Kristliku isiksuse kasvatamine meie lastes
WANDA ema, kelle abikaasa oli ta maha jätnud, tegi hoolega tööd, et oma tütres kristlikke omadusi üles ehitada. Kui Wanda oli 12-aastane, pandi tema ettevalmistatus katsele. Sel ajal oli Wanda koos noorema venna ja õega sunnitud emast lahkuma ning elama mõnda aega koos isaga. Tema isa ei olnud usklik, nii et kuidas Wanda käituks, kui ta ema ei ole järele vaatamas?
Kõikidele kristlikele lapsevanematele tulevad sellised juhused, mil lapsed peavad tegema otsuseid omapead, pannes katsele oma usu. Lapsed võidakse oma kristlikest vanematest eraldada, nagu Wandagi eraldati. Koolis võivad nad kohata eakaaslaste survet teha halba. Ehk võivad nad kohtuda tugevate kiusatustega. Kristlikud vanemad loodavad ja palvetavad, et kui see aeg tuleb, on nende lastel piisavalt tugev kristlik isiksus, et katses püsima jääda.
Kuidas võivad vanemad oma lastes tugevaid kristlikke omadusi üles ehitada? Enne kui selgitame välja, mis juhtus Wandaga, vaadakem, kuidas Piibel aitab meil sellele küsimusele vastata. Alus vastuseks leidub apostel Pauluse sõnades Korintose kristlastele: „Teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus! Aga kui keegi sellele alusele ehitab hoone kullast, hõbedast, kalliskividest, puust, heintest, õlest, siis saab igaühe töö avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks ja tuli ise katsub läbi igaühe töö, missugune see on.” — 1. Korintlastele 3:11—13.
Alus
Miks Paulus need sõnad kirjutas? Ta oli alustanud kristlike isiksuste ehitusprogrammi Korintoses, kuid see programm oli sattunud probleemidesse. Loomulikult ei olnud Pauluse ehitusprogramm seotud tema enda lihalike lastega. See oli seotud nendega, kes said tema kuulutamise kaudu kristlasteks. Kuid ta pidas neid vaimseteks järeltulijateks ja sellel, mida ta ütles, on väärtus ka lapsevanemate jaoks. — 1. Korintlastele 4:15.
Paulus oli käinud Korintoses mõni aeg varem ja rajanud seal kristliku koguduse. Need, kes reageerisid tema kuulutamisele, tegid endi isiksuses suuri muudatusi. Mõned olid enne olnud amoraalsed, vargad, ebajumalakummardajad ja joodikud. (1. Korintlastele 6:9—11) Kuid nad suutsid võtta suuna kristlikule mõtlemisele, sest Paulus, nagu selgus, oli rajanud hea aluse. Mis oli see alus? „Teist alust ei või keegi panna kui see, mis juba on pandud, see on Jeesus Kristus!” — 1. Korintlastele 3:11.
Kuidas Paulus seda alust rajas, kui ta uusi usklikke Korintoses õpetas? Ta räägib meile: „Kui ma tulin teie juurde, vennad, ei tulnud mitte kõne või tarkuse hiilgega teile kuulutama Jumala tunnistust. Sest ma ei arvanud teie seas mitte midagi muud teadvat kui vaid Jeesust Kristust, ja teda kui ristilöödut.” (1. Korintlastele 2:1, 2; Apostlite teod 18:5) Ta ei juhtinud tähelepanu iseenesele ega ilustanud tõde, andmaks sellele pealiskaudset intellektuaalset külgetõmbavust. Ta juhtis tähelepanu hoopis Jeesus Kristusele ja sellele, kuidas Jumal Kristust kasutanud oli.
Tegelikult on Jeesus kristlikule ehitusele ülitugev alus. Ta andis lunastusohvri. Ta on praegu taevane Kuningas ja sellena hävitab peatselt Jumala vaenlased Harmagedoonis. Seejärel rakendab ta tuhandeaastase valitsemise jooksul Jumala õiglust ja viib Jumala Ülempreestrina inimsoo järk-järgult täiuseni. Millist teist alust võiks keegi veel soovida?
Seetõttu teeme oma lastes kristlikku isiksust kasvatades hästi, kui jäljendame Paulust ja veendume, et nad hindavad neid eluliselt tähtsaid tõsiasju. Me peaksime õpetama oma lapsi alates nende lapseeast armastama Jeesust selle eest, mida ta meie heaks on teinud ja veel teeb. — 1. Peetruse 1:8.
Ehitus
Aga kuigi Paulus oli selle hea aluse rajanud, kannatas ehitustöö peale tema lahkumist mõningast tagasilangust. (1. Korintlastele 3:10) Probleem polnud erinev sellest, mida paljud lapsevanemad tänapäeval kogevad. Nad kasvatavad oma lapsi kristlikus usus ja on kindlad, et lapsed mõistavad, mis on tõde. Aga saanud vanemaks, triivivad lapsed eemale või hülgavad usu. Miks see on nii? Tihti tuleneb see ehitusmaterjalidest, mida kasutati.
Paulus ütles, et isiksust võib ehitada väärtuslikest materjalidest: kullast, hõbedast ja kalliskividest. Seda võib ehitada ka odavatest materjalidest: puust, heintest ja õlgedest. (1. Korintlastele 3:12) Kui nüüd ehitaja kasutab kulda, hõbedat ja kalliskive, on ta kindlasti püstitamas kõrgekvaliteedilist ehitist, millel on silmapaistev väärtus. Kuid ehitaja, kes kasutab puud, heinu ja õlgi, on ehitamas lihtsalt mingit hädavahendit, ajutist ja odavat.
Tundub, et Korintoses kasutati hapraid vaimseid materjale. Mõned, kes jätkasid ehitamist Pauluse rajatud alusele, tegid seda odavalt, mitte tugevaid, vastupidavaid ehitisi püstitades. Korintlased olid hakanud vaatama inimeste peale ning nende seas oli lahknemist, kadedust ja tülitsemist. (1. Korintlastele 1:10—12; 3:1—4) Kuidas oleks saadud seda vältida? Kasutades kõrgema kvaliteediga, vastupidavamaid materjale.
Neid esindavad need väärtuslikud omadused, mis on kristlase isiksuse oluline osa. Millised omadused? Ühte mainis apostel Peetrus: „Teie usk, kui see on läbi katsutud, leitaks kallihinnalisem olevat kullast.” (1. Peetruse 1:6, 7) Kuningas Saalomon mainis veel kahte: tarkust ja otsustusvõimet, millest „on rohkem kasu kui hõbedast”. (Õpetussõnad 3:13—15, NW) Kuningas Taavet meenutas meile, et Jehoova kartus ja tema käskude hindamine „on ihaldatavamad kui kuld”. — Laul 19:10, 11.
Nendest ja teistest väärtuslikest materjalidest võib ehitada kristlaste isiksusi, aitamaks meie lastel katsetes püsima jääda. Kuidas me võime siiski olla kindlad, et ehitame sellistest materjalidest? Pöörates tähelepanu nii meie laste kui ka meie endi südamele.
Edukas ehitustöö
Osa, mida vanemate süda selles ehitustöös mängib, on näha käsust, mille Jehoova andis muistse Iisraeli rahva lapsevanematele: „Need sõnad, mis ma täna sulle annan, jäägu su südamesse!” Seejärel ütles ta edasi: „Kinnita neid oma lastele kõvasti.” (5. Moosese 6:6, 7) Seega, enne kui me saame teisi üles ehitada, peame üles ehitama iseennast. Meie lapsed peaksid nägema asjadest, mida me ütleme ja teeme, et meie isiksus on tehtud õigetest materjalidest. — Koloslastele 3:9, 10.
Seejärel peab meie õpetamine jõudma nende südameni. Jeesus, edukaim kristlike isiksuste ehitaja, jõudis südameteni piltlikke näiteid ja küsimusi kasutades. (Matteuse 17:24—27; Markuse 13:34) Vanemad leiavad, et taolised õpetamisviisid on väga efektiivsed. Nad kasutavad piltlikke näiteid, et kristlikud tõed oma väikeste laste südamele meeldivaks teha, ning hästi väljamõeldud küsimusi, et mõista, mida nende vanemad lapsed tegelikult mõtlevad, kuidas nad oma südames arutlevad. — Õpetussõnad 20:5.
Kui Mooses püüdis iisraellastes ehitada soovi jääda ustavaks, ütles ta: „Et sa peaksid Jehoova käske ja seadusi, . . . et su käsi hästi käiks.” (5. Moosese 10:13) Samamoodi teevad vanemad hästi, kui nad mitte ainult ei selgita oma lastele selgelt, millised on Jumala normid, vaid ka näitavad veenvalt, miks sellised asjad nagu ausus, moraalne puhtus ja hea seltsing on nendele kasuks.
Lõpuks ütles Jeesus: „See on igavene elu, et nad tunneksid sind, ainust tõelist Jumalat ja Jeesust Kristust, kelle sina oled läkitanud.” (Johannese 17:3) Kui lapsed õpivad varajases eas Jehoovat isiklikult tundma, õpivad temaga oma probleemidest rääkima ja on kogenud tema vastamist oma palvetele, arendavad nad kristliku isiksuse kõige tähtsamat osa: isiklikke suhteid oma Loojaga.
Tuli
Paulus märkas, et kuna ehitustöö polnud Korintoses korralikult tehtud, juurdusid seal sellised ilmalikud jooned nagu sektantlus ja lahkarvamused. See oli ohtlik, sest nagu Paulus ise selgitas, „tuli ise katsub läbi igaühe töö, missugune see on”. — 1. Korintlastele 3:13.
Mis see tuli on? See võib olla iga katse, mille Saatan kristlasele toob. See võib olla eakaaslaste surve, lihalikud kiusatused, materialism, tagakiusamine, isegi kahtluste sööbiv mõju. Sellised katsed tulevad kindlasti. „Siis saab igaühe töö avalikuks; sest selle teeb selgeks Issanda päev, sest see saab tules ilmsiks.” Targad vanemad ehitavad oma laste isiksust üles väljavaatega, et lapsed pannakse katse alla. Kuid nad on kindlad, et Jehoova abiga lähevad lapsed katsetest läbi. Kui vanemad asjale niimoodi vaatavad, saavad nad rohkesti õnnistatud.
Tasu
Paulus ütles: „Kui kellegi töö, mis tema sellele alusele on ehitanud, jääb püsima, siis ta saab palga [„tasu”, NW].” (1. Korintlastele 3:14) Apostel Paulus sai tasu. Ta kirjutas kristlastele Tessaloonika linnas, kus ta samuti ehitustööd oli teinud: „Sest kes on meie lootus või rõõm või kiitlemise pärg — kas mitte teiegi — meie Issanda Jeesuse Kristuse ees tema tulemises? Sest teie olete meie au ja rõõm.” — 1. Tessalooniklastele 2:19, 20.
Wanda ema sai selle tasu. Kui 12-aastane Wanda tajus, et on emast eraldatud, nuttis ta algul, kuni lõpuks uinus. Seejärel meenus talle ema nõuanne oma probleeme Jehoovaga palves arutleda. Ta palvetas ja peagi tuli talle idee vaadata telefoniraamatust, kas läheduses on Jehoova tunnistajaid. Ta sai nendega ühenduse ja sai teada, et üks perekond elab tema isaga samal tänaval. „Küll ma olin rõõmus!” jutustab Wanda.
Selle perekonna julgustusel korraldas Wanda oma noorema venna ja õe taasliitumise kristliku tegevusega. „Vastutasin selle eest, et oleksime koosolekuteks valmis,” selgitab ta. „Mul tuli pesta meie riideid, kammida juukseid ja veenduda, et me oleme puhtad ning esinduslikud.” See oli väikese tüdruku jaoks raske töö, aga ta tuli toime. Ükskord püüdis isa nendel ära keelata koosolekutel käimise, kuid lapsed veensid teda palvetega ja ta lubas neil minna.
Hiljem viidi lapsed jälle ema juurde. Kui Wanda oli 15-aastane, sai temast ristitud kristlane ja ta on väljendanud soovi saada misjonäriks. Jah, Wanda ema töö läbis katse. Ta nautis tasu, nähes oma tütart iseseisvalt tõe eest kindlana seismas. Olgu kõikidel kristlikel vanematel samasugune edu, kui nad teevad tööd, ehitamaks oma lastes üles kristlikku isiksust.
[Kast lk 27]
Samal ajal kui vanemad pingutavad kõvasti, nagu see artikkel näitab, et ehitada üles oma lastes kristlikku isiksust, on ka lastel endil vastutus. Nad peavad, nagu kõik kristlased, tegema enda kallal ehitustööd. (Efeslastele 4:22—24) Ehkki vanematel on imeline võimalus selles kaasa aidata, peab igaüks tingimata tegema oma isikliku otsuse teenida Jehoovat.