Mitte türann

Kuidas peaks abielumees oma võimu rakendama? Järgides Jumala Poja head eeskuju. Piibel ütleb: „Mees on naise pea, nõnda nagu ka Kristus on koguduse pea, tema on ihu õnnistegija. Mehed, armastage oma naisi, nõnda nagu ka Kristus on armastanud kogudust ja on andnud iseenese tema eest.” (Efeslastele 5:23, 25) Jeesus Kristuse peaseisuse rakendamine oli õnnistuseks kogudusele. Ta ei olnud türann. Tema jüngrid ei tundnud ennast tema pärast piiratute või rõhututena. Selle asemel ta saavutas kõigi lugupidamise nende armastava ja kaastundliku kohtlemise tõttu. Milline hea eeskuju, mida abielumehed võivad naise kohtlemises järgida!

Kuid on abielumehi, kes seda head eeskuju ei järgi. Nad kasutavad Jumala poolt antud peaseisust omakasupüüdlikult, mitte oma naise heaks. Nad valitsevad oma naist türanlikult, nõudes totaalset allumist ja tihti lubamata neil mitte midagi omapead otsustada. On mõistetav, et selliste meeste naised elavad sageli õnnetut elu. Ja selline mees kannatab samuti, sest tal ei õnnestu saavutada oma naise armastavat lugupidamist.

Tõsi, Jumal nõuab naiselt, et ta austaks seisundit, mis tema mehel perekonnapeana on. Aga kui abielumees soovib nautida naise südamesttulevat lugupidamist tema kui isiksuse vastu, siis ta peab selle ära teenima, ja parim viis seda perekonnapeana teha on tegutseda vastutustundeliselt ning arendada häid, jumalakartlikke omadusi.

Allumine on suhteline

Mehe võim oma naise üle ei ole totaalne. Naise allumist võib teatud mõttes võrrelda kristlase allumisega ilmalikule valitsejale. Jumal nõuab, et kristlane peab olema „allaheitlik valitsemas olevaile ülemustele”. (Roomlastele 13:1) Aga see allumine peab alati olema tasakaalus sellega, mida me võlgneme Jumalale. Jeesus ütles: „Andke keisrile, mis kuulub keisrile, ja Jumalale, mis kuulub Jumalale!” (Markuse 12:17) Kui keiser (ilmalik valitsus) nõuab meilt seda, mis kuulub Jumalale, siis meil on meeles, mida apostel Peetrus ütles: „Jumala sõna tuleb rohkem kuulda kui inimeste sõna.” — Apostlite teod 5:29.

Mees säilitab oma naise armastuse ja lugupidamise, kui peegeldab oma pea Jeesus Kristuse jumalakartlikke omadusi, kes käskis jüngreil üksteist armastada. (Johannese 13:34) Kuigi mees on eksiv ja ebatäiuslik, teeb ta oma naisel kergemaks olla tema kui oma pea all õnnelik, kui kasutab oma võimu kooskõlas Kristuse kõrgema peaseisusega. (1. Korintlastele 11:3) Kui naine arendab kristlikke mõõdukuse ja helduse omadusi, siis tal ei ole raske ennast oma mehele allutada.

Koguduses tuleks arendada sellist hoiakut. Ja seda tuleks eriti arendada kristlikus kodus mehe ja naise vahel. Mees saab ilmutada hella poolehoidu ja tasadust, kuulates ära oma naise ettepanekud. Ta peaks arvestama oma naise vaatepunktiga, enne kui teeb perekonda puudutava otsuse. Kristlikud naised ei ole rumalad. Nad võivad tihti anda oma meestele väärtuslikku nõu, nagu Saara andis oma mehele Aabrahamile. (1. Moosese 21:12) Teiselt poolt ei esita kristlik naine oma mehele liialdatud nõudmisi. Ta ilmutab oma lahkust ja alandlikku meelt, järgides tema juhtimist ja toetades tema otsuseid, isegi kui need mõnikord ei lange kokku sellega, mida tema eelistaks.

Mõistlik mees on nagu mõistlik kogudusevanem ligipääsetav ja lahke. Armastav naine vastab, olles kaastundlik ja pikameelne ning hinnates pingutusi, mida mees oma kohustuste täitmisel ebatäiuslikkusest ja eluraskustest hoolimata teeb. Kui sellist hoiakut arendavad nii mees kui ka naine, ei kujune allumine abielus probleemiks. Selle asemel on see rõõmu, julgeoleku ja kestva rahulolu allikas.