Hinnakem ”ande inimeste näol”
”Tunnusta[ge] neid, kes teevad tööd teie seas ja . . pida[ge] neid üpris väga armsaks nende töö pärast.” (1. TESSALOONIKLASTELE 5:12, 13)
1. Milline vägi on andmisel, nagu näitab Apostlite teod 20:35? Selgita näitlikult.
”ÕNDSAM on anda kui võtta!” (Apostlite teod 20:35.) Kas sulle meenub viimane kord, mil sa kogesid nende Jeesuse sõnade paikapidavust? Võib-olla tegid sa kingituse kellelegi, keda sa väga armastad. Sa valisid selle hoolikalt, kuna tahtsid, et sulle armsale inimesele võiks see meeldida. Kuidas tema näol peegelduv heameel küll sinu südant soojendas! Andmine õige ajendiga on armastuse ilming, armastuse väljendamisel on aga vägi teha meid õnnelikuks.
2., 3. a) Miks võib öelda, et mitte keegi pole õnnelikum kui Jehoova, ja kuidas võivad tema antud ”annid inimeste näol” ta südant rõõmustada? b) Mida me ei tahaks teha Jumala antud kingitusega?
2 Kes võiks seega olla õnnelikum kui Jehoova, ”kõige hea anni” Andja? (Jakoobuse 1:17; 1. Timoteosele 1:11.) Kõigi tema andide andmisel on ajendiks armastus (1. Johannese 4:8). Kindlasti peab see paika ka selle anni puhul, mille Jumal on andnud kogudusele Kristuse kaudu — need on ”annid inimeste näol” (Efeslastele 4:8, UM). Selles, et Jumal on seadnud vanemad karja eest hoolitsema, väljendub tema suur armastus oma rahva vastu. Need mehed valitakse hoolikalt — nad peavad vastama Pühakirja kõlblikkusnõuetele (1. Timoteosele 3:1—7; Tiitusele 1:5—9). Nad teavad, et neil tuleb ’kohelda karja hellalt’, kuna sel juhul on lammastel põhjust olla tänulik oma armastavate karjaste eest (Apostlite teod 20:29, UM; Laul 100:3). Kui Jehoova näeb, et tema lambad on südamest tänulikud, tunneb kindlasti rõõmu ka tema süda! (Õpetussõnad 27:11.)
3 Kindlasti ei tahaks me alahinnata Jumala tehtud kingituse väärtust ega olla lugupidamatud tema andide vastu. Seega kerkib kaks küsimust. Kuidas peaksid vanemad suhtuma oma rolli koguduses? Ja kuidas saab ülejäänud kari näidata, et ta hindab ”ande inimeste näol”?
’Me oleme teie kaastöölised’
4., 5. a) Millega võrdleb Paulus kogudust ja mille poolest see näide on kohane? b) Mida näitab Pauluse võrdpilt selle kohta, kuidas me peaksime üksteisesse suhtuma ja üksteist kohtlema?
4 Jehoova on usaldanud ”andidele inimeste näol” koguduses teatud määral autoriteeti. Muidugi ei taha vanemad oma võimu kuritarvitada, kuid nad teavad, et ebatäiuslikel inimestel võib see liigagi kergesti juhtuda. Kuidas siis peaksid nad suhtuma endasse võrreldes ülejäänud karjaga? Pane tähele apostel Pauluse toodud näidet. Olles käsitlenud seda, miks on antud ”annid inimeste näol”, kirjutas Paulus: ”[Et me] armastuses kasvaksime kõiges selle sisse, kes on pea, Kristus, kelles kogu ihu on kokku liidetud ja koos hoitakse iga kõõluse kaasabil vastavalt iga üksiku liikme tegevusele tema mõõdu järgi ja kes teeb, et ihu kasvab enese ülesehitamiseks armastuses” (Efeslastele 4:15, 16). Siin võrdleb Paulus kogudust, nii vanemaid kui ka teisi liikmeid, inimkehaga. Mille poolest on see võrdlus kohane?
5 Inimkeha koosneb paljudest liikmetest, kuid sel on vaid üks pea. Kuid kehas pole kasutu mitte miski — ainuski lihas, ainuski närv, ainuski soon. Iga liige on väärtuslik ning annab terviku heaolu ja ilu jaoks oma osa. Nii koosneb ka kogudus paljudest liikmetest, kuid iga liige — olgu noor või vana, tugev või nõrk — võib anda midagi koguduse üldise vaimse heaolu ja ilu heaks (1. Korintlastele 12:14—26). Mitte keegi ei pea tundma, et ta on tähtsusetu ja ei lähe kellelegi korda. Teine äärmus, mida tuleks vältida, on üleolev suhtumine, sest me kõik — nii karjased kui lambad — oleme osa ihust, ja on vaid üks pea, Kristus. Nii maalib Paulus südantsoojendava pildi armastusest, hoolitsusest ja lugupidamisest, mida meil kõigil peaks üksteise jaoks jätkuma. Selle mõistmine aitab vanematel suhtuda oma rolli koguduses alandlikult ja tasakaalukalt.
6. Kuigi Paulusel oli apostli autoriteet, kuidas ilmutas ta siiski alandlikku vaimu?
6 Need ”annid inimeste näol” ei ürita oma kaasusklike elu ega usku kontrolli all hoida. Paulus, kellel oli küll apostli autoriteet, ütles korintlastele alandlikult: ”Ei mitte, et me tahame olla valitsejad teie usu üle, vaid me oleme teie rõõmu kaastegelased [”kaastöölised teie rõõmuks”, UM]; sest teie püsite usus” (2. Korintlastele 1:24). Paulus ei soovinud oma vendade usku ja elu kontrolli all hoida. Tõepoolest, ta ei näinud selleks mingit vajadust, sest ta oli kindel, et nad on juba ustavad mehed ja naised, kes kuuluvad Jehoova organisatsiooni, kuna nad tahavad teha seda, mis on õige. Niisiis, rääkides endast ja oma reisikaaslasest Timoteosest, ütles Paulus sisuliselt: ’Meie amet on töötada koos teiega, et teenida Jumalat rõõmsasti.’ (2. Korintlastele 1:1) Milline alandlik vaim!
7. Mida mõistavad alandlikud vanemad seoses oma rolliga koguduses ja milles nad on kindlad oma kaastööliste suhtes?
7 ”Andidel inimeste näol” on tänapäeval sama töö. Nad on ’kaastöölised meie rõõmuks’. Alandlikud vanemad mõistavad, et nende asi pole otsustada, kui palju teised suudavad Jumalat teenides korda saata. Nad teavad, et kuigi nad võivad innustada teisi oma teenistust laiendama või parandama, peab ajend Jumala teenimiseks lähtuma heatahtlikust südamest. (Võrdle 2. Korintlastele 9:7.) Nad on kindlad, et kui nende kaastöölised on rõõmsad, teevad nad kõik, mida suudavad. Seega soovivad nad kogu südamest aidata oma vendadel ”teeni[da] Jehoovat rõõmuga” (Laul 100:2).
Aitavad kõigil teenida rõõmuga
8. Millised on mõned viisid, kuidas vanemad saavad aidata oma vendadel teenida Jehoovat rõõmuga?
8 Vanemad, kuidas te saate aidata oma vendadel rõõmuga teenida? Te võite innustada neid oma eeskujuga (1. Peetruse 5:3). Laske välja paista, et olete teenistuses innukad ja rõõmsad — see ergutab teisi jäljendama teie eeskuju. Kiitke teisi pingutuste eest, mida nad teevad kogu hingest (Efeslastele 4:29, UT). Südamlik ja ehtne kiitus aitab teistel end kasuliku ja vajalikuna tunda. See kasvatab lammastes soovi anda Jumalat teenides endast parim. Hoiduge kohatust võrdlemisest (Galaatlastele 6:4). Sellised võrdlused võivad teisi pigem masendada, kui ajendada end parandama. Pealegi on Jehoova lambad isiksused, kellel on erisugused võimalused ja võimed. Nagu Paulus, nii ka teie näidake oma vendadele, et usaldate neid. Kuna armastus ”usub kõik”, teeme hästi, kui usume, et meie vennad armastavad Jumalat ja tahavad talle meelepärased olla (1. Korintlastele 13:7). Teisi austades toote neis esile parima, mis neis on (Roomlastele 12:10). Võite kindlad olla, et kui lambad on innustunud ja kosutatud, teeb enamik neist Jumalat teenides kõik, mis nad suudavad, ning nad tunnevad sellest teenistusest rõõmu (Matteuse 11:28—30).
9. Milline suhtumine kaasvanematesse aitab igal vanemal teenida rõõmuga?
9 Kui suhtud endasse alandlikult kui ”kaastöölisse”, aitab see sul rõõmuga teenida ja oma kaasvanemate isikupäraseid andeid hinnata. Igal vanemal on omad oskused ja võimed, mida ta võib kasutada koguduse heaks (1. Peetruse 4:10). Üks võib olla andekas õpetaja. Teine võib olla tõhus organiseerija. Kolmas võib olla eriliselt ligipääsetav oma südamlikkuse ja kaastundlikkuse tõttu. Fakt on see, et mitte ühelgi vanemal pole kõiki andeid samal määral. Kas seetõttu, et ühel vanemal on mingi eriline anne — näiteks õpetamisoskus —, on ta teisest parem? Kindlasti mitte! (1. Korintlastele 4:7.) Teisest küljest aga pole mingit vajadust kadestada teise annet või tunda ennast kasutuna, kui teist vanemat kiidetakse tema võimekuse pärast. Pea meeles, et ka sinul on andeid, mida Jehoova näeb. Ja ta võib aidata sul neid andeid arendada ning kasutada oma vendade heaks (Filiplastele 4:13).
’Olge sõnakuulelikud ja alistuge’
10. Miks on igati kohane näidata, et me hindame ”ande inimeste näol”?
10 Kui me saame kingituse, on igati kohane näidata, et me seda hindame. ”Olge tänulikud,” öeldakse Koloslastele 3:15. Aga kuidas siis on Jehoova hinnalise kingitusega, mille ta on andnud meile ”andidena inimeste näol”? Muidugi oleme eelkõige tänulikud heldekäelisele andide Andjale Jehoovale. Aga kuidas on lugu ’inimeste näol andide’ endiga? Kuidas me saame näidata, et me hindame neid?
11. a) Kuidas me saame näidata, et hindame ”ande inimeste näol”? b) Mida tähendavad väljendid ”olge sõnakuulelikud” ja ”alistuge”?
11 Me võime oma hindamist ’inimeste näol andide’ vastu üles näidata sellega, kui järgime kiiresti nende piiblilisi nõuandeid ja otsuseid. Piibel annab meile nõu: ”Olge sõnakuulelikud oma juhatajaile ja alistuge neile; sest nemad valvavad teie hingi nõnda nagu need, kellel tuleb aru anda, et nad teeksid seda rõõmuga ja mitte ohates; sest teil ei oleks sellest kasu” (Heebrealastele 13:17). Pane tähele, et me ei pea olema üksnes sõnakuulelikud, vaid ka alistuma oma juhatajaile. Kreeka sõna, mille vasteks on ”olge sõnakuulelikud”, tähendab sõna-sõnalt ’olge allapainduvad’. Kommenteerides väljendeid ”olge sõnakuulelikud” ja ”alistuge”, ütleb piibliõpetlane Richard C. H. Lenski: ”Inimene kuuletub siis, kui ta nõustub sellega, mida tal teha kästakse, kui ta on veendunud selle õigsuses ja kasulikkuses; paindlik on inimene aga .. siis, kui ta ise arvab asjast hoopis teisiti.” Kui me mõistame oma juhatajate juhtnööre ja nõustume nendega, võib kuuletumine kerge olla. Aga mis saab siis, kui me ei saa aru mõne otsuse tegemise põhjusest?
12. Miks me peaksime alistuma ehk paindlikud olema, isegi kui me mingi otsuse põhjusi täielikult ei mõista?
12 Just sellises olukorras võib juhtuda, et meil on tarvis alistuda ehk olla paindlikud. Miks? Ühest küljest me peame usaldama, et need vaimselt kõlblikud mehed peavad silmas meie parimaid huve. Teavad nad ju hästi, et neil tuleb Jehoovale aru anda nende hoolde usaldatud lammaste kohta (Jakoobuse 3:1). Peale selle on hea meeles pidada, et me ei pruugi teada kõiki konfidentsiaalseid fakte, mille tõttu nad tegid asjatundliku otsuse (Õpetussõnad 18:13).
13. Mis võib aidata meil alistuda, kui tegemist on vanematest koosneva õiguskomitee otsusega?
13 Mida arvata alistumisest siis, kui tegemist on õiguskomitee otsustega? On selge, et see ei pruugi kerge olla, eriti kui otsustati kogudusest eemaldada keegi, keda me armastame — sugulane või lähedane sõber. Selgi puhul on kõige parem olla paindlik ja tunnustada otsust, mille on langetanud ”annid inimeste näol”. Neil on võimalik näha olukorda objektiivsemalt, kui meie seda näeme, ja nad võivad teada rohkem fakte. Need vennad tunnevad selliste otsuste pärast sageli hingepiina, sest ”mõista kohut .. Jehoova nimel” on mõtlemapanev vastutus (2. Ajaraamat 19:6). Kui vähegi võimalik, püüavad nad olla halastavad, sest nad teavad, et Jumal on valmis andestama (Laul 86:5). Kuid samas peavad nad kogudust puhtana hoidma ja Piibel näitab, et neil tuleb sealt eemaldada mittekahetsevad pahategijad (1. Korintlastele 5:11—13). Paljudel puhkudel on väärteo sooritanu ka ise selle otsusega nõus. Distsiplineerimine võib olla just see, mida ta mõistusele tulekuks vajab. Kui meie, tema lähedased, alistume sellele otsusele, võime sellega aidata tal distsiplineerimisest kasu saada (Heebrealastele 12:11).
’Pidage neist üliväga lugu’
14., 15. a) Miks väärivad vanemad lugupidamist, nagu näitab 1. Tessalooniklastele 5:12, 13? b) Miks võib öelda, et vanemad ’rühmavad meie seas tööd teha’?
14 Me võime hindamist ’inimeste näol andide’ vastu osutada ka lugupidamisega. Kirjutades Tessaloonika kogudusele, manitses Paulus selle liikmeid: ”Tunnusta[ge] neid, kes teie seas rühmavad tööd teha ja teid Issandas juhatavad ja noomivad teid ning pida[ge] neist armastuses üliväga lugu nende töö pärast” (1. Tessalooniklastele 5:12, 13, UT). ”Rühmavad tööd teha” — kas ei iseloomusta see andunud vanemaid, kes annavad endast omakasupüüdmatult meie heaks? Mõtle hetkeks raskele koormale, mida need kallid vennad kannavad.
15 Paljudel neist on pere ja nad peavad selle ülalpidamiseks tööl käima (1. Timoteosele 5:8). Kui kogudusevanemal on lapsi, vajavad need oma isa aega ja tähelepanu. Tal tuleb ehk aidata neil koolitööd teha ja planeerida kuigipalju aega ka selleks, et võimaldada lastel kulutada oma nooruslikku energiat ülesehitava meelelahutusega (Koguja 3:1, 4). Mis kõige tähtsam, ta hoolitseb oma pere vaimsete vajaduste eest — juhatab regulaarselt perekondlikku piibliuurimist, osaleb koos nendega põlluteenistuses ja käib koos perega kristlikel koosolekutel (5. Moosese 6:4—7; Efeslastele 6:4). Ärgem unustagem, et peale nende kohustuste, mis on tavalised meist paljudele, on kogudusevanematel lisaülesandeid: neil tuleb valmistuda koosolekuosadeks, teha karjasekülastusi, hoolitseda koguduse vaimse heaolu eest ja vajaduse korral tegelda ka õigusasjadega. Mõnel neist on eriline vastutus seoses ringkonnakokkutulekute ja piirkonnakonventidega, kuningriigisaalide ehitamise ja haiglasidekomiteedega. Tõesti, need vennad ”rühmavad tööd teha”!
16. Selgita võimalusi, kuidas me saame vanematele lugupidamist osutada.
16 Kuidas me saame neile lugupidamist osutada? Piibli õpetussõna ütleb: ”Sõna õigel ajal — küll see on hea!” (Õpetussõnad 15:23; 25:11). Seega võivad siirad tänu- ja julgustussõnad näidata neile, et me ei võta nende rasket tööd endastmõistetavana. Samuti peame olema mõistlikud selles, mida me neilt ootame. Teisest küljest ei peaks me kartma minna neilt abi küsima. Võib tulla ette aegu, mil ’süda vabiseb meil sees’ ja me vajame piiblilist julgustust, juhatust või nõuannet neilt, kes on ’osavad õpetama’ Jumala Sõna (Laul 55:5; 1. Timoteosele 3:2). Samal ajal tuleb meil meeles pidada, et aeg, mida vanem saab meile pühendada, on piiratud, sest ta ei tohi omaenda pere või teiste koguduseliikmete vajadusi unarusse jätta. Olles ”kaastundlikud” nende töödrühmavate vendade vastu, ei soovi me neile ebamõistlikke nõudmisi esitada (1. Peetruse 3:8). Selle asemel hoopis hinnakem seda aega ja tähelepanu, mida nad saavad meile mõistlikkuse piires pühendada (Filiplastele 4:5, UM).
17., 18. Milliseid ohvreid toovad paljud naised, kelle mees on kogudusevanem, ja kuidas me saame näidata, et me ei pea neid ustavaid õdesid endastmõistetavaks?
17 Kuidas on lugu kogudusevanemate naistega? Kas mitte nemadki ei vääri meie lugupidamist? Jagavad nad ju oma meest kogudusega. See nõuab sageli nendepoolseid ohvreid. Mõnikord peavad vanemad tegelema koguduse asjadega õhtutundidel, mil nad muidu võiksid veeta aega koos oma perega. Paljudes kogudustes toovad ustavad kristlikud naised meeleldi selliseid ohvreid, et nende mehed saaksid kanda hoolt Jehoova lammaste eest. (Võrdle 2. Korintlastele 12:15.)
18 Kuidas me saame näidata, et me ei pea neid ustavaid kristlikke õdesid endastmõistetavaks? Kindlasti sellega, kui me pole nende abikaasade suhtes ebamõistlikult nõudlikud. Kuid ärgem unustagem ka lihtsate hindamisväljenduste väge. Õpetussõnad 16:24 ütleb: ”Sõbralikud sõnad on nagu kärjemesi, magusad hingele ja kosutuseks kontidele!” Pane tähele üht juhtumit. Pärast kristlikku koosolekut pöördus üks abielupaar kogudusevanema poole, soovides temaga rääkida oma teismelisest pojast. Samal ajal kui vanem rääkis selle paariga, ootas tema naine kannatlikult. Hiljem pöördus varemmainitud ema kogudusevanema naise poole ja ütles: ”Ma tahan sind tänada selle aja eest, mis su mees võttis mu pere aitamiseks.” Need lihtsad ja meeldivad tänusõnad puudutasid selle kogudusevanema naise südant.
19. a) Milliseid ülesandeid vanemad grupina ustavalt täidavad? b) Mille tegemisel me kõik peaksime otsusekindlad olema?
19 Jehoova seatud vanemad, kes hoolitsevad lammaste eest, on üks tema ”hea and” (Jakoobuse 1:17). Need mehed pole kaugeltki täiuslikud, ja nagu me kõik, teevad ka nemad vigu (1. Kuningate 8:46). Sellegipoolest täidavad kogu maailma koguduste vanemad grupina ustavalt neid ülesandeid, mida Jehoova neile ette nägi — nad nimelt parandavad, ehitavad üles, ühendavad ja kaitsevad karja. Jätkaku iga kogudusevanem kindlameelselt Jehoova lammaste eest hellalt hoolitsemist, osutudes selle kaudu oma vendadele anniks ehk õnnistuseks. Ja näidakem kõik otsusekindlalt üles hindamist ’inimeste näol andide’ vastu, olles neile sõnakuulelikud ja alistudes neile ning pidades neist lugu nende kõva töö pärast. Kui tänulikud me küll võime olla selle eest, et Jehoova on armastavalt andnud mehed, kes sisuliselt ütlevad tema lammastele: meie amet on aidata teil teenida Jumalat rõõmsasti!
Milline oleks sinu vastus?
◻ Mille poolest oleks sobilik võrrelda kogudust ihuga?
◻ Kuidas võivad vanemad aidata oma vendadel teenida Jehoovat rõõmsalt?
◻ Miks me peaksime olema mitte üksnes sõnakuulelikud, vaid ka alistuma neile, kes meid juhatavad?
◻ Mil viisil me saame kogudusevanemate vastu lugupidamist üles näidata?
[Pilt lk 16]
Vanemad, kiitke teisi pingutuste eest, mida nad kogu hingest teevad
[Pilt lk 17]
Oma innuka eeskujuga teenistuses võivad kogudusevanemad aidata pereliikmetel ja teistel teenida rõõmsalt
[Pildid lk 18]
Me hindame oma hoolega töötavaid vanemaid!