6. a) Kuidas näitab Pauluse arutluskäik, et päästetööd on jumalateenimise osa? b) Selgita, kuidas korraldatakse tänapäeval päästetöid. (Vaata skeemi „Kui toimub katastroof”, lk 214.)

⁶ Paulus aitas korintlastel mõista, et kaaskristlaste hädas aitamine kuulub Jehoova teenimise juurde. Pane tähele tema arutluskäiku. Kristlased, kes teistele abi annavad, toimivad „kooskõlas hea sõnumiga Kristusest”. (2. Kor. 9:13.) Seega aitavad kristlased kaasusklikke, kuna nad soovivad Kristuse õpetusi ellu rakendada. Pauluse sõnul peegeldavad nende lahked teod tegelikult „Jumala võrratut armu”. (2. Kor. 9:14; 1. Peetr. 4:10.) Sel põhjusel öeldigi 1975. aasta 1. detsembri Vahitornis hädas olevate vendade aitamise, sealhulgas päästetööde kohta: „Me ei peaks kunagi kahtlema selles, kas Jumal Jehoova ja tema poeg Jeesus Kristus peavad sedalaadi teenistust oluliseks.” Tõepoolest, päästetöödes osalemine on jumalateenimise väga tähtis osa. (Rooml. 12:1, 7; 2. Kor. 8:7; Heebr. 13:16.)

7., 8. Mis on päästetööde esimene eesmärk? Selgita.

⁷ Mis on meie päästetööde eesmärgid? Paulus vastas sellele küsimusele oma teises kirjas korintlastele. (Loe 2. Korintlastele 9:11–15.) Nendes salmides tõstab Paulus esile „sellise abistamise” ehk päästetööde kolme peamist eesmärki. Uurigem neid ükshaaval.

⁸ Esiteks toovad päästetööd au Jehoovale. Pangem tähele, kui tihti suunab Paulus eeltoodud viies salmis vendade tähelepanu Jumal Jehoovale. Apostel ütleb, et „nii tänavad inimesed ... Jumalat” ja et „selline abistamine ... kutsub esile hulgaliselt tänupalveid” (salmid 11, 12). Ta sõnab, et need, keda abistatakse, „ülistavad Jumalat” ja „Jumala võrratut armu” (salmid 13, 14). Ning Paulus lõpetab oma mõttekäigu sõnadega „Tänu olgu Jumalale” (salm 15). (1. Peetr. 4:11.)