Kas sa tead?

Miks pöördus Jeesus palves Jehoova poole sõnadega „Abba, Isa”?

Arameakeelne sõna ʼab·baʼʹ tähendab kas ’isa’ või ’oo, Isa’. Kõigil kolmel korral, kui sõna ʼabbāʼʹ Pühakirjas esineb, on see osa kellegi palvest taevase Isa Jehoova poole. Milline varjund oli sellel sõnal Jeesuse ajal?

„The International Standard Bible Encyclopedia” ütleb: „Jeesuse ajal kasutati sõna ʼabbāʼ kõnekeeles ja see näitas lapse lähedasi suhteid oma isaga ning austust tema vastu.” See oli südamlik viis pöörduda oma isa poole ning ka üks esimesi sõnu, mida laps õppis ütlema. Jeesus kasutas seda sõna hardas palves Isa poole pöördudes. Näiteks ütles ta „Abba, Isa!” palves Ketsemani aias vaid mõned tunnid enne oma surma (Markuse 14:36, P 1997).

„Kreeka-Rooma perioodil kasutati juudi kirjanduses Jumala kohta sõna ʼabbāʼ haruharva, kuna niisugust familiaarsust peeti tõenäoliselt lugupidamatuks,” lisab sama teatmeteos. Kuid sellega, et „Jeesus seda sõna kasutas, kinnitas ta kaudselt väidet, et tal on Jumalaga väga lähedased suhted”. Teised kaks kohta, kus see sõna Pühakirjas esineb, on apostel Pauluse kirjades, ning see näitab, et ka esimese sajandi kristlased kasutasid seda oma palvetes (Roomlastele 8:15; Galaatlastele 4:6).

Miks kirjutati osa Piiblist kreeka keeles?

Paulus ütles, et see, „mida Jumal on rääkinud”, usaldati juutide kätte (Roomlastele 3:1, 2). Niisiis kirjutati Piibli esimene osa peamiselt juutide ehk heebrea keeles. Ent miks kirjutati Kristlikud Kirjad kreeka keeles?a

Neljandal sajandil e.m.a rääkisid Aleksander Suure sõdurid mitmesuguseid klassikalise kreeka keele murdeid, millest kujunes lõpuks välja kreeka ühiskeel koinee. Aleksandri vallutused aitasid kaasa koinee muutumisele rahvusvaheliseks keeleks. Kuna kõik juudid polnud pärast Babüloni vangipõlve lõppemist aastal 539 e.m.a kodumaale tagasi pöördunud, elasid paljud juudid Aleksandri valitsemise ajal hajutatult väljaspool Palestiinat. Seetõttu ei rääkinud suur osa juute lõpuks enam puhast heebrea keelt ning kasutama hakati kreeka keelt (Apostlite teod 6:1). Niisuguste juutide aitamiseks tehti Septuaginta tõlge ehk tõlgiti Heebrea Kirjad kreeka ühiskeelde koineesse.

„Dictionnaire de la Bible” märgib, et ükski teine keel polnud nii „rikas, paindlik, universaalne ja erinevatele rahvustele vastuvõetav kui kreeka keel”. Kreeka keel oma laia ja täpse sõnavara, detailse grammatika ning peeneid tähendusvarjundeid edasiandvate verbidega oli „ideaalne suhtlemise ja info levitamise keel – just see, mida vajas kristlus”. Niisiis on igati kohane, et kristlik sõnum pandi kirja just kreeka keeles.

[Allmärkus]

[Pilt lk 13]

Kreekakeelse Septuaginta fragment

[Allikaviide]

Courtesy of Israel Antiquities Authority