„Tema annab väsinule rammu”

 1. Milliste raskustega tuleb meil võidelda, kuid miks on Jehooval põhjust oma ustavate teenijate üle rõõmus olla? (Vaata pilte artikli alguses.)

ELU selles maailmas pole sugugi muretu. Paljud teist, kallid õed-vennad, võitlevad raske haigusega. Teistel tuleb hoolitseda mõne eaka sugulase eest, ehkki nad on ka ise juba aastates. Ning paljud peavad nägema kurja vaeva, mitte et elada mugavalt, vaid et kõigest hädavajalik olemas oleks. Jehoova teab, et teie hulgas on rohkesti ka neid, kes võitlevad korraga mitme sellise probleemiga. See nõuab tohutult aega ja emotsionaalset jõudu, rääkimata rahalistest väljaminekutest. Sellegipoolest te olete Jumala tõotustes veendunud ja teie usk paremasse tulevikku on kõikumatu. Kahtlemata on Jehoova selle üle väga rõõmus!

 2. Mida julgustavat ütleb kirjakoht Jesaja 40:29, ent millise tõsise vea me võime teha?

² Kas tunned aga vahel, et eluraskused on viinud sind viimse piirini? Sa pole ainus. Mõned minevikus elanud ustavad jumalateenijad tundsid, et neil on eluisu otsas. (1. Kun. 19:4; Iiob 7:7.) Kuid nad ei andnud alla, vaid otsisid Jehoovalt tuge. Nad ei pidanud pettuma, sest meie Jumal „annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu”. (Jes. 40:29.) Kahjuks on mõned jumalateenijad tänapäeval otsustanud, et parim viis eluraskustega hakkama saada on teha „väike paus” Jehoova teenimises. Nad tunnevad, et kristlik tegevus on neile pigem koormaks kui õnnistuseks. Nad ei loe enam Piiblit ega käi koguduse koosolekutel ja kuulutustööl – täpselt seda Saatan ihkabki.

 3. a) Kuidas me saame nurjata Saatana püüded meid nõrgestada? b) Mida me selles artiklis uurima hakkame?

³ Saatan teab, et kui oleme kristliku tegevusega hõivatud, annab see meile jõudu, aga ta ei taha, et oleksime tugevad. Kui tunned end füüsiliselt või emotsionaalselt nagu tühjaks pigistatud sidrun, siis ära tõmbu Jehoovast eemale. Mine Jehoovale hoopis lähemale, sest Piibel ütleb: „Ta teeb teid kindlaks, ta teeb teid tugevaks.” (1. Peetr. 5:10; Jaak. 4:8.) Selles artiklis võtame vaatluse alla kaks olukorda, mis võivad meie hoogu teenistuses pidurdada, ning arutame, kuidas Piibli põhimõtete järgimine aitab meil hakkama saada. Kõigepealt räägime aga tekstist Jesaja 40:26–31, mis näitab, et Jehoova suudab anda meile jõudu.

 4. Mida me võime õppida kirjakohast Jesaja 40:26?

⁴ Loe Jesaja 40:26. Mitte ükski inimene pole suutnud lugeda kokku kõiki tähti universumis. Teadlased arvavad, et ainuüksi meie Linnutee galaktikas võib neid olla kuni 400 miljardit. Ent Jehoova on andnud igale tähele nime. Mida me sellest õpime? Kui Jehoova tunneb huvi juba oma eluta loodu vastu, siis kujuta ette, mida ta tunneb veel sinu vastu! Sa teenid teda ju armastusest, mitte lihtsalt seepärast, et oled nii loodud. (Laul 19:1, 3, 14.) Meie taevane isa tunneb sind läbi ja lõhki. Piiblis öeldakse: „Kõik juuksekarvadki teie peas on ära loetud.” (Matt. 10:30.) Laulukirjutaja kinnitab meile: „Jehoova teab laitmatute üleelamisi.” (Laul 37:18.) Jah, Jehoova näeb, mis raskustega sul tuleb maadelda, ning ta suudab sulle anda jõudu, et nende kõigiga toime tulla.

 5. Miks me võime olla kindlad, et Jehoova suudab anda meile jõudu?

⁵ Loe Jesaja 40:28. Jehoova on kogu energia allikas. Mõtle näiteks energiale, mida Jehoova annab ainuüksi meie päikesele. Teaduskirjanik David Bodanis on öelnud, et päike toodab iga sekund tohutu koguse energiat, mis on võrdväärne miljardite tuumapommide plahvatustega. Ühe teise teadlase arvutuste põhjal „kiirgab päike praegu ... ühes sekundis piisavalt energiat, et varustada inimkonda sellega 200 000 aastat”. Jehoova, kes annab kütust päikesele, suudab kindlasti anda jõudu ka meile, mistahes raskusi meil ka ette ei tuleks.

 6. Mis mõttes on Jeesuse ike hea ja kuidas peaks see teadmine meid mõjutama?

⁶ Loe Jesaja 40:29. Jehoova teenimine toob palju rõõmu. Jeesus ütles oma jüngritele: „Võtke enda peale minu ike.” Ta lisas: „Te leiate kosutust oma hingele. Sest minu ike on hea ja minu koorem on kerge.” (Matt. 11:28–30.) See on tõesti tõsi! Mõnikord võime olla väsinud, kui oleme minemas koguduse koosolekule või kuulutustööle. Mida me aga tunneme siis, kui tuleme tagasi? Me oleme saanud kosutust ning oleme paremini valmis elumuredega võitlema. Jeesuse ike on tõepoolest hea!

 7. Jutusta kogemus, mis näitab, kui õiged on sõnad kirjakohas Matteuse 11:28–30.

⁷ Õde, keda nimetame Kellyks, on pidanud võitlema kroonilise väsimussündroomi, depressiooni ja migreenihoogudega. On mõistetav, et tal on tulnud ette aegu, mil koosolekule minek pole sugugi lihtne. Kord pärast seda, kui ta oli pingutanud, et kohale minna, kirjutas ta: „Avalik kõne rääkis masendusest. Kõneleja esitas selle nii empaatiliselt ja armastavalt, et olin pisarateni liigutatud. See tuletas mulle meelde, et mul tuleb koosolekutel alati kohal olla.” Ta oli üliõnnelik, et selle pingutuse tegi ja siiski koosolekule läks.

8., 9. Mida mõtles apostel Paulus sõnadega „Kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev”?

⁸ Loe Jesaja 40:30. Meie jõuvarud on piiratud, ükskõik kui võimekad me ka poleks. Me kõik peame seda meeles hoidma. Paulus oli väga võimekas mees, kuid temagi ei suutnud teha alati seda, mida oleks tahtnud. Kui ta väljendas oma muret Jumalale, siis too ütles talle: „Sinu nõrkuse kaudu avaldub minu vägi täiel määral.” Paulus sai asjast aru. Ta järeldas: „Kui olen nõrk, olen tõeliselt tugev.” (2. Kor. 12:7–10.) Mida ta sellega mõtles?

⁹ Paulus mõistis, et ilma Kõigekõrgema abita ei suuda ta eriti palju. Jehoova püha vaim andis Paulusele jõudu. See aitas tal täita ülesandeid, mida ta poleks kunagi suutnud täita vaid omal jõul. Sama kehtib ka meie puhul. Kui meie jõud tuleb Jehoovalt, siis me oleme tõeliselt tugevad!

10. Kuidas aitas Jehoova Taavetil raskustega toime tulla?

¹⁰ Laulukirjutaja Taavet tundis tihti Jehoova püha vaimu tuge. Ta laulis: „Ühes sinuga võin ma rünnata röövjõuku, Jumala jõul ma hüppan üle müüri.” (Laul 18:29.) Mõned probleemid võivad olla otsekui kõrge müür, millest me ei suuda ise üle hüpata. Me vajame selleks Jehoova abi.

11. Kirjelda, kuidas püha vaim aitab meil probleemidega toime tulla.

¹¹ Loe Jesaja 40:31. Kotkas ei tõuse taeva kõrgustesse ega liugle seal vaid omal jõul. Soe õhuvool tõstab kotka nii kõrgele kui vaja ning sellega säästab lind oma energiat. Kui sa seisad silmitsi mõne heidutava ülesandega, siis tuleta meelde kotkast. Palu Jehoovat, et ta tõstaks sind üles „aitaja, püha vaimu” abil. (Joh. 14:26.) Me võime saada püha vaimu igal ajal, ööpäev läbi. Eriti võime vajada sellist jumalikku tuge, kui meil on tekkinud mõni lahkheli oma usukaaslasega. Miks aga sellised olukorrad üldse kerkivad?

12., 13. a) Miks võib kristlaste vahel tekkida lahkhelisid? b) Mida õpetab Joosepi lugu meile Jehoova kohta?

¹² Kuna me kõik oleme ebatäiuslikud, on lahkhelid meie vahel paratamatud. Seetõttu võib juhtuda, et meid häirivad mõne usukaaslase sõnad või teod. Teinekord jälle on keegi häiritud meie käitumisest. See võib olla suur proovikivi. Ent sellised raskused annavad meile võimaluse tõendada oma laitmatust Jehoova ees ning õppida tegema koostööd oma vendade ja õdedega, keda Jumal armastab hoolimata nende ebatäiusest.

¹³ Jehoova ei kõrvalda oma teenijate teelt katsumusi. See ilmneb näiteks Joosepi läbielamistest. Joosep oli noor mees, kui tema kadedad poolvennad ta orjusesse müüsid ning ta Egiptusse viidi. (1. Moos. 37:28.) Jehoova pani tähele kõike, mis toimus, ning tundis kindlasti kurbust, nähes, kuidas tema ustavat sõpra Joosepit koheldakse. Sellegipoolest ta ei sekkunud. Ka hiljem, kui Joosepit süüdistati Pootifari naise vägistamiskatses ning ta vangi pandi, Jehoova ei sekkunud. Kas see aga tähendab, et Jumal oli Joosepi hüljanud? Otse vastupidi, „Jehoova lasi kõigil ta tegemistel korda minna”. (1. Moos. 39:21–23.)

14. Mida head toob see, kui me heidame endast viha ära?

¹⁴ Järgmine näide on Taavetist. On vähe inimesi, keda on koheldud nii halvasti kui teda. Siiski ei lasknud see Jehoova sõber pahameelel endas vinduda. Ta kirjutas: „Heida endast viha ja hülga raev, ära ägestu ega tee kurja.” (Laul 37:8.) Peamine põhjus, miks me soovime endast viha ära heita, on see, et me tahame jäljendada Jehoovat, kes „ei tee meile meie patte mööda”. (Laul 103:10.) Vihast lahti laskmine võib ka tervisele kasuks tulla. Viha võib põhjustada muu hulgas kõrget vererõhku ja hingamisteede haigusi. See võib mõjutada maksa ja kõhunäärme talitlust ning see omakorda võib põhjustada seedimisprobleeme. Vihahoos ei ole me alati suutelised kainelt mõtlema ja mõistlikult käituma. Seepärast võib vihapurskele järgneda pikk masendusperiood. Palju parem on jääda rahulikuks. „Südamerahu on ihule eluks,” ütleb Piibel. (Õpet. 14:30.) Mida siis aga teha valusate tunnetega ning kuidas rahumeelsed suhted oma vennaga taastada? Meid aitab Piibli tark nõuanne.

15., 16. Mida me peaksime tegema, kui usukaaslane on meid solvanud?

¹⁵ Loe Efeslastele 4:26. Meid ei üllata, kui meid kohtleb halvasti keegi, kes ei teeni Jehoovat. Kui aga usukaaslane või pereliige ütleb või teeb midagi, mis meid sügavalt haavab, siis võime tunda meeleheidet. Võib-olla me lihtsalt ei suuda seda unustada. Kas me laseme vimmal aastaid vinduda? Või kas järgime Piibli tarka nõuannet seada asjad kiiresti korda? Mida kauem me sellega ootame, seda raskem on meil teha rahu.

¹⁶ Oletame, et keegi usukaaslane on sind solvanud ning sa ei suuda seda peast heita. Milliseid samme sa saaksid astuda, et teha rahu? Esiteks, pöördu Jehoova poole siiras palves. Palu temalt abi, et su vestlus usukaaslasega läheks korda. Hoia meeles, et temagi on Jehoova sõber. (Laul 25:14.) Jumal armastab teda. Ta kohtleb oma sõpru lahkelt ning ootab sama ka meilt. (Õpet. 15:23; Matt. 7:12; Kol. 4:6.) Teiseks, mõtle läbi, mida sa soovid öelda. Ära eelda, et su usukaaslane tegi sulle meelega haiget. See võis olla kõigest arusaamatus. Ole valmis ka tunnistama, et sa ise võisid teha midagi, mis selle lahkheli tekkimisele kaasa aitas. Sa võid vestlust alustada näiteks nii: „Ma olen võib-olla liiga tundlik, kuid eile, kui sa minuga rääkisid, siis ma tundsin, et ...” Kui see vestlus ei too oodatud tulemust, siis otsi uut võimalust, et teha rahu. Seni aga palveta oma usukaaslase eest. Palu, et Jehoova õnnistaks teda. Palu, et Jehoova aitaks sul näha oma usukaaslase häid omadusi. Milline lõpptulemus ka pole, sa võid olla kindel, et Jehoova on rõõmus sinu siiraste püüete üle teha rahu oma usukaaslasega, tema sõbraga.

17. Kuidas Jehoova saab meid aidata, kui oleme patustanud, ning miks me peaksime tema abi vastu võtma?

¹⁷ Mõned tunnevad end Jehoova teenistuses väärtusetuna, sest on kunagi sooritanud tõsise patu. Süütunne võib olla nagu veskikivi kaelas. Kuningas Taavet, kes süütundega maadles, kirjeldas seda nii: „Kui ma vaikisin, nõrkesid mu luud mu lõputust ägamisest. Sest päeval ja ööl oli su käsi raskesti mu peal.” Õnneks tuli Taavet selle probleemiga toime nagu mees, vaimne mees. „Lõpuks ma tunnistasin sulle oma patu,” kirjutas ta, „ja sina andestasid mu patusüü.” (Laul 32:3–5.) Kui sa oled teinud tõsise patu, siis tea: Jehoova on valmis sind aitama, et teie suhted saaksid jälle korda. Ent sa pead võtma vastu abi, mida ta pakub koguduse kaudu. (Õpet. 24:16; Jaak. 5:13–15.) Ära viivita – sinu tulevik sõltub sellest! Mida teha aga siis, kui sinu üleastumine on juba ammu andestatud, aga sul on siiski süümepiinad?

18. Kuidas aitab Pauluse eeskuju neid, kes tunnevad end väärtusetuna?

¹⁸ Ka Paulus võis aeg-ajalt tunda süümepiinu minevikus tehtud väärtegude pärast. Ta tunnistas: „Ma olen apostlite seast kõige tähtsusetum ja mind ei kõlba apostliks nimetadagi, kuna ma kiusasin taga Jumala kogudust.” Sellegipoolest Paulus lisas: „Aga Jumala armu tõttu olen ma see, kes ma olen.” (1. Kor. 15:9, 10.) Jehoova teadis, et Paulus on ebatäiuslik, kuid ta ei mõistnud teda hukka. Jumal soovis, et ka Paulus ise sellest aru saaks. Kui sa oled siiralt oma patte kahetsenud, tunnistanud oma viga Jehoovale ning vajadusel rääkinud ka kogudusevanematega, siis tea, et Jehoova on sinuga halastav. Ole Jehoova sõnades veendunud ning usu tema andestusse. (Jes. 55:6, 7.)

19. Mis on meie selle aasta tekst ja miks on see sobiv?

¹⁹ Kuna praeguse maailma lõpp on käega katsuda, siis võime eeldada, et raskusi tuleb aina juurde. Sa võid olla kindel, et tema, kes „annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu”, annab ka sinule vastupidamiseks kõik vajaliku. (Jes. 40:29; Laul 55:22; 68:19.) Aastal 2018 tuletatakse meile seda tähtsat tõde meelde iga kord, kui tuleme kuningriigisaali koosolekule ja näeme aastateksti „Kes loodavad Jehoova peale, saavad uut jõudu”. (Jes. 40:31.)