Valmistage endile pääsemist!

”Armsad, .. valmistage endile pääsemist kartuse ja värinaga.” (FILIPLASTELE 2:12, UT)

1., 2. Milliste populaarsete tõekspidamiste tõttu tundub paljudele, et nende elukäik ei olene neist endist?

”KAS sa sellisena sündisidki?” See küsimus ilmus hiljuti ühe populaarse ajakirja kaanel. Pealkirjast allpool öeldi: ”Isiksus, temperament, valikud. Uued uurimused näitavad, et need olenevad peamiselt geenidest.” Niisugused väited võivad tekitada tunde, et meie elukäik ei olene kuigi palju meist endist.

² Mõned, kes leiavad, et neid on kodus halvasti kasvatatud või koolis kehvasti õpetatud, kardavad, et nad on õnnetule elule määratud. Neile võib tunduda, et nad on määratud oma vanemate vigu kordama, tegutsema halvimate impulsside mõjul, olema Jehoovale ustavusetud — lühidalt öeldes, tegema halbu otsuseid. Kas sellised arvamused on kooskõlas Piibliga? Mõned usklikud teadagi väidavad, et Piibel räägib millestki sellisest, nimelt ettemääratusest. Selle õpetuse kohaselt on Jumal iga sündmuse meie elus juba ammu kindlaks määranud.

 3. Milline julgustav sõnum on Piiblis selle kohta, et me ise vastutame oma tuleviku eest?

³ Kõik sedalaadi tõekspidamised edastavad ühe ja sama sõnumi: meil pole suurt valikuvõimalust, me ei saa oma elukäiku kuigi palju mõjutada. See sõnum röövib kindlustunde ja kindlusetus üksnes süvendab probleemi. Õpetussõnad 24:10 ütleb: ”Kui oled hädaajal arg, siis on su jõud vähene!” Kuid õnneks leidub Piiblis julgustav sõnum, et me võime ’valmistada endile pääsemist’ (Filiplastele 2:12, UT). Kuidas me võiksime kasvatada usaldust selle kindla Pühakirjal põhineva õpetuse vastu?

”Ehitustöö” enda isiksuse kallal

 4. Mida ei väideta tekstis 1. Korintlastele 3:10—15, ehkki seal räägitakse, et ehitama peaks tulekindlatest materjalidest?

⁴ Pööra tähelepanu näitele, mille apostel Paulus toob tekstis 1. Korintlastele 3:10—15. Ta kõneleb seal kristlikust ehitustööst ning selles näites sisalduvat põhimõtet võib rakendada nii iseenda kui teiste isiksuse ehitamise kohta. Kas Paulus väitis, et see, kas jünger otsustab teenida Jehoovat ja jääb oma otsuse juurde, oleneb üksnes tema õpetajatest? Ei väitnud. Paulus muidugi asetas rõhku sellele, et õpetaja peaks ehitama nii hästi kui võimalik. Aga nagu me eelmisest artiklist teada saime, ei mõelnud ta, et õpilasest või jüngrist ei olene midagi. Tõsi küll, Pauluse näide käib ehitustöö kohta, mida me teeme teiste, mitte enda isiksuse kallal. See on selge, sest ta ütleb, et lohakalt valmistatud ehitis hävib, kuid ehitaja ise siiski päästetakse. Kuid samasugust kõnekujundit kasutab Piibel mõnikord ka töö kohta, mida me enda isiksuse kallal teeme.

 5. Millised kirjakohad näitavad, et kristlased peavad oma isiksuse kallal ”ehitustööd” tegema?

⁵ Näiteks pööra tähelepanu piiblitekstile Juuda 20, 21: ”Armsad, rajage endid oma pühimale usule ja palvetage Pühas Vaimus, ja hoidke endid Jumala armastuses.” Öeldes ”rajage”, kasutab Juudas siin sedasama kreekakeelset sõna, mida Paulus kasutab Esimeses kirjas korintlastele 3. peatükis, kuid nagu näib, rõhutab Juudas seda, et me ehitaksime endid üles oma usu alusele. Kui Luukas pani kirja Jeesuse tähendamissõna mehest, kes rajas oma maja aluse kaljule, kasutas ta ”alusest” rääkides sama kreekakeelset sõna, mida Paulus kasutab oma näites kristliku ehitustöö kohta (Luuka 6:48, 49). Ka siis, kui Paulus ärgitab oma kaaskristlasi vaimselt edenema, ütleb ta, et nad peaksid olema rajatud ”alusele”. Jah, Jumala Sõna näitab, et meil tuleb oma isiksuse kallal ”ehitustööd” teha (Efeslastele 3:15—19; Koloslastele 1:23; 2:7; UM).

 6. a) Selgita näite abil, et kristlik jünger on ühise ehitustöö tulemus. b) Milline vastutus lasub igal jüngril?

⁶ Kas kristliku isiksuse ehitamine on ühe inimese töö? Vastuse saamiseks kujutle, et sa otsustad ehitada maja. Sa lähed projekti asjus arhitekti juurde. Kuigi sa kavatsed suure osa tööst ise ära teha, palkad sa siiski peatöövõtja, kes sind aitab ja annab sulle nõu parimate ehitusmeetodite kohta. Kui ta rajab tugeva vundamendi, selgitab sulle projekti, soovitab osta parimaid materjale, ja koguni õpetab sulle palju ehitamise kohta, siis tõenäoliselt leiad sa, et ta on teinud tublit tööd. Aga mis siis, kui sa ignoreeriksid tema nõuandeid, ostaksid odavaid ja kehvi materjale ega peaks kinni arhitekti projektist? Muidugi ei saaks sa süüdistada peatöövõtjat ega arhitekti, kui su maja kokku kukuks! Samuti on ka iga kristlik jünger ühise ehitustöö tulemus. Jehoova on peaarhitekt. Tema toetab ustavat kristlast, kes ühena ”Jumala kaastöölistest” õpetab ja ehitab õpilast üles (1. Korintlastele 3:9). Kuid õpilane peab tegema oma osa. Lõppkokkuvõttes vastutab tema selle eest, kuidas ta oma elu elab (Roomlastele 14:12). Kui ta tahab omandada häid kristlikke omadusi, peab ta tublisti tööd tegema ja neid endas ehitama (2. Peetruse 1:5—8).

 7. Millest tulenevaid probleeme on osal kristlastel ja mis võib neid lohutada?

⁷ Kas see tähendab, et pärilikkus, ümbritsev keskkond ja õpetaja tase ei oma mingit tähtsust? Nii see kindlasti ei ole. Jumala Sõna näitab, et kõik need tegurid on olulised ja mõjutavad meid. Paljud patused kalduvused on kaasa sündinud ja nende vastu võib olla väga raske võidelda (Laul 51:7; Roomlastele 5:12; 7:21—23). Vanemlik kasvatus ja kodune õhkkond võivad last väga tugevalt kas heas või halvas suunas mõjutada (Õpetussõnad 22:6; Koloslastele 3:21). Jeesus mõistis juudi usujuhid hukka selle eest, et nende õpetus avaldas inimestele halba mõju (Matteuse 23:13, 15). Tänapäeval avaldavad sellised tegurid mõju meile kõigile. Näiteks mõned Jumala teenijad võitlevad probleemidega, mis tulenevad sellest, et neil on olnud raske lapsepõlv. Nad vajavad seda, et teised neisse lahkelt ja mõistvalt suhtuksid. Samuti võib neid lohutada Piibli sõnum, et nad ei ole määratud oma vanemate vigu kordama ega ustavusetuks muutuma. Vaadelgem, kuidas seda mõtet kinnitavad tõsiasjad mõningate muistse Juuda kuningate kohta.

Juuda kuningad tegid igaüks oma valiku

 8. Milline halb eeskuju oli Jootamil oma isa näol, kuid millise valiku ta siiski tegi?

⁸ Ussija sai Juuda kuningaks noores eas, 16-aastaselt, ja valitses 52 aastat. Suure osa sellest ajast ta ”tegi, mis õige oli Jehoova silmis, kõigiti nõnda, nagu tema isa Amasja oli teinud” (2. Kuningate 15:3). Jehoova andis talle sõjas terve rea märkimisväärseid võite. Paraku hakkas edu Ussijale pähe. Ta muutus ülbeks ja hakkas Jehoova vastu mässama — ohverdades templis altaril suitsutusrohtu, tegi ta seda, mis oli üksnes preestrite ülesanne. Ussija sai noomida, kuid ta ainult vihastus selle peale. Seejärel teda alandati: teda löödi pidalitõvega ja ta pidi oma surmapäevani omaette elama (2. Ajaraamat 26:16—23). Kuidas tema poeg Jootam kõigele sellele reageeris? Kui kergesti oleks võinud see noor mees lasta ennast mõjutada oma isal ja vihastuda Jehoova saadetud karistuse pärast. Rahvas üldiselt võis avaldada talle negatiivset mõju, sest inimesed järgisid valesid usukombeid (2. Kuningate 15:4). Kuid Jootam tegi ise oma valiku. ”Tema tegi, mis õige oli Jehoova silmis.” (2. Ajaraamat 27:2.)

 9. Millised olid mõned head mõjutused, mida Ahas koges, ent kuidas ta ise siiski toimis?

⁹ Jootam valitses 16 aastat ja oli kogu selle aja Jehoovale ustav. Tema pojal Ahasel oli seega suurepärane võimalus võtta eeskuju oma ustavast isast. Lisaks oli Ahasel ka teisi häid mõjutusi. Ta elas ajal, kui ustavad prohvetid Jesaja, Hoosea ja Miika riigis innukalt ennustasid. Ometigi tegi ta halva valiku. ”Tema ei teinud, mis õige oli Jehoova silmis, nõnda nagu tema isa Taavet.” Ta valmistas Baali kujusid ja kummardas neid ning tõi isegi mõned oma pojad ebajumalatele tules ohvriks. Hoolimata suurepärastest mõjutustest, oli ta kuninga ja Jehoova teenijana alla igasugust arvestust (2. Ajaraamat 28:1—4).

10. Milline isa oli Ahas, kuid millise valiku tema poeg Hiskija tegi?

¹⁰ Puhta kummardamise seisukohalt on Ahasest halvemat isa raske ette kujutada. Kuid tema poeg Hiskija ei saanud omale isa valida! Väikesed poisid, kelle Ahas Baalile ohvriks tuues tappis, olid tõenäoliselt Hiskija lihased vennad. Kas sellise hirmsa tausta tõttu oli Hiskija määratud olema Jehoovale ustavusetu? Otse vastupidi, Hiskijast sai üks väheseid tõeliselt suuri Juuda kuningaid — ta oli ustav, tark ja armastatud mees. ”Jehoova oli temaga.” (2. Kuningate 18:3—7.) On koguni põhjust uskuda, et kui Hiskija veel prints oli, kirjutas ta inspiratsiooni all Laulu 119. Sel juhul pole raske mõista, miks ta kirjutas: ”Mu hing valab pisaraid meelehärmist” (Laul 119:28). Hoolimata muredest, mis Hiskijale meelehärmi tegid, juhindus ta oma elus Jehoova Sõnast. Laul 119:105 ütleb: ”Sinu sõna on mu jalale lambiks ja valguseks mu jalgteel!” Jah, Hiskija tegi oma valiku — õige valiku.

11. a) Kui äärmuslikult Manasse Jehoova vastu mässas, hoolimata oma isa heast mõjust? b) Millise otsuse tegi Manasse oma elu lõpupoole ja mida me võime sellest õppida?

¹¹ Nii kummaline kui see ka pole, aga Juuda ühe parima kuninga pojast sai üks halvimaid kuningaid. Hiskija poeg Manasse edendas ebajumalakummardamist, spiritismi ja massilist vägivalda enneolematus ulatuses. Piibel ütleb, et ”Jehoova rääkis [”korduvalt”, UM] Manassele ja tema rahvale”, tõenäoliselt oma prohvetite kaudu (2. Ajaraamat 33:10). Juudi traditsiooni järgi laskis Manasse seepeale Jesaja lõhki saagida. (Võrdle Heebrealastele 11:37.) On see siis tõsi või mitte, igatahes ei kuulanud Manasse Jumala hoiatusi. Ta isegi lasi mõned oma pojad elusalt ohvritulle heita, nagu tema vanaisa Ahas oli teinud. Aga kui see kuri mees oma elu lõpupoole tõsistesse raskustesse sattus, kahetses ta ja muutis oma teguviise (2. Ajaraamat 33:1—6, 11—20). Tema näide tõestab, et isegi selline inimene, kes on teinud kohutavaid otsuseid, ei pruugi olla lootusetult hukas. Ta võib muutuda.

12. Millisel vastandlikul viisil suhtusid Aamon ja tema poeg Joosija Jehoova teenimisse?

¹² Manasse poeg Aamon oleks võinud oma isa meeleparandusest palju õppida. Kuid ta ei talitanud õigesti. Tegelikult Aamon isegi ”suurendas süüd”, kuni ta viimaks mõrvati. Tema poeg Joosija oli talle kosutavaks kontrastiks. Joosija ilmselt otsustas õppida sellest, mis oli juhtunud tema vanaisaga. Ta hakkas valitsema nii noorelt kui kaheksa-aastaselt. Kui ta oli vaid 16, hakkas ta otsima Jehoovat ning oli sealtpeale eeskujulik ja ustav kuningas (2. Ajaraamat 33:20—34:5). Ta tegi õige valiku.

13. a) Mida me võime õppida Juuda kuningatest, kellele oleme tähelepanu pööranud? b) Kui oluline on vanemlik kasvatus?

¹³ See lühiülevaade seitsmest Juuda kuningast annab meile võimsa õppetunni. Mõnikord olid halvimatel kuningatel parimad pojad ja parimatel kuningatel halvimad pojad. (Võrdle Koguja 2:18—21.) See ei tähenda, nagu poleks vanemlikul kasvatusel erilist tähtsust. Vanemad, kes õpetavad oma lastele Jehoova teid, loovad neile parimad võimalikud tingimused kasvada ustavateks Jehoova teenijateks (5. Moosese 6:6, 7). Kuid ustavate vanemate parimatest pingutustest hoolimata valivad mõned lapsed siiski vale tee. Teised, hoolimata vanemate halvast mõjust, hakkavad Jehoovat armastama ja teenima. Tema õnnistusel saab nende elutee edukaks. Kas sina mõtled vahel oma tulevikuväljavaadete üle? Pane siis tähele, kuidas Jehoova ise kinnitab, et sa võid teha õigeid otsuseid.

Jehooval on sinusse usku!

14. Kust me teame, et Jehoova mõistab meie piiranguid?

¹⁴ Jehoova näeb kõike. Õpetussõnad 15:3 ütleb: ”Jehoova silmad on igas paigas, valvates kurje ja häid!” Kuningas Taavet ütles Jehoova kohta: ”Su silmad nägid mind juba mu eos ja su raamatusse kirjutati kõik päevad, mis olid määratud, ehk küll ühtainustki neist ei olnud olemas!” (Laul 139:16). Niisiis Jehoova teab, milliste negatiivsete kalduvustega sa pead võitlema — ükskõik kas sa oled need pärinud või omandanud muude tegurite tõttu, mis pole sinust olenenud. Ta teab täpselt, millist mõju need sulle on avaldanud. Ta mõistab su piiranguid isegi paremini kui sa ise. Kõigele lisaks on ta halastav. Ta ei oota meilt kunagi rohkemat, kui me mõistlikkuse piires teha suudame (Laul 103:13, 14).

15. a) Milline teadmine võib lohutada neid, keda teised on tahtlikult haavanud? b) Millise vastutuse vääriliseks on Jehoova igaüht meist pidanud?

¹⁵ Samal ajal ei suhtu Jehoova meisse kui olukordade abitutesse ohvritesse. Kui meil on olnud raskeid läbielamusi, võib meid lohutada teadmine, et Jehoova vihkab seda, kui keegi oma kaasinimesele tahtlikult haiget teeb (Laul 11:5; Roomlastele 12:19). Kuid kas ta aitab meid siis, kui me ise pöörame talle selja ja teeme teadlikult valesid otsuseid? Kindlasti mitte. Tema Sõna ütleb: ”Igaüks kandku oma koormat” (Galaatlastele 6:5). Jehoova on andnud igale oma intelligentsele teenijale vastutuse teha seda, mis on õige, ja teenida teda. Mooses ütles Iisraeli rahvale: ”Ma kutsun täna tunnistajaiks teie vastu taeva ja maa: ma olen pannud su ette elu ja surma, õnnistuse ja needuse! Vali nüüd elu, et sina ja su sugu võiksite elada” (5. Moosese 30:19). Jehoova on kindel, et ka meie võime teha õige valiku. Kust me seda teame?

16. Kuidas me võime edukalt ’valmistada enestele pääsemist’?

¹⁶ Pane tähele, mida kirjutas apostel Paulus: ”Sedaviisi, mu armsad, .. valmistage endile pääsemist kartuse ja värinaga! Sest Jumal on see, kes teis on tegev, et te tahate ja tegutsete tema hea meele järgi” (Filiplastele 2:12, UT; 2:13). Kreekakeelne sõna, mis on siin tõlgitud sõnaga ”valmistage”, tähendab millegi lõpuleviimist. Järelikult ei ole keegi meist läbikukkumisele ega allaandmisele määratud. Jehoova Jumal on kindel, et me suudame viia lõpule töö, mille ta meile on andnud teha — töö, mis viib meie pääsemisele —, vastasel juhul poleks ta nende sõnade kirjutamiseks inspiratsiooni andnud. Aga kuidas me võime sellega hakkama saada? Omal jõul me seda ei suuda. Kui me ise oleksime piisavalt tugevad, poleks põhjust ”kartuseks ja värinaks”. Tegelikult on Jehoova ’meis tegev’, tema püha vaim mõjutab meie meelt ja südant ning aitab meil ’tahta ja tegutseda’. Kuna ta meid nii armastavalt aitab, kas on ühtki arukat põhjust, miks me ei peaks tegema oma elus õigeid otsuseid ja nende juurde jääma? Ei, sellist põhjust ei ole (Luuka 11:13).

17. Milliseid muudatusi me võime enda isiksuse juures teha ja kuidas Jehoova meid aitab?

¹⁷ Meil tuleb ületada takistusi: võib-olla on meil kogu elu olnud mõni halb harjumus või ehk on kahjulikud mõjutused meie mõtteviisi moonutanud. Jehoova vaimu abiga võime kõik sellised takistused ületada! Nagu Paulus Korintose kristlastele kirjutas, on Jumala Sõna piisavalt võimas, et lõhkuda maha isegi ”kindlustusi” (2. Korintlastele 10:4). Jehoova võib aidata meil ennast põhjalikult muuta. Tema Sõna kutsub meid üles ’heitma enesest ära vana inimene’ ja ’riietuma uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse’ (Efeslastele 4:22—24). Kas Jehoova vaim võib tõepoolest aidata meil selliseid muudatusi teha? Kindlasti võib. Jumala vaim toob meis esile vaimu viljad — kaunid ja hinnalised omadused, mida me kõik tahame omandada. Esimene neist on armastus (Galaatlastele 5:22, 23).

18. Millise valiku on iga mõtlev inimene võimeline tegema ja mida peaks see aitama meil otsusekindlalt teha?

¹⁸ See on võimas vabastav mõte. Jehoova Jumalal on piiritu võime armastada ja meie oleme tehtud tema näo järgi (1. Moosese 1:26; 1. Johannese 4:8). Seega me võime Jehoovat armastada. Ja see armastus — mitte meie varasem elu, meie omandatud vead või päritud kalduvused teha kurja — on meie tuleviku võti. Armastus Jehoova Jumala vastu on see, mida Aadamal ja Eeval oli tarvis, et Eedenis ustavaks jääda. Sellist armastust on tarvis meil kõigil, et jääda ellu Harmagedoonis ja läbida viimane katse, mis saabub Kristuse tuhandeaastase valitsuse lõpus (Ilmutuse 7:14; 20:5, 7—10). Igaüks meist, vaatamata sellele, millised on meie olud, võib arendada armastust Jumala vastu (Matteuse 22:37; 1. Korintlastele 13:13). Tehkem siis kindel otsus armastada Jehoovat ja ehitada selle armastuse alusele kogu igaviku vältel.

Mida sa arvad?

◻ Millised populaarsed tõekspidamised on vastuolus Piibli kindla õpetusega isikliku vastutuse kandmisest?

◻ Millist ehitustööd peab iga kristlane enda isiksuse juures tegema?

◻ Kuidas ilmneb Juuda kuningate näitest, et iga inimene teeb oma valiku?

◻ Kuidas kinnitab Jehoova meile, et me võime oma elus õigeid valikuid teha, hoolimata negatiivsetest välismõjudest?

[Pilt lk 15]

Kas meie tulevik on geenidega kindlaks määratud?

[Pilt lk 17]

Isa halvast eeskujust hoolimata otsustas kuningas Joosija teenida Jumalat