Kas sinu nõuannet võetakse kuulda?
HEAL nõuandel, mis on õigesti esitatud, on alati head tulemused. Kas see on nii? Ei! Tihtipeale jäetakse tähele panemata või lükatakse tagasi ka võimekate nõuandjate parimad soovitused (Õpetussõnad 29:19).
Nii juhtus siis, kui Jehoova andis nõu Kainile, kes oli lasknud endas kasvada vihavaenul oma venna Aabeli vastu (1. Moosese 4:3—5). Teades, millisesse ohtu see Kaini seadis, ütles Jumal talle: ”Mispärast sa vihastud? Ja mispärast sa pilgu maha lööd? Eks ole: kui sa head teed, siis on su pilk tõstetud üles? Aga kui sa head ei tee, siis luurab patt ukse ees ja himustab sind! Kuid sina pead tema üle valitsema!” (1. Moosese 4:6, 7).
Niisiis võrdles Jehoova pattu kiskjaga, kes ootab võimalust, et Kainile kallale söösta, kui see kangekaelselt jätkab vimmapidamist oma venna vastu. (Võrdle Jakoobuse 1:14, 15.) Veel oli Kainil aega muuta oma suhtumist ja hakata ’head tegema’, selle asemel et edasi õnnetuse poole liikuda. Kuid kahjuks Kain ei kuulanud Jumalat. Ta lükkas tagasi Jehoova nõuande ja selle tagajärjed olid kohutavad.
Mõned inimesed panevad pahaks iga neile antavat nõuannet ja lükkavad need kõik tagasi (Õpetussõnad 1:22—30). Kas see võib olla nõuandja viga, et tema nõuanne tagasi lükatakse? (Iiob 38:2.) Kas teie, kes te annate nõu, teete teistele selle vastuvõtmise raskeks? Inimliku ebatäiuse tõttu on selline oht täiesti olemas. Ent see oht on väiksem siis, kui hoolega Piibli põhimõtteid järgida. Vaadelgem neist mõningaid.
”Parandage .. tasase vaimuga”
”Vennad, kui inimene ka satuks mingisse eksitusse, siis teie, vaimulikud [”teie, kes olete vaimselt võimekad”, UM], parandage niisugust jälle tasase vaimuga; ja valva sa iseennastki, et ka sind ei kiusataks.” (Galaatlastele 6:1.) Apostel Paulus juhtis siin tähelepanu sellele, et need, ’kes on vaimselt võimekad’, peaksid püüdma parandada kristlast, kes ’satub mingisse eksitusse’. Vahel tundub, et just need, kes on kõige asjatundmatumad, kalduvad teistele kõige rohkem soovitusi jagama. Seepärast ära kipu liiga kiiresti teistele nõu andma (Õpetussõnad 10:19; Jakoobuse 1:19; 3:1). Peamiselt kogudusevanemad on need, kes on vaimselt kõlblikud seda tegema. Mõistagi peaks iga küps kristlane oma venda hoiatama, kui ta näeb, et see ohtliku kursi on võtnud.
Kui annad nõu, siis veendu, et kõik, mis sa ütled, põhineks jumalikul tarkusel, mitte inimlikel teooriatel ja filosoofiatel (Koloslastele 2:8). Ole nagu hoolas kokk, kes teeb kindlaks, et kõik toiduained, mida ta kasutab, oleksid tervislikud ja poleks midagi, mis võiks tekitada mürgitust. Veendu, et su nõuanne põhineb kindlalt Jumala Sõnal, mitte su isiklikul arvamusel (2. Timoteosele 3:16, 17). Kui teed nii, võid olla kindel selles, et su nõuanne ei tee kellelegi kahju.
Nõuandmise eesmärk on parandada eksinut, mitte sundida teda vastu oma tahtmist muudatusi tegema. Kreekakeelne sõna, mis on tõlgitud sõnaga ”parandama”, on ligilähedane sõnaga, mida tavaliselt kasutatakse siis, kui räägitakse nihestunud luu paigaldamisest, vältimaks hilisemat kahju. Leksikograaf W. E. Vine’i sõnul annab see sõna edasi ka mõtte, et ”see tegevus nõuab kannatlikkust ja püsivust”. Mõtle, millist tasadust ja vilumust on tarvis, et vältida asjatut füüsilise valu tekitamist. Samamoodi peab ka nõuandja tegutsema väga ettevaatlikult, et inimene, kellele ta nõu annab, haiget ei saaks. See on piisavalt raske juba siis, kui keegi ise sinult nõu küsib. Ent kui pead andma nõu, ilma et seda küsitud oleks, tuleb seda teha veelgi oskuslikumalt ja taktitundelisemalt.
Kindlasti ei õnnestu sul parandada kedagi, keda sa võõraks pead. Et sellist olukorda vältida, ära unusta väljendada ’südamlikku halastust, heldust, alandust, tasadust [ja] pikka meelt’ (Koloslastele 3:12). Kui arst on kannatamatu ning asjatult karm, võib juhtuda, et patsient jätab ta nõuande tähele panemata ega tule enam kunagi tagasi, et vajalikku ravi saada.
See ei tähenda aga seda, et nõuandja ei peaks olema kindlameelne. Jeesus Kristus oli kindlameelne, kui ta andis nõu seitsmele Aasia kogudusele (Ilmutuse 1:4; 3:1—22). Ta andis neile mõne väga otsekohese nõuande, mida nad pidid kuulda võtma ja ellu rakendama. Kuid Jeesuse kindlameelsus oli alati tasakaalus selliste omadustega nagu kaastundlikkus ja lahkus, mis peegeldavad tema taevase Isa armastavat vaimu (Laul 23:1—6; Johannese 10:7—15).
Andke nõu lahkelt
”Teie kõne olgu alati armu sees, soolaga soolatud, et te teaksite, kuidas teil tuleb igaühele kosta” (Koloslastele 4:6). Sool võib toidu maitset tugevdada ja toidu maitsvamaks teha. Et sinu nõuanne oleks vastuvõetav, peab see olema ”armu sees, soolaga soolatud”. Isegi parimatest toiduainetest tehtud toit võib olla halvasti valmistatud või taldrikule näotult hunnikusse visatud. See ei tekita kelleski söögiisu. Tegelikult võib olla raske isegi ühte ebameeldivat suutäit alla neelata.
Kui annad nõu, on tähtis valida õigeid sõnu. Tark mees Saalomon ütles: ”Õigel ajal räägitud sõnad on otsekui kuldõunad hõbevaagnail!” (Õpetussõnad 25:11). Ta võis seda öeldes silmas pidada kaunilt graveeritud hõbenõusid, millel on peenelt nikerdatud kuldõunad. Kui meeldiv oleks neid vaadata ja kui tänulik sa oleksid, kui keegi sulle niisuguse kingituse teeks! Samamoodi võivad hästi valitud ja armuga öeldud sõnad olla väga meeldivad inimesele, keda sa püüad aidata (Koguja 12:9, 10).
Vastandina sellele ”haavav sõna õhutab viha” (Õpetussõnad 15:1). Halvasti valitud sõnad võivad tänutunde asemel kergesti valu põhjustada ja viha tekitada. Tegelikult võidakse väga hea nõuanne tagasi lükata mitte ainult halvasti valitud sõnade, vaid ka vale hääletooni tõttu. Taktitu ja tundetu nõuandmine võib teha sama palju kahju kui kellegi ründamine relvaga. ”Mõni paiskab sõnu otsekui mõõgapisteid, aga tarkade keel on terviseks,” öeldakse Õpetussõnades 12:18. Milleks rääkida mõtlematult ja teha nõuande kuulamine teisel raskeks? (Õpetussõnad 12:15.)
Nagu Saalomon ütles, peab nõuanne olema ”õigel ajal räägitud”. Hea ajastus on väga tähtis, et nõuandmine oleks edukas! On enesestmõistetav, et see, kellel pole isu, ei pruugi toitu hinnata. Võib-olla on ta just äsja oma kõhu täis söönud või ehk on ta haige. Toita vägisi kedagi, kes süüa ei taha, on arutu ja sobimatu.
Andke nõu alandlikult
”Tehke mu rõõm täielikuks sellega, et .. [te ei] tee midagi riiu ega tühja au pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast, ja et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele” (Filiplastele 2:2—4). Kui oled hea nõuandja, siis ajendab sind tegutsema isiklik huvi teiste heaolu vastu. Samuti ilmutad sa vaimsete vendade-õdedega tegeldes alandlikkust ja pead teisi endast ülemaks. Mida see tähendab?
Alandlikkus ei lase meil teistesse üleolevalt suhtuda või nendega üleoleval toonil rääkida. Mitte kellelgi meist ei ole alust tunda end kaasusklikest paremana. Igaüks meist eksib aeg-ajalt. Kuna sa ei näe teise südamesse, siis on eriti tähtis mitte mõista kohut selle inimese motiivide üle, kellele sa nõu annad. Võib-olla ei olegi tal mingeid halbu motiive ja ta ei ole oma valest suhtumisest või käitumisest teadlikki. Ent isegi kui ta on mingil määral teadlik sellest, et ta ei tegutse kooskõlas Jumala nõuetega, on tal kindlasti tunduvalt lihtsam nõuannet vastu võtta siis, kui seda antakse alandlikult ja ilmutatakse ehtsat huvi tema vaimse heaolu vastu.
Kujuta ette, kuidas sa end tunneksid, kui sind kutsutaks külla sööma, kuid peremees kohtleks sind külmalt ja põlastavalt! Kindlasti ei tunneks sa söögist mõnu. Tõesti, ”parem taimetoit armastusega kui nuumhärg, mille juures on vihkamine” (Õpetussõnad 15:17). Samamoodi on isegi parimat nõuannet raske kuulda võtta, kui nõuandja ilmutab antipaatiat selle inimese vastu, kellele ta nõu annab, või halvustab teda ja seab ta piinlikku olukorda. Kuid armastus, vastastikune austus ja usaldus teevad lihtsamaks nii nõu andmise kui vastuvõtmise (Koloslastele 3:14).
Nõuanne, mida võeti kuulda
Prohvet Naatan ilmutas alandlikkust, kui ta andis nõu kuningas Taavetile. Armastus ja austus Taaveti vastu ilmnes Naatani sõnades ja tegudes. Naatan alustas oma juttu näitega, milles ta arvestas asjaoludega, mis võinuks Taavetil nõuande kuuldavõtmise raskeks teha (2. Saamueli 12:1—4). Prohvet pani rõhku Taaveti õiglusearmastusele, kuigi oma tegudes seoses Batsebaga polnud Taavet seda ilmutanud (2. Saamueli 11:2—27). Kui Naatan oma näite mõtte rõhutatult esile tõi, ütles Taavet kogu südamest: ”Mina olen pattu teinud Jehoova vastu!” (2. Saamueli 12:7—13). Vastupidiselt Kainile, kes Jehoovat ei kuulanud, laskis Taavet end alandlikult parandada.
Pole kahtlustki, et Jehoova juhtis Naatanit ning arvestas sellega, et Taavet on ebatäiuslik ja võib olla tõrges nõu vastu võtma. Naatan tegutses väga taktitundeliselt ja pidas ilmselgelt Taavetit endast kõrgemaks tema positsiooni tõttu Jehoova määratud kuningana. Kui sul on positsioon, mis annab sulle mingil määral autoriteeti, võid sa küll head nõu anda, aga kui sa ei ole sealjuures alandlik, võib teistel olla raske seda vastu võtta.
Naatan parandas Taavetit tasase vaimuga. Prohveti sõnad olid lahked ja hoolikalt ette valmistatud, nii et Taavet sai reageerida viisil, mis oli tema enda parimates huvides. Naatani ajendiks polnud omakasu, ka ei püüdnud ta end Taavetist moraalses või vaimses mõttes kõrgemale tõsta. Milline hea eeskuju, kuidas öelda õigeid sõnu sobival viisil! Kui ilmutad samasugust vaimu, on palju tõenäolisem, et teised sinugi nõuannet kuulda võtavad.
[Pilt lk 22]
Nõuanne peaks olema sama kasulik kui toitainerikas toit
[Pilt lk 23]
Kas sinu nõuanne on sama meeldiv kui kuldõunad hõbevaagnal?
[Pilt lk 24]
Prohvet Naatan rõhutas alandlikult Taaveti õiglusearmastust