Kes peaks andma lastele usulist õpetust?

„Õpilane pole üle oma õpetajast, aga igaüks, kes on täiuslikult õpetatud, on oma õpetaja sarnane.” (LUUKA 6:40)

PALJUD vanemad tunnevad, et nad pole pädevad oma lastele usulist õpetust andma. Nad arvavad, et neil napib haridust või et nad ei tea usuasjadest piisavalt palju, et olla head õpetajad. Seetõttu kipuvad nad veeretama selle ülesande pigem mõne sugulase või vaimuliku õlgadele.

Kes on tegelikult kõige õigem inimene õpetama lastele usutõdesid ja moraalipõhimõtteid? Loe, mida Piibel selle kohta ütleb, ning võrdle seda teadlaste tähelepanekutega.

Mis on isa roll?

Piibel ütleb: „Isad, ärge ärritage oma lapsi vihale, vaid kasvatage neid juhatamise ja manitsemisega Issanda tahte järgi!” (Efeslastele 6:4, P 1997).

Mida on leidnud teadlased? Mida head annavad isadele tugevad usulised veendumused? 2009. aastal avaldatud artiklis „Fathers’ Religious Involvement and Early Childhood Behavior” öeldi: „Osalemine usuühenduse tegemistes aitab meestel saada paremaks isaks. Religioon on üks sotsiaalse toe ja kontrolli allikaid ning annab ka õpetust ja juhtnööre oma elu elamiseks.”

Piibel paneb suurt rõhku isa rollile laste kasvatamisel ja õpetamisel (Õpetussõnad 4:1; Koloslastele 3:21; Heebrealastele 12:9). Kas eeltoodud Piibli nõuanne on asjakohane ka tänapäeval? Florida ülikool avaldas 2009. aastal artikli, mis käsitles isade mõju lastele. Teadlased leidsid, et lapsed, kelle isa nende kasvatamisest aktiivselt osa võttis, olid kaastundlikumad ja kõrgema enesehinnanguga. Poisid käitusid korralikumalt ja tüdrukud olid psüühiliselt tervemad. Niisiis on see Piibli nõuanne siiani asjakohane.

Kui tähtis on ema roll?

Piibel ütleb: „Ära jäta tähele panemata oma ema juhatust” (Õpetussõnad 1:8).

Mida on leidnud teadlased? Aastal 2006 välja antud raamat „Handbook of Child Psychology” kirjutab järgmist: „Emad pühendavad oma väikestele lastele keskmiselt 65–80 protsenti rohkem aega kui isad ning selline suhtarv on paljudes maades.” Kuna emad tegelevad lastega sedavõrd palju, avaldavad nende sõnad, teod ja hoiakud lapse arengule väga suurt mõju.

Kui ema ja isa üheskoos oma lastele Jumala kohta teadmisi jagavad, tuleb see lastele kasuks vähemalt kahel moel. Esiteks saavad lapsed võimaluse luua oma taevase Isaga lähedased sõprussuhted, millest on neile abi kogu eluaja. Teiseks õpivad nad vanemate eeskujust, et abielumehel ja -naisel tuleb tähtsate eesmärkide saavutamiseks koostööd teha (Koloslastele 3:18–20). Kuigi teised inimesed võivad vanematele laste juhendamisel abiks olla, lasub siiski vanematel endil põhivastutus oma lastele usulist kasvatust anda ja õpetada neile sealjuures ka seda, milline peaks pereelu Jumala soovi kohaselt olema.

Kuidas aga võiksid vanemad oma lapsi õpetada? Millised meetodid oleksid parimad?