Kas sa mäletad?

Kas sa oled tundnud naudingut viimaste Vahitorni numbrite lugemisest? Katsu kas sa oskad vastata järgnevatele küsimustele:

◻ Mida tähendab sõnakuulmatutele inglitele see, et nad on heidetud Tartarosse? (2. Peetruse 2:4, NW)

Nende koht ei ole enam Jehoova pühas organisatsioonis ja nad on nüüd jumalikust valgusest ära lõigatud. Siiski nad tegutsevad ikka veel Saatana juhtimisel ja säilitavad lähedase kontakti inimestega, püüdes juhtida mehi, naisi ja isegi lapsi. (Ilmutuse 12:12, 17) — 15.4., lehekülg 14.

◻ Miks Jehoova silmis on tähtis ’kurja vihkamine’? (Laul 97:10)

Need, kes vihkavad kurja, ei otsi teid selles osalemiseks. Teiselt poolt inimesed, kes seda ei vihka, võivad sellest küll füüsiliselt hoiduda, kuid oma vaimus soovida osa võtta kurjadest tegudest. — 15.4., lehekülg 21.

◻ Missuguse tõsise õppetunni andis Jeesus oma tähendamissõnas talentidest kõigile neile, kes väidavad end olevat Kristuse järelkäijad? (Matteuse 25:14—30)

Nad peavad oma taevase Isanda vara suurendamiseks tööd tegema, võttes täiel määral kuulutustööst osa. Ainult siis võivad nad olla kindlad, et saavad tema kiituse ja tasu osaliseks. Sellega nad väldivad, et neid ei heidetaks välja pimedusse ja täielikku hävingusse. — 1.5., lehekülg 9.

◻ Mida Jeesus mõtles, kui ta käskis oma jüngritel palvetada: „Ära saada meid kiusatusse”? (Matteuse 6:13)

Need sõnad ei tähenda, et Jehoova ahvatleb meid patustama. Selle asemel me võime paluda Jehoovat, et ta ei lubaks meil alistuda, kui meid kiusatakse või meile survet avaldatakse, et temale sõnakuulmatuks muutuda. Me võime tungivalt oma Isa paluda, et ta juhiks meie samme nii, et meid ei tabaks kiusatus, mis oleks meile liiga suur kanda. (1. Korintlastele 10:13) — 15.5., lehekülg 19.

◻ Kas kristlane võib lasta teha süsti, mis sisaldab vere koostisosasid, näiteks immunoglobuliini või albumiini?

Jumala käsku täites ei nõustu kristlased vereülekandega ega vere põhikomponentide — plasma, punaliblede, valgeliblede või vereliistakute ülekandega. Mõned Jehoova tunnistajad on oma südametunnistuses siiski tundnud, et nad võivad võtta vastu süsti, milles on vaid väike plasma proteiiniosa. On huvitav, et mõningad neist proteiinidest lähevad loomulikul teel raseda naise vereringest tema lootes eraldi toimivasse vereringesse. — 1.6., leheküljed 30, 31.

◻ Mis oli Jeesuse eesmärk, kui ta viimasel kehtival paasapühal oma jüngrite jalgu pesi?

Jeesus andis oma jüngreile alandlikkuse õppetunni. Keegi ei peaks kunagi otsima esimest kohta, mõeldes, et tema on tähtis. Selle asemel peaksid kõik järgima Jeesuse eeskuju ja soovima üksteist ilma erapoolikuseta teenida, sõltumata sellest, kui ebameeldiv või alandav selline töö ka ei oleks. (Johannese 13:12—17) — 15.6., lehekülg 9.

◻ Mis mõttes Beroia juudid ’uurisid hoolega’ Pühakirja? (Apostlite teod 17:11, NW)

Asi ei olnud selles, et beroialased oleksid kahelnud Pauluses ja tema toodud sõnumis, vaid nad uurisid tõendeid, et Jeesus oli Messias. See, et paljud neist said usklikeks, näitab nende ajendi ehtsust. (Apostlite teod 17:12) — 15.6., lehekülg 18.

◻ Mis oli „Jehoova sõdade raamat”? (4. Moosese 21:14)

See oli usaldatav Jumala poolt oma rahva eest peetud sõdade ajalugu. See sai ilmselt alguse sellest, kui Aabraham võitis Tõotatud Maale relvastatult sissetungijad, nagu on kirjutatud 1. Moosese 14. peatükis. Selle raamatu suurepärane lõppvaatus on ’kõikväelise Jumala suure päeva sõjas’ Harmagedoonis. (Ilmutuse 16:14, 16) — 1.7., leheküljed 20, 22.

◻ Kuidas Piibel, Jumala Sõna, aitab meil valu taluda?

Piibel jutustab meile, miks Jehoova on valu lubanud, ja see kinnitab meile ka, et valu peatselt lõpeb. (Roomlastele 5:12; Ilmutuse 21:1—5) — 15.7., leheküljed 4, 5.

◻ Kuidas Jumala rahvas võib tänapäeval ’peegeldada Jehoova hiilgust otsekui peeglid’? (2. Korintlastele 3:18, NW)

Jumala hiilgus paistab ’hiilgava hea sõnumi kaudu Kristusest, kes on Jumala kuju’. Jehoova tunnistajad peegeldavad seda hiilgust, rääkides Jehoova hiilgusest ja tema Pojale alluva Kuningriigi hiilgusest. (2. Korintlastele 4:4—6, NW) — 15.7., leheküljed 15—16.

◻ Millal peaks inimene laskma end ristida?

Ristimine on samm, mis tuleb ette võtta siis, kui keegi on täielikult, piiramatult ja tingimusteta pühendunud Jehoovale Kristus Jeesuse kaudu täitma Jumala tahet. — 1.8., lehekülg 14.