Kas sa jätkad tões käimist?
’MUL ei ole suuremat rõõmu kui see, et mu lapsed jätkavad tões käimist.’ (3. Johannese 4, NW) Nii ütles apostel Johannes oma pika elu lõpu lähenedes. Talle tõi suurt rõõmu oma ’laste’, keda ta oli tõe juurde toonud, kestev vastupidamine. Samuti rõõmustab Jehoova, kui ta kummardajad tõe sisse jäävad. Kui rõõmus ta võib küll tänapäeval olla, nähes suurt, miljoneid inimesi hõlmavat organisatsiooni käimas sellel targal teel! — Õpetussõnad 27:11.
Siiski, ajal, mil Jumala rahvas tervikuna kõikumatult tõest kinni hoiab, jäävad mõned üksikud kristlased maha või isegi hülgavad puhta kummardamise. See pole ootamatu, sest sama juhtus ka esimesel sajandil. (2. Timoteosele 4:10; Heebrealastele 2:1) Siiski rõhutab fakt, et mõned maha jäävad, vajadust kõigil eriti jälgida oma vaimsust. Paulus julgustas kõiki kristlasi: „Uurige iseendid.” (2. Korintlastele 13:5) Iga kristlane peaks esitama endale küsimuse: „Kuidas ma võin olla kindel, et jätkan tões käimist?”
Mõned on maha jäänud või isegi katkestanud tões käimise, sest nad on julguse kaotanud — võib-olla terviseprobleemide või isiklike konfliktide tõttu. Teised on maha jäänud, kuna nende tähelepanu oli kõrvale juhitud. Nad tahavad nautida mõningaid selle asjadesüsteemi vilju, kuni see veel kestab. Kuidas me võime vältida mahajäämist? Vastuse saamiseks vaadelgem Jeesuse poolt meile jäetud eeskuju.
Järgi Jeesuse eeskuju
Jeesus seisis silmitsi paljude raskete olukordadega. Ta pidi hakkama saama nii oma järelkäijate isiklike konfliktidega kui ka välja kannatama oma vaenlaste viha ja pilget. Samuti pidi ta vastu panema selle maailma kiusatustele. Temale pakuti ju rikkust ja võimu ulatuses, mida on raske kujutledagi. (Matteuse 4:8—11; Johannese 6:14, 15) Siiski jätkas Jeesus kindlalt tões käimist. Mis aitas tal seda teha?
Apostel Paulus ütleb seda meile, kui ta kirjutab: „Jookskem kannatlikkusega meile määratud võidujooksmist, vaadates usu alustajale ja täidesaatjale Jeesusele, kes risti kannatas temale oodatava rõõmu asemel [„tema ees seisva rõõmu pärast”, NW], häbist hoolimata, ja on istunud Jumala aujärje paremale käele.” (Heebrealaste 12:1, 2) Jeesuse puhul „tema ees seisva rõõmu” ehk kõrge tasu, mis teda ootas, meelespidamine aitas tal tões käimist jätkata. See „tema ees seisev rõõm” kaalus kaugelt üles ajutised arakstegevad või kõrvale juhtivad asjaolud, millega ta kohtus.
Tasu meelespidamine aitab meil nagu Jeesuselgi vastu pidada. (Ilmutuse 22:12) Illustreerimaks seda, mõtle rändurile, kes käib raskel mägirajal. Ta väsib ja kaotab julguse. Iga samm nõuab pingutust ja rada tundub lõputuna. Siis jõuab ta tõusu tippu ja näeb kaugelt linna, kuhu tahab jõuda. Äkki tundub minek veidi hõlpsamaks muutuvat. Selge vaade sihtpunktile aitab tal väsimust unustada. Samamoodi võib kristlane näha, et on kergem jätkata tões käimist, kui ta hoiab sihtpunkti selgelt meeles.
Jäljenda apostel Paulust
Apostel Paulus oli teine, kes pidas vastu paljule, mis oleks võinud võtta temalt julguse. Ta pidi tegelema lahknemiste ja isiksuste konfliktidega vendade seas, samuti kannatama rasket terviseprobleemi, tagakiusamist, füüsilisi katsumusi ja probleeme ning isegi vastupanu kogudustes. (1. Korintlastele 1:10; 2. Korintlastele 10:7—12; 11:21—29; 12:7—10) Miks ei kaotanud Paulus julgust, mis oleks viinud ta loobumiseni? Ta selgitab: „Ma suudan kõik temas, kes mind teeb vägevaks.” (Filiplastele 4:13) Ta ei püüdnud kanda oma koormat üksi. Paulus lootis hoopis Jehoovale, et Ta teda kinnitaks. — Laul 55:23.
Ka tänapäeval on kättesaadav jumalik jõuallikas, mille poole pöördus Paulus abipalvega, et aidata tal vastu pidada. Piibel ütleb: „[Jehoova] annab väsinule rammu ja jõuetule palju jõudu! Poisid väsivad ja tüdivad küll, noored mehed koguni komistavad, aga kes ootavad Jehoovat, saavad uut rammu, need tõusevad tiibadega üles nagu kotkad: nad jooksevad ega tüdi, nad käivad ega väsi!” (Jesaja 40:29—31) Kui me loodame Jehoovale, et tema annaks meile jõudu isikliku uurimise, koosolekute külastamise, innuka kristliku tegevuse ja eriti palve läbi, siis oleme võimelised vastu pidama kiusatustele ja arakstegevatele asjadele, mis aeg-ajalt esile kerkivad. — Laul 1:1—3; Roomlastele 10:10; 1. Tessalooniklastele 5:16, 17; Heebrealastele 10:23—25.
Miljonid valmistuvad eluks paradiisis
Saatan on selle asjadesüsteemi jumal, kus kristlased on tegelikult võõrad, välismaalased. (2. Korintlastele 4:4) Seepärast ei peaks me imestuma, kui me aeg-ajalt arakstegevate või kõrvale juhtivate asjadega silmitsi seisame. Paulus kirjutas raamatus Heebrealastele: „Meil pole siin jäädavat linna, vaid meie otsime tulevast.” (Heebrealastele 13:14) Meelespidamine, et me ei looda sellele vanale maailmale, vaid sellele, mis tuleb, aitab meil samuti mitte maha jääda.
Teatud mõttes on kristlased nagu emigrandid, kes oma kodumaalt lahkuvad, et otsida kusagilt paremat elu. Üldise reeglina on seda sammu raske teha. See nõuab kogu omandi kokkupanemist või sellest loobumist ja tuttava koduga, samuti sõprade ja sugulastega hüvastijätmist. Samuti sisaldab see minekut võõrale maale, elamist inimeste seas, kes võib-olla ei võta teda rõõmuga vastu, ja uue keele ning harjumatu eluviisi õppimist. Siiski teevad paljud selle sammu, vähemalt lootes parandada oma materiaalset olukorda selles maailmas.
Need, kes, nagu öeldud, emigreeruvad sellest vanast asjadesüsteemist ja saavad Jumala rahva osaks, kohtuvad samasuguste väljakutsetega. Nad teevad muutusi oma kultuuris, et elada kooskõlas Jumala Sõna puhaste normidega, ja õpivad tõe „puhast keelt”. (Sefanja 3:9, NW; 1. Korintlastele 6:9—11) Samuti teevad nad usinalt tööd, et teenida Jumala Kuningriigi suurt Kuningat Jeesus Kristust. Pealegi, paljudel juhtudel katkestavad sugulased ja endised sõbrad nendega sidemed, nii et tegelikult tuleb neil nendega hüvasti jätta.
Kuid kristlased võivad saavutada palju enamat kui need, kes majanduslikel põhjustel emigreeruvad. Esiteks, nad tulevad ühiskonda, mis neid armastab ja nende eest hoolitseb. (Luuka 18:29, 30) Ja mis veel tähtsam, nad tulevad lähedastesse suhetesse Jehoova, universumi Jumalaga. Nad saavutavad meelerahu ja kindlustunde tuleviku suhtes, kui ootavad Jumala suurepäraste tõotuste täitumist. (Filiplastele 4:8, 9) Need, kes hindavad õigesti neid tõsiasju, ei luba kõrvale juhtivatel või arakstegevatel asjadel nende lõplikku mahajäämist põhjustada. Neid ei saa pöörata ära kitsalt teelt, mis viib ellu. — Matteuse 7:13, 14; 1. Johannese 2:15—17.
Hoolitse oma vaimse tervise eest
Kui me regulaarselt oma füüsilise tervise eest hoolitseme, on meil paremad väljavaated haigustele vastuseismiseks. Ja kui me siiski haigeks jääme, saame kiiremini terveks. Samuti, kui me hoolitseme oma vaimse tervise eest, hoides selgelt silme ees õnnistused, mida me praegu naudime ja mis meid ees ootavad, ning kui me õpime lootma pigem Jehoova kui enda jõule, oleme paremal positsioonil kerkivate probleemidega toimetulemiseks. Me ei suuda täielikult vältida kõrvale juhtivaid või arakstegevaid olukordi. Aga kui me oleme aegsasti oma vaimse tervise eest korralikult hoolt kandnud, siis niisugused asjad ei koorma meid üle.
Pea meeles, et Jehoova rõõmustab, kui ta kummardajad vastu peavad. Tehkem siis ta südamele rõõmu, jätkates tões käimist.