tema kindel religioosne keeldumine vere tarvitamisest. Vanemad võiksid viia oma lastega läbi praktilisi õppusi, et nad omandaksid kogemusi isiklike veendumuste selgitamises. — 15.6., lehekülg 18.

◻ Kuidas olid naised Jeesuse maise teenimise ajal suuresti õnnistatud?

Jeesus alustas tööd, mis tõi lohutust, lootust ja uut väärikust kõigist rassidest naistele. Ta õpetas naistele sügavaid vaimseid tõdesid. (Johannese 4:7, 24—26) Oma teenistuse ajal oli Jeesus nõus, et naised teenisid teda, kui ta läbi maa reisis. (Markuse 15:40, 41) — 1.7., leheküljed 14—15.

◻ Millised Jeesuse õpetamismeetodid on vanemad leidnud oma laste juures efektiivsed olevat?

Vanemad teevad hästi, kui kasutavad piltlikke näiteid, et kristlikud tõed oma väikeste laste südamele meeldivaks teha, ja nad võivad kasutada hästi väljamõeldud küsimusi, et mõista, mida nende vanemad lapsed tegelikult mõtlevad. (Võrdle Matteuse 17:24—27.) — 1.7., lehekülg 26.

◻ Miks peaksime taotlema heldust?

Helduse omadus teeb meid kalliks Jumala ja teiste ees. See edendab külalislahkust ja teeb meid teistega rohkem arvestavaks. See tugevdab sidemeid perekonnas ja kristlikus koguduses. Ja eelkõige toob heldus au Jehoovale. — 15.7., lehekülg 22.

◻ Miks on võimalik, et kristlane võib langeda seltsingu küsimuses eksitusse? (1. Korintlastele 15:33)

Isik võib tunduda sõbralik ja lahke, aga kui ta ei jaga kristlikku suhtumist Jehoova teenimisse ega usu isegi Piiblit, on ta halb seltskond. Miks? Sest tema elu rajaneb teistsugustel põhimõtetel ja see, mis kristlase jaoks on tähtis, võib tema jaoks üldse mitte tähtis olla. — 15.7., leheküljed 23—24.

◻ Miks on Kohtupäev lootuste aeg?

Kohtupäev on tuhande aasta pikkune periood. Seda juhib Jumal ise koos oma Poja Jeesus Kristusega, keda Jumal on määranud tegutsema Kohtumõistjana. See on inimkonnale aeg, mil taastatakse täiuslik inimelu, mille Aadam oma järeltulijate jaoks kaotas. (1. Korintlastele 15:21, 22) — 1.8., leheküljed 5—7.