3. õppetund. Sündmuste dateerimine ajavoolus
Ajaarvestus Piibli aegadel ning Heebrea ja Kreeka Kirjade väljapaistvate sündmuste toimumise aja kindlaksmääramise käsitlus.
ANDES Taanielile nägemuse ”Põhja kuningast” ja ”Lõuna kuningast”, kasutas Jehoova ingel korduvalt väljendit ”määratud aeg” (Taan. 11:6, 27, 29, 35). Mitmed teisedki piiblisalmid näitavad, et Jehoova peab ajast kinni ja viib oma eesmärgid täide täpselt õigel ajal (Luuka 21:24; 1. Tess. 5:1, 2). Oma Sõnas Piiblis on ta andnud palju ”viitasid”, mis näitavad meile kätte tähtsate sündmuste koha ajavoolus. Piibli kronoloogia mõistmises on tehtud suuri edusamme. Arheoloogilised ja muud uurimused heidavad mitmesugustele probleemidele järjest rohkem valgust ning aitavad meil oluliste Piibli sündmuste toimumise aja välja selgitada (Õpet. 4:18).
2 Järgarvud ja põhiarvud. Eelmisest õppetunnist (lõigud 24 ja 25) saime teada, et põhi- ja järgarvud erinevad üksteisest. Seda tuleks meeles pidada, kui mõõdame Piiblis mainitud ajajärke kooskõlas tänapäevaste dateerimismeetoditega. Näiteks ütluses ”kolmekümne seitsmendal aastal pärast Juuda kuninga Joojakini vangiviimist” väljendab arvsõna ”kolmekümne seitsmes” järgarvu. Selle all mõeldakse 36 täit aastat, millele võivad lisanduda mõned päevad, nädalad või kuud (olenevalt sellest, kui palju aega on 36. aasta lõpust möödunud) (Jer. 52:31).
3 Valitsemisaastad ja trooniletuleku aastad. Piibel viitab Juuda ja Iisraeli valitsuste riiklikele dokumentidele, samuti Babüloni ja Pärsia riigiasjadele. Kõigis neis neljas kuningriigis põhines täpne ametlik ajaarvamine kuningate valitsemisaegadel ning seesama arvestusviis on kantud üle ka Piiblisse. Väga sageli on Piiblis ära toodud tsiteeritava dokumendi nimi, näiteks ”Saalomoni Tegude raamat” (1. Kun. 11:41). Kuninga valitsemisaeg sisaldas tavaliselt poolikut trooniletuleku aastat, millele järgnesid terved valitsemisaastad. Valitsemisaastad olid kuninga ametlikud võimuloleku aastad ning üldiselt arvestati neid niisanikuust niisanikuuni ehk kevadest kevadeni. Kui uus kuningas troonile tõusis, nimetati vahepealseid kuid kuni järgmise kevade niisanikuuni tema trooniletuleku aastaks, mille jooksul ta viis lõpule oma eelkäija valitsemisaja. Tema enda ametliku valitsemisaja alguseks loeti aga järgmise niisanikuu 1. päev.
4 Näiteks Saalomon hakkas ilmselt valitsema mõnda aega enne 1037. aasta niisanikuud, kui Taavet veel elas. Natuke aega pärast Saalomoni valitsema hakkamist Taavet suri (1. Kun. 1:39, 40; 2:10). Ometi jätkus Taaveti viimane valitsemisaasta 1037. aasta kevadeni ning see arvestati tema 40-aastase valitsusaja hulka. Sellele aasta osale, mis kestis Saalomoni valitsuse algusest kuni kevadeni 1037 e.m.a, viidatakse kui Saalomoni trooniletuleku aastale ning seda ei saadud arvestada tema valitsemisaastana, kuna sel ajal viis ta lõpule oma isa valitsemisaja. Saalomoni esimene terve valitsemisaasta algas seetõttu alles 1037. aasta niisanikuus (1. Kun. 2:12). Lõppkokkuvõttes valitses Saalomon kuningana nelikümmend täis aastat (1. Kun. 11:42). Kui hoida sel viisil valitsemisaastad trooniletuleku aastatest lahus, on võimalik Piibli sündmused täpsesse ajalisse järjestusse seada.a
LIIGUME AJAS TAGASI AADAMA LOOMISENI
5 Alustame võtmedaatumist. Et jõuda ajas tagasi Aadama loomiseni, on võtmedaatumiks aasta 539 e.m.a, mil Kyros kukutas Babüloonia dünastia.b Kyros andis määruse juutide vabastamiseks oma esimesel aastal, enne 537. aasta kevadet e.m.a. Esra 3:1 teatab, et Iisraeli rahvas oli Jeruusalemmas tagasi seitsmendaks kuuks ehk tišrikuuks, mis langeb osaliselt kokku septembri ja oktoobriga. Seega arvestatakse, et 537. aasta sügisel e.m.a taastati Jehoova kummardamine Jeruusalemmas.
6 See Jehoova kummardamise taastamine 537. aasta sügisel e.m.a tähistas ühe prohvetliku ajajärgu lõppu. Millise? Nende ”seitsmekümne aasta” lõppu, mille kestel Tõotatud Maa ’muutus varemeiks’ ja mille kohta Jehoova ütles, et ”alles kui seitsekümmend Paabeli aastat täis saab, kannan ma hoolt teie eest ja teen tõeks teie kohta oma hea sõna, tuues teid tagasi siia paika” (Jer. 25:11, 12; 29:10). Taaniel, kes oli tolle prohvetikuulutusega hästi tuttav, tegutses sellega kooskõlas, kui ”seitsekümmend aastat” jõudsid lõpule (Taan. 9:1—3). Need ”seitsekümmend aastat”, mis lõppesid 537. aasta sügisel e.m.a, pidid seega algama 607. aasta sügisel e.m.a. Faktid kinnitavad seda. Jeremija raamatu 52. peatükk kirjeldab olulisi sündmusi, mis leidsid aset Jeruusalemma piiramise ajal, babüloonlaste sissetungi linna ja kuningas Sidkija vangistamist aastal 607 e.m.a. Seejärel, nagu ütleb salm 12, põletasid babüloonlased templi ja linna ”viienda kuu kümnendal päeval” ehk teisisõnu abikuu (mis langeb osaliselt kokku juuli ja augustiga) kümnendal päeval. Kuid see polnud siiski ”seitsmekümne aasta” alguspunkt. Juutidele oli jäänud veel mõningane iseseisvus, mida esindas Gedalja, kelle Babüloonia kuningas oli määranud maavalitsejaks järelejäänud juudi elanikkonna üle. ”Seitsmendas kuus” tapeti Gedalja koos mitme teisega, mistõttu järelejäänud juudid põgenesid hirmuga Egiptusse. Alles seejärel, alates umbes 1. oktoobrist 607 e.m.a oli maa täielikult ”laastatud . . . kuni seitsekümmend aastat täis sai” (2. Kun. 25:22—26; 2. Ajar. 36:20, 21).
7 Aastast 607 e.m.a aastani 997 e.m.a. Selle ajavahemiku arvestamisel Jeruusalemma langemisest alates tagasi aega, mil kuningriik jagunes pärast Saalomoni surma, tekib palju raskusi. Aga kui võrrelda Iisraeli ja Juuda kuningate valitsusaegu, nagu need on kirjas 1. ja 2. Kuningate raamatus, siis saab selgeks, et see ajavahemik kestis 390 aastat. Tugev tõend, mis kinnitab, et see arv on õige, ilmneb prohvetikuulutusest Hesekieli 4:1—13 (P 1997). See prohvetikuulutus osutab ajale, mil Jeruusalemma hakati piirama ja rahvad viisid selle elanikud vangi aastal 607 e.m.a. Niisiis 40 aastat, millest räägitakse Juuda puhul, jõudsid lõpule siis, kui Jeruusalemm laastati. Need 390 aastat, millest räägitakse seoses Iisraeliga, ei lõppenud Samaaria hävitamisega, sest see oli juba kauge minevik ajaks, mil Hesekiel ennustas, kuid tema prohvetikuulutus näitab selgelt, et ta räägib Jeruusalemma piiramisest ja hävitamisest. Seega lõppes ka ”Iisraeli soo süü” aastal 607 e.m.a. Kui tollest aastast ajas tagasi minna, siis näeme, et see 390 aastat kestnud ajavahemik algas aastal 997 e.m.a. Pärast Saalomoni surma lõi Jerobeam tol aastal Taaveti kojast lahku ja ”viis Iisraeli ära Jehoova järelt ning saatis nad suurt pattu tegema” (2. Kun. 17:21).
8 Aastast 997 e.m.a aastani 1513 e.m.a. Kuna Saalomoni 40 täielikust valitsusaastast viimane lõppes kevadel 997 e.m.a, järeldub sellest, et tema esimene valitsusaasta pidi algama kevadel 1037 e.m.a (1. Kun. 11:42). Piibli ülestähendus ütleb 1. Kuningate 6:1, et Saalomon hakkas Jeruusalemmas Jehoova koda ehitama oma neljanda valitsusaasta teises kuus. See tähendab, et templi ehitamise alguseks oli tema valitsusaeg kestnud kolm täisaastat ja terve ühe kuu, mistõttu me jõuame 1034. aasta aprilli-maisse e.m.a. Kuid sama kirjakoht ütleb ka, et see toimus ”neljasaja kaheksakümnendal aastal pärast Iisraeli laste Egiptusemaalt tulekut”. See 480 on taas järgarv, millesse mahub 479 täisaastat. Kui liidame 1034 pluss 479, saame aastaarvu 1513 e.m.a, mil Iisrael lahkus Egiptusest. 2. õppetund selgitab 19. lõigus, et alates aastast 1513 e.m.a hakati Iisraelis arvestama aabibikuud (niisanit) ”aasta esimeseks kuuks” (2. Moos. 12:2), kuigi varem oli aasta algust arvatud sügisest, tišrikuust. ”The New Schaff-Herzog Encyclopedia of Religious Knowledge”, 1957, köide 12, lk 474 selgitab: ”Kuningate valitsusaastaid arvestatakse süsteemi järgi, mille kohaselt aasta algas kevadel; see sarnaneb Babüloonia meetodiga, kus selline arvestus oli valdav.” Kui aasta algus viidi sügiselt kevadele, tõi see ajaarvestuses kaasa kuue kuu kaotuse või juurdelisamise.
9 Aastast 1513 e.m.a aastani 1943 e.m.a. Tekstis 2. Moosese 12:40, 41 on kirjas, et ”Iisraeli poegade elamisaeg, kes olid elanud Egiptuses, oli nelisada kolmkümmend aastat” (UM). Sellest sõnastusest võib näha, et mitte kogu see ”elamisaeg” ei möödunud Egiptuses. Eelmainitud ajavahemik algab sellest, kui Aabraham teel Kaananimaale ületas Eufrati jõe — siis hakkas kehtima Jehoova leping Aabrahamiga. Esimesed 215 aastat sellest ”elamisajast” möödusid Kaananimaal ja seejärel viibisid nad sama kaua Egiptuses, kuni Iisrael sai aastal 1513 e.m.a Egiptuse võimu alt täiesti vabaks.c Uue Maailma Tõlke allmärkus kirjakohale 2. Moosese 12:40 näitab, et kreekakeelne Septuaginta, mis põhineb masoreetsest tekstist vanemal heebreakeelsel tekstil, lisab pärast sõna ”Egiptuses” veel sõnad ”ja Kaananimaal”. Sama teeb ka Samaaria Pentateuh. Galaatlastele 3:17, kus samuti mainitakse 430 aastat, kinnitab, et see ajavahemik algas Aabrahami lepingu jõustamisega ajal, mil Aabraham ületas Eufrati, kui ta oli teel Kaananimaale. See toimus järelikult aastal 1943 e.m.a, mil Aabraham oli 75-aastane (1. Moos. 12:4).
10 Teinegi tõestusliin toetab eeltoodud arvestust: Apostlite teod 7:6 mainib Aabrahami järglasi, keda vaevatakse 400 aastat. Kuna Jehoova tegi Egiptuses vaevamisele lõpu aastal 1513 e.m.a, pidi vaev algama 1913 e.m.a. See oli viis aastat pärast Iisaki sündi ja langeb kokku ajaga, mil Iismael ’naeris’ Iisaki üle selle võõrutamise ajal (1. Moos. 15:13; 21:8, 9).
11 Aastast 1943 e.m.a aastani 2370 e.m.a. Oleme nüüd näinud, et Aabraham oli 75-aastane, kui ta jõudis Kaananimaale aastal 1943 e.m.a. Nüüd on võimalik teha kindlaks, kui kaua aega tagasi elas Noa. Selles jõuame selgusele 1. Moosese 11:10 kuni 12:4 toodud ajavahemike abil. See aeg kestab kokku 427 aastat ja selle arvutamine käib järgnevalt:
Veeuputuse algusest
Arpaksadi sündimiseni 2 aastat
Sealt edasi Selahi sündimiseni 35 ”
Eeberi sündimiseni 30 ”
Pelegi sündimiseni 34 ”
Reu sündimiseni 30 ”
Serugi sündimiseni 32 ”
Naahori sündimiseni 30 ”
Terahi sündimiseni 29 ”
Terahi surmani, kui
Aabraham oli 75-aastane 205 ”
Kokku 427 aastat
Kui liidame need 427 aastat aastale 1943 e.m.a, jõuame aastasse 2370 e.m.a. Nii näitab Piibli ajakava, et Noa päevil toimunud veeuputus algas aastal 2370 e.m.a.
12 Aastast 2370 e.m.a aastani 4026 e.m.a. Kui läheme ajavoolus veel kaugemasse minevikku, näeme, et Piibel võimaldab määrata kindlaks, kui pikk ajavahemik eraldas veeuputust Aadama loomisest. See selgub tekstidest 1. Moosese 5:3—29 ja 7:6, 11. Need aastad liidetakse kokku järgmiselt:
Aadama loomisest
Seti sündimiseni 130 aastat
Sealt edasi Enosi sündimiseni 105 ”
Keenani sündimiseni 90 ”
Mahalaleli sündimiseni 70 ”
Jeredi sündimiseni 65 ”
Eenoki sündimiseni 162 ”
Metuusala sündimiseni 65 ”
Lemeki sündimiseni 187 ”
Noa sündimiseni 182 ”
Veeuputuseni 600 ”
Kokku 1656 aastat
Kui liidame 1656 aastat varem mainitud aastaarvule 2370 e.m.a, jõuame aastasse 4026 e.m.a, mil loodi Aadam, ilmselt sügisel, sest kõige vanemate kalendrite järgi algab aasta sügisel.
13 Mis tähendus on sellel tänapäeval? Käesoleva raamatu esimeses väljaandes, mis ilmus aastal 1963, öeldi: ”Kas see tähendab siis, et aastaks 1963 on möödunud 5988 aastat selle ”päeva” algusest, mille kestel Jehoova on ”hinganud kõigist oma tegudest”? (1. Moos. 2:3.) Ei, sest Aadama loomine ei lange kokku Jehoova hingamispäeva algusega. Paistab, et pärast Aadama loomist ja ikka veel kuuenda loomispäeva jooksul tegeles Jehoova edasi loomade ja lindude loomisega. Lisaks lasi ta Aadamal anda loomadele nimed, milleks kulus samuti mõnda aega, ja seejärel ta lõi Eeva (1. Moos. 2:18—22; vt ka UM 1953. a väljaande 19. salmi allmärkust). Aeg, mis kulus Aadama loomisest ”kuuenda päeva” lõpuni, tuleb lahutada 5988 aastast, et saada teada, mitu aastat on tegelikult möödunud ”seitsmenda päeva” algusest kuni [aastani 1963]. Pole mingit mõtet teha Piibli kronoloogia põhjal oletusi aastaarvude kohta, mis on ajavoolus ikka veel tulevikus (Matt. 24:36).”d
14 Miks väidavad siis teadlased, et inimene on elanud maa peal sadu tuhandeid või isegi miljoneid aastaid? Vastupidi Piibli sündmustele pole nende väidete kinnituseks mingeid kirjalikke tõendeid noist kaugetest aegadest. ”Eelajaloolisele inimesele” omistatud fantastilised aastaarvud põhinevad oletustel, mida pole võimalik tõestada. Usaldusväärne ilmalik ajalugu koos oma kronoloogiaga ulatub tegelikult ainult mõne tuhande aasta tagusesse minevikku. Maakera on teinud läbi palju muutusi ja murrangulisi sündmusi, näiteks ülemaailmne veeuputus Noa päevil, mis on oluliselt mõjutanud kivimikihte ja fossiilide leiukohti. Seetõttu on igasugused teaduslikud väited veeuputuse-eelsete dateeringute kohta äärmiselt oletuslikud.e Erinevalt kõigist inimeste vastuolulistest hüpoteesidest ja teooriatest kütkestab Piibel loogiliselt mõtlevaid inimesi oma selgesõnalise ja kooskõlalise jutustusega inimkonna algusest ning hoolikalt koostatud ülestähendustega Jehoova valitud rahva ajaloo kohta.
15 Kui uurime Piiblit ja mõtiskleme selle üle, mida kõike on teinud Suur Ajaarvestaja Jehoova Jumal, peaks see meid väga alandlikuks tegema. Surelik inimene on tõesti väike, võrreldes kõikvõimsa Jumalaga, kelle hämmastava ja aukartustäratava loomistegevuse kohta, mis toimus loendamatuid miljoneid aastaid tagasi, öeldakse Pühakirjas lihtsalt: ”Alguses lõi Jumal taevad ja maa.” (1. Moos. 1:1).
JEESUSE ELU MAA PEAL
16 Neli inspireeritud ülestähendust Jeesuse maapealse elu kohta paistavad olevat kirjutatud sellises järjekorras: Matteus (u. 41 m.a.j), Luukas (u. 56—58 m.a.j), Markus (u. 60—65 m.a.j) ja Johannes (u. 98 m.a.j). Nagu selgitati eelmises peatükis, võttes aluseks info, mis leidub Luuka 3:1—3 ja teadmise, et keiser Tiberius hakkas valitsema aastal 14 m.a.j, jõuame järeldusele, et Jeesuse tähelepanuväärne teenistus maa peal algas aastal 29 m.a.j. Kuigi Matteuse evangeelium ei esita sündmusi alati ajalises järjestuses, paistavad kolm ülejäänud raamatut kirjeldavat neid tähendusrikkaid sündmusi enamasti selles järjekorras, nagu nad tegelikult toimusid. Juuresolev tabel annab neist lühikese ülevaate. Sealt on näha, et jutustus, mille Johannes pani kirja üle 30 aasta pärast eelmist kirjutajat, täidab ajaloos olulisi lünki, mille teised jätavad lahtiseks. Eriti tähelepanuväärne on see, et Johannes mainib ilmselt nelja paasapüha Jeesuse maise teenistuse ajal, mis kinnitab, et tema teenistus kestis kolm ja pool aastat ning lõppes aastal 33 m.a.j.f (Joh. 2:13; 5:1; 6:4; 12:1 ja 13:1.)
17 Seda, et Jeesus suri aastal 33 m.a.j, kinnitavad ka muud tõendid. Moosese Seaduse järgi oli 15. niisan alati eriline hingamispäev, hoolimata sellest, millisele päevale ta langes. Kui see sattus kokku tavalise hingamispäevaga, nimetati seda ”suureks” hingamispäevaks, ja Johannese 19:31 näitab, et just selline hingamispäev järgnes Jeesuse surmapäevale, mis oli seega reede. Ja mitte 31. ega 32., vaid ainult 33. aastal m.a.j langes 14. niisan reedele. Järelikult pidi see olema 14. niisan aastal 33 m.a.j, mil Jeesus suri.g
18 70. ”nädal”, aastad 29—36 m.a.j. Ajalisi pidepunkte Jeesuse teenistuse kohta annab ka Taanieli 9:24—27, kus ennustatakse, et 69 aastanädalat (483 aastat) kulub ”sõna väljumisest alates Jeruusalemma taastamiseks ja ülesehitamiseks kuni võitud vürstini”. Nehemja 2:1—8 näitab, et see sõna läks välja Pärsia ”kuninga Artahsasta kahekümnendal aastal”. Millal hakkas Artaxerxes (ehk Artahsasta) valitsema? Tema isa Xerxes, kes oli eelmine valitseja, suri aasta 475 teisel poolel e.m.a. Artaxerxese trooniletuleku aasta oli seega 475 e.m.a ja seda toetavad kindlad tõendid, mis leiduvad Kreeka, Pärsia ja Babüloonia allikates. Näiteks Kreeka ajaloolane Thukydides (kes on tuntud oma täpsuse poolest) kirjutab Kreeka riigimehe Themistoklese põgenemisest Pärsiasse ajal, mil Artaxerxes oli ”hiljuti troonile tulnud”. Teine Kreeka ajaloolane Diodoros Sitsiiliast, kes elas 1. sajandil e.m.a, võimaldab teha kindlaks, et Themistokles suri 471/470 e.m.a. Pärast kodumaalt põgenemist palus Themistokles Artaxerxeselt luba õppida ühe aasta jooksul pärsia keelt, enne kui ilmub tema ette, mis leidis ka aset. Seega ei saanud Themistokles ennast Pärsias sisse seada hiljem kui aastal 472 e.m.a ja tema saabumise kohta on mõistlik järeldada, et see toimus 473 e.m.a. Tol ajal oli Artaxerxes ”hiljuti troonile tulnud”.h
19 Nii oleks siis Artaxerxese ”kahekümnes aasta” 455 e.m.a. Loendades sellest ajast edasi 483 aastat (69 ”aastanädalat”) ja pidades meeles, et üleminekul meie ajaarvamisse pole vahepeal null-aastat, jõuame aastasse 29 m.a.j, mil ilmus ”võitud vürst” ehk Messias. Jeesus sai Messiaks tolle aasta sügisel, mil ta ristiti ja võiti püha vaimuga. See prohvetiennustus näitab ka seda, et seitsmekümnenda ’aastanädala poole pealt ta lõpetab tapa- ja roaohvri’ (P 1997). See leidis aset siis, kui eelpiltlikud juutide ohvrid kaotasid tähenduse Jeesuse ohvri tõttu. ”Pool” sellest ”aastanädalast” on kolm ja pool aastat ning kestis kevadeni aastal 33 m.a.j, mil Jeesus hukati. Kuid ta ”peab hoidma lepingut jõus paljude jaoks ühe nädala jooksul” ehk terve 70. aastanädala (UM). See näitab, et eriline soosing, mida Jehoova osutas juutidele, kestis veel seitse aastat alates 29 kuni 36 m.a.j. Alles siis avanes ümberlõikamata mittejuutidele võimalus saada vaimseteks iisraellasteks, millele osutab Korneeliuse pöördumine aastal 36 m.a.j.i (Ap. t. 10:30—33, 44—48; 11:1.)
AASTATE ARVESTAMINE APOSTLITE AJAL
20 Aastad 33 kuni 49 m.a.j. Selle ajavahemiku kindlaksmääramisel võib usaldusväärseks pidada aastat 44 m.a.j. Josephuse sõnul (”Jewish Antiquities” XIX, 351 [viii, 2]) valitses Heroodes Agrippa I kolm aastat pärast Rooma keisri Claudiuse trooniletulekut (41 m.a.j). Ajaloolised tõendid näitavad, et see Heroodes suri aastal 44 m.a.j.j Kui me nüüd Piibli ülestähendusi vaatame, siis märkame, et just enne Heroodese surma ennustas Aagabus vaimu läbi suure nälja tulekut, apostel Jakoobus hukati mõõgaga ning Peetrus vangistati (paasapüha ajal) ja ta vabanes ime läbi. Kõik need sündmused võib dateerida aastasse 44 m.a.j (Ap. t. 11:27, 28; 12:1—11, 20—23).
21 Ettekuulutatud näljahäda saabus umbes aastal 46 m.a.j. Seega pidi tolle aja paiku leidma aset see, kui Paulus ja Barnabas olid ”teinud kõik, et anda abi Jeruusalemmas” (Ap. t. 12:25, UM). Pärast seda, kui nad olid Süüria Antiookiasse tagasi jõudnud, suunas püha vaim neid esimesele misjonireisile, mille jooksul nad käisid läbi Küprose ning paljud linnad ja Väike-Aasia piirkonnad.k See kestis arvatavasti kevadest 47 m.a.j kuni sügiseni 48 m.a.j, nii et ühe talve veetsid nad Väike-Aasias. Paistab, et Paulus viibis järgmisel talvel jälle Süüria Antiookias ja nii jõuame kevadesse aastal 49 m.a.j (Ap. t. 13:1—14:28).
22 Ülestähendus Galaatlastele 1. ja 2. peatükis paistab sobivat kokku selle kronoloogiaga. Siin räägib Paulus sellest, et ta tegi veel kaks erilist käiku Jeruusalemma pärast oma pöördumist, esimesel korral ”kolme aasta pärast” ja teisel korral ”neljateistkümne aasta pärast” (Gal. 1:17, 18; 2:1). Kui pidada neid kahte arvu tollase tava kohaselt järgarvudeks ja kui Pauluse pöördumine toimus apostlite aja varases järgus, millele ülestähendus paistab osutavat, siis võime need 3 aastat ja 14 aastat arvestada järjestikku aastateks 34—36 ja 36—49 m.a.j.
23 Pauluse teine käik Jeruusalemma, mida mainitakse Galaatlastele, paistab olevat seotud ümberlõikamise küsimusega, kuna Paulus ütleb, et isegi tema kaaslaselt Tiituselt ei nõutud ümberlõikamist. Kui siin on jutt Apostlite teod 15:1—35 kirjeldatud juhtumist, mil Paulus käis Jeruusalemmas, et saada teada otsus ümberlõikamise kohta, siis aasta 49 m.a.j sobib hästi Pauluse esimese ja teise misjonireisi vahele. Pealegi, nagu näitab Galaatlastele 2:1—10, esitas Paulus tol korral Jeruusalemma koguduse ”tähtsamaile” meestele selle hea sõnumi, mida ta kuulutas, et ta ”kuidagi tühja ei jookseks”. On loogiline, et ta tegi seda siis, kui andis neile ülevaate oma esimesest misjonireisist. Paulus võttis ette selle käigu Jeruusalemma ”ilmutuse tagajärjel”.
24 Pauluse teine misjonireis umbes 49—52 m.a.j. Pärast Jeruusalemmast tagasitulekut viibis Paulus Süüria Antiookias, järelikult pidi 49. aasta suvi olema täies jõus, kui ta asus sealt oma teisele reisile (Ap. t. 15:35, 36). See reis oli palju pikem kui esimene ja seetõttu pidi ta talve veetma Väike-Aasias. Arvatavasti 50. aasta kevadel vastas ta Makedoonia kutsele ja suundus Euroopasse. Siis ta kuulutas ja organiseeris uusi kogudusi Filipis, Tessaloonikas, Beroias ja Ateenas. Nii jõudis ta 50. aasta sügisel Ahhaia provintsi Korintosesse, olles läbinud peamiselt jala umbes 2090 kilomeetrit (Ap. t. 16:9, 11, 12; 17:1, 2, 10, 11, 15, 16; 18:1). Nagu näitab Apostlite teod 18:11, jäi Paulus sinna 18 kuuks, mis viib meid 52. aasta algusse. Kui talv oli möödas, võis Paulus purjetada Efesose kaudu Kaisareasse. Pärast seda, kui ta oli käinud tervitamas kogudust, mis ilmselt asus Jeruusalemmas, jõudis ta tagasi oma tähtsamasse peatuspaika Süüria Antiookiasse arvatavasti 52. aasta suvel.l (Ap. t. 18:12—22.)
25 Üks arheoloogiline leid toetab arvamust, et Paulus viibis Korintoses esimest korda aastatel 50—52. See on fragment raidkirjast, millele on jäädvustatud keiser Claudiuse edikt delfilastele Kreekas. Seal leiduvad sõnad ”[Lucius Ju]nius, Gallio . . . prokonsul”. Ajaloolased on üldiselt sama meelt, et tolles tekstis leiduv arv 26 viitab Claudiuse keisriks kuulutamisele 26. korda. Teised raidkirjad näitavad, et Claudius kuulutati keisriks 27. korda enne 1. augustit aastal 52 m.a.j. Prokonsuli ehk maavalitseja ametiaeg kestis ühe aasta ja hakkas peale suve algusest. Seega paistab, et Gallio aastane ametiaeg Ahhaia prokonsulina kestis suvest 51 kuni suveni 52 m.a.j. ”Aga kui Gallio oli Ahhaia maavalitseja, tõusid juudid ühel meelel Pauluse vastu ja viisid ta kohtujärje ette.” Pärast seda, kui Gallio oli Pauluse õigeks mõistnud, viibis apostel ”seal veel mitu päeva” ja purjetas siis edasi Süüriasse (Ap. t. 18:11, 12, 17, 18). Kõik see paistab kinnitavat, et Pauluse 18-kuuline viibimine Korintoses lõppes 52. aasta kevadel. Veel ühe ajalise pidepunkti annab ütlus, et Korintosesse jõudes Paulus ”leidis juudi, nimega Akvila; see oli Pontosest pärit ja oli hiljuti tulnud Itaaliast ühes oma naise Priskillaga, sest keiser Klaudius oli käskinud kõigil juutidel Roomast lahkuda” (Ap. t. 18:2). Viienda sajandi algul elanud ajaloolase Paulus Orosiuse sõnul anti see lahkumiskäsk Claudiuse üheksandal aastal, see tähendab aastal 49 või 50. aasta alguses m.a.j. Seega võisid Akvila ja Priskilla jõuda Korintosesse millalgi enne tolle aasta sügist ja Paulusel oli võimalik olla seal 50. aasta sügisest kuni 52. aasta kevadeni.a
26 Pauluse kolmas misjonireis umbes 52—56 m.a.j. Pärast seda, kui Paulus oli viibinud ”mõnd aega” Süüria Antiookias, asus ta jälle teele Väike-Aasiasse ja jõudis Efesosse tõenäoliselt 52/53. aasta talvel (Ap. t. 18:23; 19:1). Paulus viibis Efesoses õpetades ”kolm kuud” ja seejärel ”kaks aastat”, enne kui ta asus teele Makedooniasse (Ap. t. 19:8—10). Hiljem meenutas ta Efesose ülevaatajatele, et ta oli nende hulgas teeninud ”kolm aastat”, kuid see võib vabalt olla ümardatud arv (Ap. t. 20:31). Paistab, et Paulus lahkus Efesosest pärast nelipüha 55. aasta alguses ja suundus edasi Korintosesse Kreekas, kus ta veetis kolm talvekuud. Seejärel tuli ta 56. aasta paasapüha ajaks tagasi põhja poole kuni Filipini. Sealt purjetas ta Troase ja Mileetose kaudu Kaisareasse ning läks edasi Jeruusalemma, kuhu ta jõudis 56. aasta nelipühaks.b (1. Kor. 16:5—8; Ap. t. 20:1—3, 6, 15, 16; 21:8, 15—17.)
27 Viimased aastad 56—100 m.a.j. Paulus arreteeriti varsti pärast Jeruusalemma jõudmist. Ta viidi Kaisareasse ja jäeti sinna vahi alla kaheks aastaks, kuni Feeliksi asemel sai maavalitsejaks Festus (Ap. t. 21:33; 23:23—35; 24:27). Paistab, et Festuse saabumine ja seejärel Pauluse lahkumine Rooma leidsid aset aastal 58.c Pärast Pauluse laevahukku ja talve Maltal (Melitel) jõudis tema rännak lõpule umbes aastal 59 ning jutustus näitab, et ta jäeti Roomas vangistusse, kus ta kuulutas ja õpetas kahe aasta jooksul ehk umbes aastani 61 (Ap. t. 27:1; 28:1, 11, 16, 30, 31).
28 Kuigi Apostlite tegude raamatu ajalooline jutustus sellega lõpebki, näitavad vihjed, et Paulus vabastati ja ta jätkas misjonitööd, rännates Kreetale, Kreekasse ja Makedooniasse. Pole teada, kas ta jõudis koguni nii kaugele nagu Hispaaniasse. Tõenäoliselt suri ta märtrina Nero käe läbi natuke aega pärast oma viimast vangistust Roomas umbes aastal 65. Ilmaliku ajaloo järgi toimus Roomas 64. aasta juulis suur tulekahju, mille järel Nero päästis valla kristlaste tagakiusamise. Pauluse vangistus ”ahelates” ja hilisem hukkamine sobivad loogiliselt kokku tollase olukorraga (2. Tim. 1:16; 4:6, 7).
29 Apostel Johannes kirjutas oma viis raamatut keiser Domitianuse korraldatud tagakiusamise lõpus. Tema kohta räägitakse, et ta käitus oma valitsusaja (81—96 m.a.j) kolmel viimasel aastal nagu pöörane. Johannes kirjutas Ilmutusraamatu ajal, mil ta oli pagenduses Patmose saarel umbes aastal 96.d Pärast vabanemist kirjutas ta Efesoses või selle lähedal oma evangeeliumi ja kolm kirja ning viimase apostlina suri ta umbes aastal 100.
30 Nii me näeme, et võrreldes ilmaliku ajaloo sündmusi Piiblis toodud kronoloogia ja ettekuulutustega, võime panna Piibli sündmused selgemasse ajalisse järjestusse. Piibli kronoloogia kooskõla kinnitab meie veendumust, et Pühakiri on Jumala Sõna.
[Allmärkused]
a Selle peatüki uurimisel võib leida abi teosest ”Insight on the Scriptures”, 1. köide, lk 458—467.
b 2. õppetund, lõigud 28, 29.
c Ajast, mil Aabraham ületas Eufrati, kuni Iisaki sündimiseni on 25 aastat; edasi Jaakobi sündimiseni 60 aastat; Jaakob oli 130-aastane, kui ta läks Egiptusse (1. Moos. 12:4; 21:5; 25:26; 47:9).
d Aastal 2004 tuleb see ajavahe lahutada 6029 aastast.
e ”Ärgake!” 22. september 1986, lk 17—27; 8. aprill 1972, lk 5—20 (mõlemad inglise keeles).
f ”Insight on the Scriptures” 2. köide, lk 57—58.
g ”Vahitorn” 1976, lk 247; 1959, lk 489—492 (mõlemad inglise keeles).
h ”Insight on the Scriptures” 2. köide, lk 614—616.
i ”Insight on the Scriptures” 2. köide, lk 899—904.
j ”The New Encyclopædia Britannica”, 1987, 5. köide, lk 880.
k ”Insight on the Scriptures” 2. köide, lk 747.
l ”Insight on the Scriptures” 2. köide, lk 747.
a ”Insight on the Scriptures” 1. köide, lk 476, 886.
b ”Insight on the Scriptures” 2. köide, lk 747.
c Youngi ”Analytical Concordance to the Bible” lk 342, märksõna ”Festus”.
d ”Notes on the Book of Revelation”, 1852, Albert Barnes, lk xxix, xxx.
[Teabegraafika lk 8—12]
TÄHTSAD AJALOOLISED AASTAARVUD
Lühendid: p. — pärast, e. — enne, u. — umbes.
Aeg Sündmus Viide
4026 e.m.a Aadama loomine 1. Moos. 2:7
p. 4026 e.m.a Eedeni leping, esimene 1. Moos. 3:15
prohvetikuulutus
e. 3896 e.m.a Kain tapab Aabeli 1. Moos. 4:8
3896 e.m.a Seti sünd 1. Moos. 5:3
3404 e.m.a Õiglase Eenoki sünd 1. Moos. 5:18
3339 e.m.a Metuusala sünd 1. Moos. 5:21
3152 e.m.a Lemeki sünd 1. Moos. 5:25
3096 e.m.a Aadam sureb 1. Moos. 5:5
3039 e.m.a Eenok võetakse ära; 1. Moos. 5:23, 24;
lõpeb tema kuulutamine Juuda 14
2970 e.m.a Noa sünd 1. Moos. 5:28, 29
2490 e.m.a Jumala teadaanne inimkonna 1. Moos. 6:3
kohta
2470 e.m.a Jaafeti sünd 1. Moos. 5:32;
2468 e.m.a Seemi sünd 1. Moos. 7:11;
2370 e.m.a Metuusala sureb 1. Moos. 5:27
Veeuputus algab (sügisel) 1. Moos. 7:6, 11
2369 e.m.a Tehakse leping pärast 1. Moos. 8:13;
veeuputust 1Mo 9:16
2368 e.m.a Arpaksadi sünd 1. Moos. 11:10
p. 2269 e.m.a Paabeli torni ehitamine 1. Moos. 11:4
2020 e.m.a Noa sureb 1. Moos. 9:28, 29
2018 e.m.a Aabrahami sünd 1. Moos. 11:26, 32;
1943 e.m.a Aabraham ületab Eufrati, 1. Moos. 12:4, 7;
olles teel Kaananisse; 2. Moos. 12:40;
Aabrahami leping jõustub; Gal. 3:17
jääb 430-aastat
seaduselepinguni
1932 e.m.a Ismaeli sünd 1. Moos. 16:15, 16
1919 e.m.a Tehakse 1. Moos. 17:1, 10, 24
ümberlõikamise leping
Soodoma ja Gomorra häving 1. Moos. 19:24
1913 e.m.a Iisak võõrutatakse; Ismael 1. Moos. 21:8;
saadetakse ära; 400 aastat 1Mo 15:13;
kestnud vaevamise algus Ap. t. 7:6
1881 e.m.a Saara sureb 1. Moos. 17:17;
1878 e.m.a Iisak abiellub Rebekaga 1. Moos. 25:20
1868 e.m.a Seem sureb 1. Moos. 11:11
1858 e.m.a Eesavi ja Jaakobi sünd 1. Moos. 25:26
1843 e.m.a Aabraham sureb 1. Moos. 25:7
1818 e.m.a Eesav võtab kaks esimest 1. Moos. 26:34
naist
1795 e.m.a Ismael sureb 1. Moos. 25:17
1774 e.m.a Jaakob abiellub Lea 1. Moos. 29:23—30
ja Raaheliga
1767 e.m.a Joosepi sünd 1. Moos. 30:23, 24
1761 e.m.a Jaakob tuleb Haaranist 1. Moos. 31:18, 41
tagasi Kaananisse
u. 1761 e.m.a Jaakob võitleb ingliga; 1. Moos. 32:25—29
nimetatakse Iisraeliks
1750 e.m.a Vennad müüvad Joosepi 1. Moos. 37:2, 28
orjaks
1738 e.m.a Iisak sureb 1. Moos. 35:28, 29
1737 e.m.a Joosep saab Egiptuse 1. Moos. 41:40, 46
peaministriks
1728 e.m.a Jaakob tuleb kogu perega 1. Moos. 45:6;
Egiptusse 1Mo 46:26; 47:9
1711 e.m.a Jaakob sureb 1. Moos. 47:28
1657 e.m.a Joosep sureb 1. Moos. 50:26
e. 1613 e.m.a Iiobi katsumus Iiob 1:8; 42:16
p. 1600 e.m.a Egiptus saavutab esimese 2. Moos. 1:8
maailmariigi positsiooni
1593 e.m.a Moosese sünd 2. Moos. 2:2, 10
u. 1514 e.m.a Mooses põleva põõsa juures 2. Moos. 3:2
1513 e.m.a Paasapüha; iisraellased 2. Moos. 12:12;
lahkuvad Egiptusest; 2Mo 14:27, 29, 30;
pääsemine läbi Punase 1. Moos. 15:13, 14
mere; Egiptuse võim
kõigub; lõpeb 400 aastat
kestnud vaevamine
Siinai (Hoorebi) mäe 2. Moos. 24:6—8
juures tehakse seaduseleping
1512 e.m.a Lõpeb kogudusetelgi 2. Moos. 40:17
ehitamine
Aaroni preesterkond 3. Moos. 8:34—36
seatakse ametisse
Mooses lõpetab 2. ja 3. Moos. 27:34;
3. Moosese raamatu 4. Moos. 1:1
u. 1473 e.m.a Mooses lõpetab Iiobi Iiob 42:16, 17
raamatu
1473 e.m.a Mooses lõpetab 4. Moosese 4. Moos. 35:1;
raamatu Moabi lagendikel 4Mo 36:13
Leping Iisraeliga Moabis 5. Moos. 28:69
Mooses kirjutab 5. Moosese 5. Moos. 1:1, 3
raamatu
Mooses sureb Nebo mäel 5. Moos. 34:1, 5, 7
Moabis
Iisrael tungib Kaananisse Joos. 4:19
Joosua juhtimisel
1467 e.m.a Suurem osa maast vallutatud; Joos. 11:23;
lõpevad Ap. t. 13:17—20 Jo 14:7, 10—15
mainitud ’umbes 450 aastat’
u. 1450 e.m.a Joosua raamat saab valmis Joos. 1:1; 24:26
Joosua sureb Joos. 24:29
1117 e.m.a Saamuel võiab Sauli 1. Saam. 10:24;
Iisraeli kuningaks Ap. t. 13:21
1107 e.m.a Taavet sünnib Petlemmas 1. Saam. 16:1
u. 1100 e.m.a Saamuel lõpetab Kohtum. 21:25
Kohtumõistjate raamatu
u. 1090 e.m.a Saamuel lõpetab Ruti raamatu Rutt 4:18—22
u. 1078 e.m.a 1. Saamueli raamat lõpetatud 1. Saam. 31:6
1077 e.m.a Taavet saab Juuda kuningaks 2. Saam. 2:4
Hebronis
p. 1070 e.m.a Laegas tuuakse 2. Saam. 6:15;
Jeruusalemma; Taavetiga 2Sa 7:12—16
tehakse kuningriigi leping
u. 1040 e.m.a Gaad ja Naatan lõpetavad 2. Saam. 24:18
2. Saamueli raamatu
1037 e.m.a Saalomon saab Taaveti järel 1. Kun. 1:39;
Iisraeli kuningaks 1Ku 2:12
1034 e.m.a Saalomon hakkab templit 1. Kun. 6:1
ehitama
1027 e.m.a Jeruusalemma tempel saab 1. Kun. 6:38
valmis
u. 1020 e.m.a Saalomon lõpetab Ülemlaulu Üleml. 1:1
e. 1000 e.m.a Saalomon lõpetab Koguja Kog. 1:1
raamatu
997 e.m.a Rehabeam asub valitsema 1. Kun. 11:43;
pärast Saalomoni; 1Ku 12:19, 20
kuningriik jaguneb;
Jerobeam hakkab valitsema
Iisraeli kuningana
993 e.m.a Siisak vallutab Juuda ja 1. Kun. 14:25, 26
võtab ära templi vara
977 e.m.a Aasa saab pärast Abijami 1. Kun. 15:9, 10
Juuda kuningaks
u. 976 e.m.a Naadab saab pärast Jerobeami 1. Kun. 14:20
Iisraeli kuningaks
u. 975 e.m.a Baesa saab pärast Naadabit 1. Kun. 15:33
Iisraeli kuningaks
u. 952 e.m.a Eela saab pärast Baesat 1. Kun. 16:8
Iisraeli kuningaks
u. 951 e.m.a Simri saab pärast Eelat 1. Kun. 16:15
Iisraeli kuningaks
Omri ja Tibni saavad pärast 1. Kun. 16:21
Simrit Iisraeli kuningateks
u. 947 e.m.a Omri valitseb üksinda 1. Kun. 16:22, 23
Iisraeli kuningana
u. 940 e.m.a Ahab saab pärast Omrit 1. Kun. 16:29
Iisraeli kuningaks
936 e.m.a Joosafat saab pärast 1. Kun. 22:41, 42
Aasat Juuda kuningaks
u. 917 e.m.a Iisraeli Jooram saab pärast 2. Kun. 3:1
Ahasjat ainsaks kuningaks
913 e.m.a Juuda Jooram ’saab 2. Kun. 8:16, 17
kuningaks’ koos Joosafatiga
u. 906 e.m.a Ahasja saab pärast 2. Kun. 8:25, 26
Jooramit Juuda kuningaks
u. 905 e.m.a Kuninganna Atalja haarab 2. Kun. 11:1—3
Juuda trooni
Jehu saab pärast 2. Kun. 9:24, 27;
Jooramit Iisraeli kuningaks 2Ku 10:36
898 e.m.a Joas saab pärast Ahasjat 2. Kun. 12:2
Juuda kuningaks
876 e.m.a Jooahas saab pärast Jehut 2. Kun. 13:1
Iisraeli kuningaks
u. 859 e.m.a Joas saab pärast Jooahast 2. Kun. 13:10
Iisraeli ainsaks kuningaks
858 e.m.a Amasja saab pärast Joast 2. Kun. 14:1, 2
Juuda kuningaks
u. 844 e.m.a Jerobeam II saab pärast 2. Kun. 14:23
Joast Iisraeli kuningaks
Joona lõpetab Joona raamatu Joona 1:1, 2
u. 820 e.m.a Arvatavasti kirjutatakse Joel 1:1
Joeli raamat
u. 804 e.m.a Aamos lõpetab Aamose raamatu Aamos 1:1
u. 792 e.m.a Sakarja valitseb Iisraeli 2. Kun. 15:8
kuningana (6 kuud)
u. 791 e.m.a Sallum saab pärast 2. Kun. 15:13, 17
Sakarjat Iisraeli kuningaks
Menahem saab pärast Sallumit
Iisraeli kuningaks
u. 780 e.m.a Pekahja saab pärast Menahemi 2. Kun. 15:23
Iisraeli kuningaks
u. 778 e.m.a Pekah saab pärast Pekahjat 2. Kun. 15:27
Iisraeli kuningaks
u. 778 e.m.a Jesaja alustab ennustamist Jes. 1:1; 6:1
u. 761 e.m.a Ahas saab pärast Jootamit 2. Kun. 16:1, 2
Juuda kuningaks
u. 758 e.m.a Hoosea asub valitsema 2. Kun. 15:30
Iisraeli kuningana
745 e.m.a Hiskija saab pärast 2. Kun. 18:1, 2
Ahast Juuda kuningaks
p. 745 e.m.a Hoosea lõpetab Hoosea raamatu Hoos. 1:1
740 e.m.a Assüüria alistab 2. Kun. 17:6, 13, 18
Iisraeli, vallutab Samaaria
732 e.m.a Sanherib tungib Juudasse 2. Kun. 18:13
p. 732 e.m.a Jesaja lõpetab Jesaja raamatu Jes. 1:1
e. 717 e.m.a Miika lõpetab Miika raamatu Miika 1:1
u. 717 e.m.a Õpetussõnade koostamine lõpeb Õpet. 25:1
716 e.m.a Manasse saab pärast Hiskijat 2. Kun. 21:1
Juuda kuningaks
661 e.m.a Aamon saab pärast Manasset 2. Kun. 21:19
Juuda kuningaks
659 e.m.a Joosija saab pärast Aamonit 2. Kun. 22:1
Juuda kuningaks
e. 648 e.m.a Sefanja lõpetab Sefanja Sef. 1:1
raamatu
647 e.m.a Jeremija määratakse Jer. 1:1, 2, 9, 10
prohvetiks
e. 632 e.m.a Nahum lõpetab Nahumi raamatu Nah. 1:1
632 e.m.a Kaldealased ja meedlased Nah. 3:7
vallutavad Niinive
Babülon on nüüd valmis saama
kolmandaks maailmavõimuks
628 e.m.a Joosija järglane Jooahas 2. Kun. 23:31
valitseb Juuda kuningana
Joojakim saab pärast 2. Kun. 23:36
Jooahast Juuda kuningaks
u. 628 e.m.a Habakuk lõpetab Habakuki Hab. 1:1
raamatu
625 e.m.a Nebukadnetsar (II) saab Jer. 25:1
Babüloni kuningaks; esimene
valitsusaasta algab
niisanist 624 e.m.a
620 e.m.a Nebukadnetsar teeb 2. Kun. 24:1
Joojakimi vasallkuningaks
618 e.m.a Joojakin saab Juudas 2. Kun. 24:6, 8
kuningaks pärast Joojakimi
617 e.m.a Nebukadnetsar viib esimesed Taan. 1:1—4;
juudi vangid Babüloni
Sidkija tõstetakse Juuda 2. Kun. 24:12—18
kuningaks
613 e.m.a Hesekiel alustab ennustamist Hes. 1:1—3
609 e.m.a Nebukadnetsar tuleb Juuda 2. Kun. 25:1, 2
vastu kolmandat korda;
alustab Jeruusalemma
piiramist
607 e.m.a Viiendas kuus (Ab) 2. Kun. 25:8—10;
purustatakse tempel ja Jer. 52:12—14
hävitatakse Jeruusalemm
Jeremija kirjutab Nutul. sissejuhatus, LXX
Nutulaulud
u. 607 e.m.a Obadja kirjutab Obadja Obadja 1
raamatu
u. 591 e.m.a Hesekiel lõpetab Hes. 40:1; 29:17
Hesekieli raamatu
580 e.m.a Jõuab lõpule 1. ja 2. Jer. 52:31;
Kuningate ning Jeremija 2. Kun. 25:27
raamatu kirjutamine
539 e.m.a Meedlased ja pärslased Taan. 5:30; 6:1
vallutavad Babüloni;
Meedia-Pärsia saab
neljandaks maailmariigiks
537 e.m.a Jõustub pärslase 2. Ajar. 36:22, 23;
Kyrose määrus, mis Jer. 25:12; 29:10
lubab juutidelJeruusalemma
tagasi minna; lõpeb
Jeruusalemma 70 aasta
pikkune laastatus
u. 536 e.m.a Taaniel lõpetab Taanieli Taan. 10:1
raamatu
536 e.m.a Serubbaabel paneb templile Esra 3:8—10
aluse
522 e.m.a Templi ehitamine Esra 4:23, 24
keelustatakse
520 e.m.a Haggai lõpetab Haggai Hag. 1:1
raamatu
518 e.m.a Sakarja lõpetab Sakarja Sak. 1:1
raamatu
515 e.m.a Serubbaabel viib lõpule Esra 6:14, 15
teise templi ehitamise
u. 475 e.m.a Mordokai lõpetab Estri Ester 3:7; 9:32
raamatu
468 e.m.a Esra ja preestrid jõuavad Esra 7:7
tagasi Jeruusalemma
u. 460 e.m.a Esra lõpetab 1. ja 2. Esra 1:1;
Ajaraamatu ning Esra 2. Ajar. 36:22
raamatu; Laulude lõplik
kogumine
455 e.m.a Nehemja ehitab üles Neh. 1:1; 2:1, 11;
Jeruusalemma müürid; Ne 6:15;
hakkab täituma ennustus Taan. 9:24
70 aastanädala kohta
p. 443 e.m.a Nehemja lõpetab Nehemja Neh. 5:14
raamatu
Malakia lõpetab Malakia Mal. 1:1
raamatu
406 e.m.a Jeruusalemma taastamine Taan. 9:25
jõuab ilmselt lõpule
332 e.m.a Kreeka, viies maailmariik, Taan. 8:21
valitseb Juuda üle
u. 280 e.m.a Kreekakeelse Septuaginta
algus
165 e.m.a Templi taaspühitsemine Joh. 10:22
pärast rüvetumist Kreeka
ebajumalakummardamise tõttu;
templi uuendamise püha
63 e.m.a Rooma, kuues maailmariik, Joh. 19:15;
valitseb Jeruusalemma üle Ilm. 17:10
u. 37 e.m.a Heroodes (Rooma poolt
määratud kuningas) vallutab
Jeruusalemma tormijooksuga
2 e.m.a Ristija Johannese ja Luuka 1:60; 2:7
Jeesuse sünd
29 m.a.j Johannes ja Jeesus Luuka 3:1, 2, 23
alustavad teenistust
33 m.a.j 14. niisan: Jeesus toob Luuka 22:20; 23:33
ennast ohvriks, mis saab
uue lepingu aluseks;
hukatakse postil
16. niisan: Jeesuse Matt. 28:1—10
ülestõusmine
6. siivan, nelipüha: Ap. t. 2:1—17, 38
vaim valatakse välja;
Peetrus avab juutidele tee
kristlikku kogudusse
36 m.a.j 70 aastanädala lõpp; Taan. 9:24—27;
Peetrus külastab Ap. t. 10:1, 45
Korneeliust, esimest
ümberlõikamatut, kes liitub
kristliku kogudusega
u. 41 m.a.j Matteus kirjutab evangeeliumi,
mis kannab pealkirja
”Matteuse”
u. 47—48 m.a.j Paulus alustab esimest Ap. t. 13:1—14:28
misjonireisi
u. 49 m.a.j Juhtiv kogu otsustab, et Ap. t. 15:28, 29
ei tohi nõuda teistest
rahvastest usklike
ümberlõikamist
u. 49—52 m.a.j Pauluse teine Ap.t. 15:36—18:22
misjonireis
u. 50 m.a.j Paulus kirjutab Korintosest 1. Tess. 1:1
1. Tessalooniklastele
u. 51 m.a.j Paulus kirjutab Korintosest 2. Tess. 1:1
2. Tessalooniklastele
u. 52—56 m.a.j Pauluse kolmas Ap. t. 18:23—21:19
misjonireis
u. 55 m.a.j Paulus kirjutab Efesosest 1. Kor. 15:32;
1. Korintlastele ja 2. Kor. 2:12, 13
Makedooniast 2. Korintlastele
u. 56 m.a.j Paulus kirjutab Korintosest Rooml. 16:1
kirja Roomlastele
u. 56—58 m.a.j Luukas kirjutab evangeeliumi Luuka 1:1, 2
pealkirjaga ”Luuka”
u. 60—61 m.a.j Paulus kirjutab Roomast:
efeslastele Efesl. 3:1
filiplastele Filipl. 4:22
koloslastele Kol. 4:18
Fileemonile Fil. 1
u. 61 m.a.j Paulus kirjutab Roomast Heebr. 13:24;
kirja heebrealastele He 10:34
Luukas lõpetab Roomas
Apostlite tegude raamatu
u. 60—65 m.a.j Markus kirjutab evangeeliumi
pealkirjaga ”Markuse”
u. 61—64 m.a.j Paulus kirjutab Makedooniast 1. Tim. 1:3
1. Timoteose kirja
Paulus kirjutab Tiitusele Tiit. 1:5
Makedooniast (?)
u. 65 m.a.j Paulus kirjutab Roomast 2. Tim. 4:16—18
2. Timoteosele
70 m.a.j Roomlased hävitavad Taan. 9:27;
Jeruusalemma ja sealse Matt. 23:37, 38;
templi Luuka 19:42—44
u. 96 m.a.j Johannes kirjutab Patmosel Ilm. 1:9
Ilmutusraamatu
u. 98 m.a.j Johannes kirjutab Joh. 21:22, 23
evangeeliumi pealkirjaga
”Johannese” ja oma kirjad
1., 2. ja 3. Johannese;
Piibli kirjutamine jõuab
lõpule
u. 100 m.a.j Sureb Johannes, viimane 2. Tess. 2:7
apostel
NB! Tuleks meeles pidada, et kuigi paljud neist aastaarvudest on täiesti kindlad, esitatakse mõned neist olemasolevate tõendite põhjal ligilähedasena. Selle tabeli eesmärk pole anda iga sündmuse kohta absoluutne daatum, vaid aidata Piibli uurijatel mõista, kus paiknevad sündmused ajavoolus ja kuidas nad on üksteisega seotud.
[Teabegraafika lk 13—16]
JEESUSE MAISE ELU PEAMISED SÜNDMUSED — neli evangeeliumi ajalises järjestuses
Lühendid: p. — pärast ja u. — umbes
Aeg Koht Sündmus
Enne Jeesuse teenistust
u. 2 e.m.a Naatsaret; Maarjale ennustatakse
Juudamaa Jeesuse sündi ja ta külastab
Eliisabetti
2 e.m.a, Petlemm Sünnib Jeesus (Sõna, kelle
u. 1. okt. kaudu on saanud alguse kõik
muu) Aabrahami ja Taaveti
järeltulijana Mt 1:1—25
1 e.m.a Jeruusalemm; Astroloogid; põgenemine
või 1 m.a.j Petlemm; Egiptusse; väikelaste
Naatsaret tapmine; Jeesuse tagasitulek
12 m.a.j Jeruusalemm 12-aastane Jeesus paasapühal;
läheb koju Lu 2:41—52
Jeesuse teenistuse algus
29, sügis Jordani jõgi Ristitakse ja võitakse Jeesus,
kes sündis inimesena Taaveti
soost, kuid kuulutati Jumala
Pojaks Mt 3:13—17
Jordani Jeesuse esimesed jüngrid
ülemjooks Jh 1:35—51
Jeruusalemm Jeesuse vestlus Nikodeemusega
Tibeeria Johannes vangistatakse; Jeesus
läheb Galileasse Mt 4:12;
Sühhar, Teel Galileasse õpetab Jeesus
Samaarias samaarlasi Jh 4:4—43
Jeesuse ulatuslik teenistus Galileas
Naatsaret; Tervendab poisi; loeb ette
Kaana; volituse; põlatakse ära;
Kapernaum läheb Kapernauma
Galilea meri, Siimona ja Andrease, Jakoobuse
Kapernauma ja Johannese kutsumine
lähedal Mt 4:18—22 Mk 1:16—20
Kapernaum Tervendab halvatu Mt 9:1—8
Juudamaa Kuulutab Juudamaa sünagoogides
Galilea; Tervendab käe hingamispäeval;
Galilea meri suundub mereranda; tervendab
Mägi Kapernauma Valitakse 12 apostlit
lähedal Mk 3:13—19 Lu 6:12—16
Kapernauma Mäejutlus
lähedal Mt 5:1—7:29 Lu 6:17—49
Nain Äratab ellu lesknaise poja
Galilea Teine kuulutamisretk Galileas
koos 12-ga Lu 8:1—3
Gadara, Kaks deemonitest vaevatut
Galilea saavad terveks; deemonid
merest kagus lähevad sigadesse
32, Kapernaum (?); Apostlid tulevad tagasi
paasapüha Galilea mere kuulutamast; 5000 toitmine
lähedal kirderannik Mt 14:13—21 Mk 6:30—44
Galilea mere Jeesust püütakse kroonida;
kirderannik; kõnnib vee peal; tervendab
Gennesaret Mt 14:22—36 Mk 6:45—56
32, Arvatavasti Pärimused, mis teevad Jumala
pärast Kapernaum Sõna tühjaks Mt 15:1—20
Foiniikia; Tüürose, Siidoni lähedal; siis
Dekapolis Dekapolises; 4000 toitmine
Galilea mere Hoiatab variseride haputaigna
kirderannik; eest; tervendab pimeda
Betsaida Mt 16:5—12 Mk 8:13—26
Arvatavasti Muutumine Peetruse, Jakoobuse
Hermoni mägi ja Johannese ees
Kapernaum Maksuraha ime kaudu
Galilea; Läheb Galileast lehtmajade
Samaaria pühale; kõik muu tuleb jätta
kõrvale teenistuse pärast
Jeesuse hilisem teenistus Juudamaal
Jeruusalemm Õpetab pärast püha; tervendab
pimeda Jh 8:12—9:41
32, Jeruusalemm Jeesus pühitsemispühal;
pühitsemispüha Hea Karjane Jh 10:1—39
Jeesuse hilisem teenistus Jordanist ida pool
Teisel pool Paljud uskusid Jeesusesse
Jordanit Jh 10:40—42
Arvatavasti Jüngriks olemise kulu
Perea arvestamine Lu 14:25—35
Arvatavasti Andestamine ja usk;
Perea kõlbmatud orjad Lu 17:1—10
Betaania Jeesus äratab Laatsaruse
surnuist üles Jh 11:1—46
Jeeriko Minnes läbi Jeeriko, tervendab
kaks pimedat meest; külastab
Sakkeust; tähendamissõna
kümnest naelast
Jeesuse teenistuse lõpp Jeruusalemmas
9. niisan Betaania Pidu pidalitõbise Siimona
majas; Maarja võiab Jeesust;
juudid tulevad vaatama
Jeesust ja Laatsarust
9. niisan Betaania- Kristuse rõõmurikas
Jeruusalemm saabumine Jeruusalemma
10. niisan Betaania- Neab viljatu viigipuu;
Jeruusalemm puhastab templi teist korda
Jeruusalemm Vestlus kreeklastega; juutide
uskmatus Jh 12:20—50
Jeruusalemm, Kristuse autoriteet seatakse
tempel kahtluse alla;
tähendamissõna kahest pojast
Jeruusalemm, Tähendamissõnad kurjadest
tempel aednikest, pulmapeost
Jeruusalemm, Konksuga küsimused maksude,
tempel ülestõusmise, käsu kohta
Jeruusalemm, Mõistab teravalt hukka
tempel kirjatundjad ja variserid
Jeruusalemm, Lesknaise leptonid
tempel Mk 12:41—44 Lu 21:1—4
13. niisan Jeruusalemmas Paasapüha korraldamine
(neljapäeva ja selle Mt 26:17—19 Mk 14:12—16
pärastlõuna) lähedal Lu 22:7—13
Jeruusalemm Jeesus peseb apostlite jalgu
Jeruusalemm Selgub, et Juudas on reetur ja
ta saadetakse ära
Jeruusalemm Mälestussöömaja sisseseadmine
11-ga Mt 26:26—29
Jeruusalemm Ennustab, et Peetrus reedab ja
apostlid aetakse laiali
Ketseman Heitlus aias; Jeesuse reetmine
ja vangistamine
Jeruusalemm Annas küsitleb; Kaifas,
süneedrium mõistavad kohut;
Peetrus salgab
Jeruusalemm Pilaatuse, siis Heroodese ees,
seejärel tagasi Pilaatuse
(reede, Kolgata, Jeesuse surm piinapostil ja
u. 15.00) Jeruusalemm sellega seotud sündmused
Jeruusalemm Jeesuse keha võetakse postilt
maha ja maetakse
15. niisan Jeruusalemm Preestrid ja variserid panevad
hauale valve Mt 27:62—66
16. niisan Jeruusalemm Jeesuse ülestõusmine ja
ja lähiümbrus tolle päeva sündmused
p. 16. Jeruusalemm; Jeesus Kristuse järgnevad
niisanit Galilea ilmumised Mt 28:16—20
25. iijar Õlimägi, Jeesuse taevasseminek,
Betaania 40. päev pärast tema
lähedal ülestõusmist [Ap. t. 1:9—12]