Ela oma abielutõotuse kohaselt!

PULMAPÄEV on rõõmurohke päev. Samuti on see väga tõsine päev. Pruut ja peigmees annavad pühaliku tõotuse, mis mõjutab kogu nende ülejäänud elu. Selle pühaliku tõotuse tunnistajateks on kohalviibivad pulmakülalised, kuid tähtsaimaks tunnistajaks on Jehoova Jumal.

Piibel ei näe ette konkreetseid toimimisviise ega erilist pulmatalitust. Kuid tunnustades abielu jumalikku päritolu, antakse sellele pühalikkus tavapärase religioosse kombetalituse käigus antava abielutõotusega. Aastaid on Jehoova tunnistajad kasutanud järgmist abielutõotust: „Mina, . . . , võtan sinu, . . . , endale naiseks (lähen sinule, . . . , mehele), et sind armastada ja kalliks pidada (pruut: ja sinust sügavalt lugu pidada) Pühakirjas kristlikule (abielumehele/-naisele) antud Jumala seaduse kohaselt, niikaua kui me mõlemad vastavalt Jumala abielukorraldusele koos maa peal elame.”a

Millele tuleks mõelda

Kui sa mõtled abiellumisele, oleks väga kasulik juba enne pulmapäeva mõtiskleda selle tõotuse sügavuse ja tähendusrikkuse üle. Saalomon ütles: „Ära ole kärme suuga ja su süda ärgu tõtaku sõna lausuma Jumala ees” (Koguja 5:1). Aga mida teha siis, kui sa oled juba abielus? Siis tuleks sulle kasuks mõtiskleda selle pühaliku tõotuse tähtsuse üle, mille oled Jehoova ees andnud. Kas sina elad selle tõotuse kohaselt? Kristlased võtavad oma tõotusi tõsiselt. Saalomon jätkas: „Täida, mida tõotad! Parem on, et sa ei tõota, kui et sa tõotad ega täida! Ära lase, et sinu suu saadab su ihu pattu tegema, ja ära ütle Jumala käskjala ees, et see on eksitus!” (Koguja 5:3—5).

Vaadeldes abielutõotust väljendite kaupa, hakkad seda pühalikku tõotust kahtlemata hoopis sügavamalt mõistma.

„Mina . . . võtan/lähen.” Need on tõotuse avasõnad. Need näitavad, et sina ise vastutad oma otsuse eest abielluda.

Kristlastele ei ole Pühakirjas tehtud korraldust, et nad peaksid abielluma. Jeesus Kristuski jäi vallaliseks ning soovitas vallalisust ka neile, kes „suudavad sellele ruumi teha” (Matteuse 19:10—12, NW). Teisest küljest, suurem osa Jeesuse apostlitest olid abielumehed (Luuka 4:38; 1. Korintlastele 9:5). On selge, et otsus abielluda on isiklik asi. Pühakiri ei anna mitte ühelegi inimesele õigust sundida teist inimest abielluma.

Niisiis, sina vastutad otsuse eest abielluda. Tõenäoliselt valisid sina välja inimese, kellega sa abiellud. Kui sa abielutõotust andes ütled: ’Mina võtan sinu endale naiseks (lähen sinule mehele)’, siis võtad sa selle inimese vastu koos tema voorustega — aga ka koos tema puudustega, see tähendab, nõustud nendega.

Tõenäoliselt avastad sa aja möödudes oma abikaasa isiksuses jooni, mida sa aimatagi ei osanud. Aeg-ajalt tuleb ette pettumusi. Piibel ütleb, et „kõik on pattu teinud ja on Jumala aust ilma” (Roomlastele 3:23). Niisiis, oma abikaasaga kohanemise nimel on sul ehk tarvis muudatusi teha. See võib olla raske, ja mõnikord tahaksid ehk alla anda. Kuid pea meeles, et abielutõotus on antud Jehoova ees. Tema võib aidata sul edu saavutada.

„Endale naiseks/sulle mehele.” Kõige esimese abielu sõlmimise ajal, kui Eeva anti Aadamale naiseks, ütles Jehoova Jumal, et „nemad on üks liha” (1. Moosese 2:24; Matteuse 19:4—6). Seega on abielusidemed kõige lähedasemad suhted, mis üldse kahe inimese vahel olla võivad. Abielu tähendab sulle uut sugulust. Sa tunnistad kellegi oma „naiseks” või „meheks”. Need suhted ei sarnane mitte ühegi teisega. Teod, millest teiste suhete puhul erilist kahju ei tulene, võivad abielu puhul sügavalt haavata.

Võtkem näiteks Pühakirja nõuande, mis on kirjas tekstis Efeslastele 4:26. Piibel ütleb seal: „Vihastuge, aga ärge tehke pattu! Ärge laske päeva looja minna oma vihastuse üle.” Võib-olla ei ole sa sugugi alati lahendanud oma probleeme sugulaste ja sõpradega nii kiiresti kui tarvis. Kuid su abikaasa on lähedasem kui kestahes muu sugulane või sõber. Kui sa oma abikaasaga asju kiiresti ei lahenda, võib see ohustada seda teievahelist erilist sugulust.

Kas sa lubad omavahelistel lahkarvamustel kujuneda pidevalt tüli ja pahanduse allikaks? Kas lahkhelid ja tülid kestavad päevi? Et elada oma tõotuse kohaselt, ära lase raskuste kerkides päeva looja minna, ilma et sobitaksid oma abikaasaga rahu. See tähendab, et andesta ja unusta, samuti tunnista oma vigu ja eksimusi (Laul 51:7; Luuka 17:3, 4).

„Armastada.” Peigmees tõotab oma pruuti „armastada ja kalliks pidada”. See armastus hõlmab romantilist armastust, mis neid tõenäoliselt kokku on toonud. Kuid romantilisest armastusest ei piisa. Armastus, mida kristlane oma abikaasale tõotab, on sügavam ja laiahaardelisem.

Tekstis Efeslastele 5:25 öeldakse: „Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust.” Jeesuse armastus koguduse vastu ei kuulu kindlasti samasse kategooriasse kui sugupooltevaheline romantiline armastus. Selles kirjakohas kasutatud sõnad „armastage” ja „armastanud” tulenevad sõnast a·gaʹpe, mis viitab põhimõttest juhinduvale armastusele. Piibel käsib siin abielumeestel ilmutada püsivat, vankumatut, kestvat armastust oma naise vastu.

See ei ole lihtsalt „armastan sind, sest sina armastad mind”-tüüpi emotsioon. Mees seab oma naise heakäekäigu ettepoole enda omast ja samamoodi armastab naine oma meest (Filiplastele 2:4). Kui sa kasvatad endas sügavat armastust oma partneri vastu, on sul kergem elada oma abielutõotuse kohaselt.

„Kalliks pidada.” Ühes sõnaraamatus tuuakse väljendi „kalliks pidama” tähenduseks ’armsaks pidama, kiindumust tundma või ilmutama’. Sa pead väljendama oma armastust nii sõnade kui ka tegudega! Eriti just naine vajab, et ta mees pidevalt näitaks oma armastust tema vastu. Ta mees võib küll hästi hoolitseda tema füüsiliste vajaduste eest, kuid sellest ei piisa. On naisi, kellel on küllaldaselt toitu ja mugav kodu, kuid kes on sügavalt õnnetud, sest nende abielupartner ei hooli neist ega arvesta nendega.

Teisest küljest on naisel, kes teab, et teda armastatakse ja kalliks peetakse, tõesti põhjust olla õnnelik. Muidugi mõista käib see ka mehe kohta. Väga palju süvendavad tõelist armastust siirad õrnusavaldused. Saalomoni Ülemlaulus hüüatab karjusest armastaja: „Ah kui magus on su armastus [„kui kaunid on su õrnusavaldused”, NW], mu õeke, mu pruut! Su armastus on parem [„su õrnusavaldused on palju paremad”, NW] kui viin, kõigist palsameist parem on su õlide lõhn!” (Ülemlaul 4:10).

„Ja sügavalt lugu pidada.” Sajandite jooksul on olnud mehi, kes on naisi halvasti kohelnud ning alavääristanud. Ajakirja World Health sõnul võib isegi tänapäeval „täheldada igal maal ning igas sotsiaalses ja majanduslikus klassis vägivalda naiste vastu. Paljudes maades peetakse naise peksmist mehe õiguseks”. Enamikku mehi ehk ei saa sellises käitumises süüdistada. Paistab siiski, et paljud mehed ei ilmuta siirast huvi selle vastu, mis naisele muret teeb. Selle tagajärjel on paljudes naistes kujunenud meeste suhtes negatiivne hoiak. On olnud kuulda, kuidas mõned naised ütlevad: „Ma armastan oma meest, kuid ma lihtsalt ei saa temast lugu pidada!”

Kuid Jehoova Jumal hindab naist, kes püüab oma mehest lugu pidada — isegi kui mees mõnikord naise ootustele ei vasta. Naine tunnustab Jumala poolt mehele antud osa ehk positsiooni (1. Korintlastele 11:3; Efeslastele 5:23). Seega kuulub naise sügav lugupidamine oma mehe vastu Jehoova kummardamise ja temale kuulekuse hulka. Jumal ei jäta jumalakartlike naiste kuulekust tähele panemata (Efeslastele 5:33, NW; 1. Peetruse 3:1—6; võrdle Heebrealastele 6:10).

Abielus peab valitsema vastastikune lugupidamine ning see tuleks ära teenida, selle asemel et seda lihtsalt oodata või nõuda. Näiteks ei ole salvaval või solvaval kõneviisil abielus kohta. See ei väljendaks ei armastust ega lugupidamist, kui sa teeksid oma mehe või oma naise kohta halvustavaid märkusi. See ei too midagi head, kui sa paljastad teiste ees oma abikaasa vigu või räägid neist kõigile. Isegi kui teha seda naljatledes, võib see ilmutada suurt lugupidamise puudumist selles valdkonnas. Efeslastele 4:29, 32 sõnad käivad nii mehe kui naise kohta. Piibel ütleb seal: „Ükski nurjatu sõna ärgu tulgu teie suust, vaid ainult seesugune, mis on hea tarvilikuks kasvatuseks . . Olge lahked üksteise vastu, südamlikud.”

„Pühakirjas antud Jumala seaduse kohaselt.” Jumal tahab, et me tunneksime rõõmu valiku- ja tegevusvabadusest. Tema ei koorma meid abielu reguleerivate lõputute reeglitega. Kuid meie huvides on ta andnud mõningad juhtnöörid.

Nüüdisajal on abielu kohta trükis avaldatud kõikvõimalikku materjali ning paljudel inimestel on seoses abieluga omaenda filosoofia. Kuid ole ettevaatlik! Suur osa praegu ringlevast abielu teemadel avaldatud teabest on Piibliga vastuolus.

Pea ka meeles, et ühe abielupaari olukord erineb teise omast. Teatud mõttes on abielupaarid otsekui lumehelbed; kaugelt vaadates võivad nad tunduda ühesugused, kuid tegelikult on igaüks neist ainulaadne, erinev kõigist teistest. Mitte ükski teine abielupaar maailmas ei saa olla koopia sinu ja abikaasa isiksuse kombinatsioonist. Niisiis ära kiirusta võtma omaks teiste seisukohti. Pole olemas inimese kehtestatud valemit, mis käiks iga abielu kohta!

Vastupidi sellele on kõik Piibli käsud õiged ja kohased. Apostel Paulus kirjutas: „Kõik Kiri on Jumala Vaimu poolt sisendatud ja on kasulik õpetuseks, noomimiseks, parandamiseks” (2. Timoteosele 3:16; Laul 119:151). Kui sa loed Piiblit ja võtad selle õpetused oma igapäevaelu juhenditeks, siis oled võimeline elama oma abielutõotuse kohaselt (Laul 119:105).

„Niikaua kui me mõlemad koos maa peal elame.” Sellega viidatakse pikaajalisele ühtekuuluvusele. Jumala korraldus on, et „mees jätab maha oma isa ja ema ning hoiab oma naise poole” (1. Moosese 2:24). Jehoova tahab, et te oleksite koos. Teenige koos Jumalat. Uurige koos tema Sõna. Võtke aega, et koos jalutada, koos istuda, koos süüa. Tundke elust koos rõõmu!

Mõned abielupaarid püüavad iga päev võtta aega, et lihtsalt omavahel vestelda. Isegi aastaid kestnud abielu puhul on selline ühtekuuluvus abieluõnneks väga tähtis.

„Vastavalt Jumala abielukorraldusele.” Abielu on kingitus Jehoova Jumalalt, kes on teinud abielukorralduse (Õpetussõnad 19:14). Kui sa ei pea sellest korraldusest kinni, ohustab see lisaks sinu abieluõnnele ka sinu suhteid Loojaga. Teisest küljest, kui mees ja naine arendavad häid suhteid Jehoovaga, mis väljendub kuulekuses tema korraldustele, on nad rahumeelsetes suhetes teistega, kaasa arvatud teineteisega (Õpetussõnad 16:7).

Ära kunagi unusta, et Jehoova on sinu abielutõotuse tähtsaim tunnistaja. Ela ikka selle pühaliku tõotuse kohaselt, siis toob sinu abielu Jehoova Jumalale kiitust ja au!

[Allmärkus]

[Väljavõte lk 22]

Teatud mõttes on abielupaarid otsekui lumehelbed. Kõik nad võivad kaugelt vaadates tunduda ühesugused, kuid tegelikult on iga abielupaar ainulaadne

[Allikaviide]

Lumekristallid/Dover