Kuidas deemonitele vastu seista?
„Inglid, kes oma seisust ei hoidnud, vaid jätsid maha oma eluaseme, pani [Jumal] kinni igaveste ahelatega pilkase pimeduse alla suure päeva kohtuks.” (JUUDA 6)
1., 2. Millised küsimused kerkivad seoses Kurat-Saatana ja deemonitega?
„OLGE kained, valvake,” manitseb apostel Peetrus. „Teie vastane, kurat, käib ümber nagu möirgaja lõukoer otsides, keda neelata!” (1. Peetruse 5:8). Deemonite kohta ütleb apostel Paulus: „Ma ei taha, et teil oleks osadust kurjade vaimudega. Te ei või juua Issanda karikat ja kurjade vaimude karikat; te ei või osa võtta Issanda lauast ja kurjade vaimude lauast!” (1. Korintlastele 10:20, 21).
2 Kes siis on Kurat-Saatan ja deemonid? Kuidas ja millal tulid nad olemasollu? Kas Jumal lõi nad? Kui tugevat mõju nad inimestele avaldavad? Kas me leiame nende vastu kaitset ja milline see kaitse on?
Kuidas tulid olemasollu Saatan ja deemonid?
3. Kuidas sai Jumala inglist Kurat-Saatan?
3 Ajal, mil inimajaloo hakul sai Eedeni aias alguse inimsugu, muutus üks Jumala ingel mässumeelseks. Miks? Sest ta polnud rahul selle rolliga, mis tal oli Jehoova taevases organisatsioonis. Kui loodi Aadam ja Eeva, nägi ta soodsat võimalust pöörata nad kõrvale tõelisele Jumalale kuulekusest ja tema teenimisest, nii et nad hakkaksid teenima teda. Mässates Jumala vastu ja õhutades esimest inimpaari patuteele, tegi see ingel endast Kurat-Saatana. Hiljem ühines tema mässuga teisigi ingleid. Kuidas? (1. Moosese 3:1–6; Roomlastele 5:12; Ilmutuse 12:9.)
4. Mida tegid mõningad mässulised inglid enne Noa päevade veeuputust?
4 Jumala vaimu läbi talletatud Pühakirjast võib lugeda, et ajal enne Noa päevade suurt veeuputust hakkasid mõningad inglid tundma ebaloomulikku huvi maa peal elavate naiste vastu. Lähtudes vääradest kavatsustest, „nägid Jumala [taevased] pojad, et inimeste tütred olid ilusad, ja nad võtsid enestele naisi kõigist neist, keda nad välja valisid”, kirjutab Piibel. Need olid loomuvastased ühendused, mis andsid järglasteks värdasid, keda tuntakse kui neefileid (1. Moosese 6:2–4). Seeläbi Jumalale sõnakuulmatuks muutunud vaimolenditest said ühes Saatanaga mässajad Jehoova vastu.
5. Mis juhtus mässajatega, kui Jehoova tõi suure veeuputuse vahendusel maa peale hävingu?
5 Kui Jehoova tõi inimkonna peale veeuputuse, hukkusid ka neefilid ja nende inimemad. Mässulised inglid olid sunnitud oma inimkehad maha jätma ja vaimumaailma tagasi pöörduma. Kuid oma algset seisust Jumala ees nad tagasi ei saanud. Selle asemel määrati nad „pilkasse [vaimsesse] pimedusse”, mida teatakse Tartarose nime all (Juuda 6; 2. Peetruse 2:4).
6. Kuidas deemonid inimesi petavad?
6 Alates ajast, mil kurjad inglid minetasid oma algse seisuse, on neist saanud Saatana deemonkaaslased, kes teenivad tema õelaid huvisid. Sellest ajast saadik pole deemonitel enam väge inimesteks materialiseeruda. Ent nad saavad ahvatleda mehi ja naisi tegelema kõikvõimalike seksuaalsete perverssustega. Samuti petavad deemonid inimsugu spiritismi vahendusel, mis hõlmab näiteks maagilisi loitsusid, voodoo’d ja vaimude manajaid (5. Moosese 18:10–13; 2. Ajaraamat 33:6). Nende kurjade inglite saatus on samasugune kui Kuradil – hävimine igaveseks (Matteuse 25:41; Ilmutuse 20:10). Kuid seni on meil tarvis neile kindlalt vastu seista. Meil oleks tark vaadelda, kui vägev on Saatan ja mil moel me saame temale ja ta deemonitele edukalt vastu panna.
Kui vägev on Saatan?
7. Milline mõjuvõim on Saatanal selle maailma üle?
7 Saatan on Jehoovat laimanud kogu ajaloo vältel (Õpetussõnad 27:11). Ta on mõjutanud väga suurt osa inimkonnast. „Kõik maailm on tigeda võimuses,” ütleb kirjakoht 1. Johannese 5:19. Seepärast saigi Kurat ahvatleda Jeesust, pakkudes talle meelevalda „kõigi maailma kuningriikide” üle ja nende auhiilgust (Luuka 4:5–7). Saatana kohta ütleb apostel Paulus: „Kui nüüd ka meie evangeelium on kinni kaetud, siis on see kinni kaetud nende eest, kes hukka lähevad, kelle uskmatud meeled selle maailma jumal on teinud sõgedaks, et neile ei paistaks Kristuse au evangeeliumi valgus, kes on Jumala kuju” (2. Korintlastele 4:3, 4). Saatan on „valetaja ja vale isa”, kes esitleb end „valguseinglina” (Johannese 8:44; 2. Korintlastele 11:14). Tal on väge ja meetodeid selleks, et maailma valitsejate ja nende alamate meel sõgedaks teha. Ta on petnud inimkonda propaganda, usumüütide ja valede abil.
8. Mida ütleb Piibel Saatana mõjuvõimu kohta?
8 Saatana vägi ja mõjuvõim sai ilmsiks umbes viis sajandit e.m.a prohvet Taanieli ajal. Kui Jehoova läkitas ingli viima Taanielile julgustavat sõnumit, kohtas ingel vastupanu „Pärsia kuningriigi kaitseingli” poolt. Ustavat inglit hoiti kinni 21 päeva, kuni talle tuli appi „Miikael, üks peainglitest”. Samas loos on juttu ka deemonlikust „Kreeka kaitseinglist” (Taanieli 10:12, 13, 20). Kirjakohas Ilmutuse 13:1, 2 kujutatakse Saatanat lohena, kes annab poliitilisele metsalisele „oma väe ja oma aujärje ja suure võimu”.
9. Kelle vastu kristlased võitlevad?
9 Pole midagi imestada, et apostel Paulus kirjutas: „Meil ei ole maadlemist vere ja lihaga, vaid valitsuste ja võimudega, selle pimeduse maailma valitsejatega, taevaaluste kurjuse vaimudega” (Efeslastele 6:12, meie kursiiv). Ka tänapäeval on deemonlikud väed Kurat-Saatana juhtimisel nähtamatult mõjutamas inimvalitsejaid ja inimsugu üldiselt, õhutades neid sooritama kirjeldamatult jubedaid genotsiidi-, terrori- ja tapaakte. Uurigem nüüd lähemalt, kuidas sellistele vägevatele vaimjõududele edukalt vastu panna.
Mis on meile kaitseks?
10., 11. Kuidas me saame seista vastu Saatanale ja tema kurjadele inglitele?
10 Me ei suuda seista Saatanale ja tema kurjadele inglitele vastu pelgalt omaenda füüsilise või vaimse jõuga. Paulus annab nõu: „Saage vägevaks Issandas ja ta tugevuse jõus!” Meil on tarvis otsida kaitset Jumala juurest. Paulus lisab: „Varustage endid kogu Jumala sõjavarustusega, et te suudaksite seista kuradi kavalate rünnakute vastu! ... võtke kätte kõik Jumala sõjavarustus, et te suudaksite vastu panna kurjal päeval ja jääda püsima, kui te kõik olete sooritanud” (Efeslastele 6:10, 11, 13).
11 Paulus kutsub kaaskristlasi kaks korda üles võtma endile „kõik Jumala sõjavarustuse”. Sõna „kõik” annab mõista, et deemonite rünnakutele vastupanemisse ei saa suhtuda loiult. Niisiis, millised on need vaimse sõjavarustuse tähtsad osad, mida kristlastel tänapäeval hädasti on tarvis, et deemonitele vastu seista?
„Seiske” – kuidas?
12. Kuidas saavad kristlased vöötada oma niuded tõega?
12 Paulus selgitab: „Siis seiske nüüd ja teie niuded olgu vöötatud tõega ja teil olgu seljas õiguse soomusrüü” (Efeslastele 6:14). Siin viidatakse sõjavarustuse kahele osale: vööle ehk rihmale ja soomusrüüle. Sõjamehel pidi olema rihm pingul, et kaitsta oma niudeid (puusasid, kubet ja kõhu alaosa) ja kanda rasket mõõka. Samuti Piibli tõde peaks ümbritsema meid sedavõrd tihedalt, et me selle kohaselt elame. Kas me loeme Piiblit kavakindlalt iga päev? Kas me teeme seda kogu perega? Kas meil on kindlaks tavaks uurida koos perega päevateksti? Kas me hoiame end kursis „ustava ja mõistliku sulase” väljaannetes toodud selgitustega? (Matteuse 24:45.) Nõnda toimides püüamegi Pauluse nõuannet ellu rakendada. Lisaks on meie käsutuses videod ja DVD-d, kust võib leida piiblilist juhatust. Hoides tõest kindlalt kinni, saame langetada arukaid otsuseid ning hoida end väärteele astumast.
13. Kuidas me saame oma piltlikku südant kaitsta?
13 Sõnasõnaline soomusrüü kaitses sõjamehe rindkeret ning südant ja muid elutähtsaid organeid. Kristlane saab kaitsta oma piltlikku südant – oma sisemist isiksust –, kasvatades endas armastust Jehoova Jumala õiguse vastu ning pidades kinni tema õigusnormidest. See piltlik soomusrüü ei lase meil Jumala Sõna lahjendada. ’Vihates kurja ja armastades head’, hoiame oma jalad eemale „kõigilt kurjadelt teedelt” (Aamos 5:15; Laul 119:101).
14. Mida tähendab see, et meil on „kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks”?
14 Tavaliselt kandis rooma sõdur tugevaid jalanõusid, mis olid kohased sadade kilomeetrite pikkusteks rännakmarssideks Rooma impeeriumi risti-rästi läbivatel maanteedel. Mida tähendab kristlastele väljend „kingadeks jalas valmidus rahuevangeeliumi kuulutamiseks”? (Efeslastele 6:15.) See tähendab meie tegutsemisvalmidust. Me oleme valmis kuulutama Jumala Kuningriigi head sõnumit igal sobival juhul (Roomlastele 10:13–15). Aktiivne kristlikus teenistuses osalemine on meile kaitseks Saatana „kavalate rünnakute” vastu (Efeslastele 6:11).
15. a) Mis näitab, et usukilp on väga oluline? b) Millised „tulised nooled” võivad meie usku kahjustada?
15 „Kõige selle juures [„kõigepealt”, P 1997] haarake usukilp, millega te võite kustutada kõik tigeda tulised nooled!” jätkab Paulus (Efeslastele 6:16). Nõuanne haarata usukilp algab väljendiga „kõigepealt”, mis viitab sellele, et see sõjavarustuse osa on väga oluline. Meil ei tohi olla usupuudust. Usk kaitseb meid otsekui suur kaitsekilp Saatana „tuliste noolte” eest. Mis nendeks tänapäeval võiks olla? Nendeks võiksid olla teravad solvangud, valed ja pooltõed, mida levitavad meie usku nõrgestada püüdvad vaenlased ja usust taganenud. Nendeks „noolteks” võivad olla ka materialismi ahvatlused, mille tõttu me võime olla hõivatud arvukate tarbekaupade hankimisega ning koguni võistlemisega nendega, kes on võtnud omaks suurustleva elustiili. Võib-olla on nad soetanud endile suuremad ja paremad majad ning autod või uhkeldavad hinnaliste väärisehete ja kõige moekamate rõivastega. Tehku teised mida tahes, kuid meil peab olema usk, mis on sedavõrd tugev, et suudab need „tulised nooled” tõrjuda. Kuidas tugevat usku kasvatada ja säilitada? (1. Peetruse 3:3–5; 1. Johannese 2:15–17.)
16. Mis aitab meil tugevat usku kasvatada?
16 Jumala ligi saame tulla omaette korrapäraselt Piiblit uurides ja tõsimeeli palvetades. Me võime paluda Jehoovalt tugevamat usku ja teha seejärel kooskõlas palvega vajalikke tegusid. Kas me näiteks valmistume hoolega „Vahitorni” iganädalaseks uurimiseks, seades sihiks selles osaleda? Meie usk saab tugevaks, kui uurime Piiblit ja piiblilisi väljaandeid (Heebrealastele 10:38, 39; 11:6).
17. Kuidas me saame ’võtta enesele päästekiivri’?
17 Paulus lõpetab vaimse sõjavarustuse kirjelduse nõuandega: „Võtke enesele päästekiiver ja vaimumõõk, see on Jumala sõna” (Efeslastele 6:17). Kiiver kaitses sõduri pead ja aju, otsuste langetamise keskust. Samamoodi kaitseb kristlik lootus meie mõtlemisvõimet (1. Tessalooniklastele 5:8). Selle asemel et täita oma meel ilmalike sihtidega ja materialistlike püüdlustega, peaksime nagu Jeesuski keskenduma oma mõtetes Jumala antud lootusele (Heebrealastele 12:2).
18. Miks me ei tohi jätta hooletusse Piibli kavakindlat lugemist?
18 Meie viimane kaitsevahend Saatana ja tema deemonite mõju vastu on Piiblisse talletatud Jumala sõna ehk läkitus. See on veel üks põhjus, miks me ei tohi jätta hooletusse Piibli kavakindlat lugemist. Jumala Sõna põhjalik tundmine kaitseb meid Saatana valede ja deemonite propaganda eest, aga ka kibestunud usutaganejate vaenulike mõtteavalduste eest.
„Palvetage igal ajal”
19., 20. a) Mis ootab ees Saatanat ja ta deemoneid? b) Mis tugevdab meid vaimselt?
19 Saatan, tema deemonid ja see kuri maailm kaovad peagi. Saatan teab, et tal on „pisut aega”. Ta on raevus ning sõjajalal nendega, kes „peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus” (Ilmutuse 12:12, 17). Meil on väga tähtis Saatanale ja ta deemonitele vastu panna.
20 Kui tänulikud me oleme manitsuse eest varustada endid kogu Jumala sõjavarustusega! Paulus võtab arutelu vaimsest sõjavarustusest kokku soovitusega: „Iga palve ja anumise kaudu, palvetage igal ajal Vaimus, ning olge selleks valvel kõige püsivusega ja eestpalvetega kõigi pühade eest” (Efeslastele 6:18). Palve tugevdab meid vaimselt ning aitab püsida valvel. Võtkem siis Pauluse sõnad südamesse ning palvetagem, sest just niimoodi suudame Saatanale ja tema deemonitele vastu seista.
Mida sa õppisid?
• Kuidas tulid olemasollu Saatan ja tema deemonid?
• Kui vägev on Kurat?
• Millised kaitsevahendid on meil Saatana ja deemonite vastu?
• Kuidas me saame endid varustada kogu Jumala sõjavarustusega?
[Pildid lk 26]
„Siis nägid Jumala pojad, et inimeste tütred olid ilusad”
[Pilt lk 28]
Kas tunned ära vaimse sõjavarustuse kuus osa?
[Pildid lk 29]
Mil moel on need tegevused kaitseks Saatana ja deemonite vastu?