Ole teistest isiklikult huvitatud
„Et ükski ei vaata selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele.” — FILIPLASTELE 2:4.
1, 2. Mis on mõningad põhjused, mille pärast peaksime olema teistest isiklikult huvitatud?
MEIL on häid põhjusi olla teistest isiklikult huvitatud. Me peaksime oma ligimestest näiteks sellepärast huvitatud olema, et oleme üksteisest erinevad. Meie keha rakkude geneetiline materjal sisaldab meie välimuse pärilikke plaane. Need on nii isikupärased, et kuritegude uurijad on oma tõestusmenetlustele lisanud veel geneetilised „sõrmejäljed”.
2 On veel teisigi põhjuseid, mille tõttu oleme erinevad ja huviäratavad isiksused. Me oleme eostushetkest alates vastuvõtlikud oma ümbruskonna mõjudele. On olemas rohkesti tõendeid selle kohta, et veel sündimata lapsed reageerivad sellele, mis toimub väljaspool emaihu. Kui me siis tuleme ilmale iseseisvate hingavate olevustena ehk hingedena, siis meie vanemate suhtumine ja kombed mõjutavad meid. Üles kasvades võime olla oma perekonnas ainus laps või kuuluda oma vendade-õdede hulka, kelle eest hoolitsemises me teataval määral osaleme. See seltsing või selle puudumine mõjutab meie arengut. Ka mõjutab meie mõtteviisi ja tegusid see, mida loeme, õpime koolis ja vaatame telerist.
3. Vastavalt Filiplastele 2:4, mis mõttes tuleks meil eriti olla teistest huvitatud?
3 Omavahelised erinevused ergutavad niisiis teataval määral huvi teiste vastu. Kuid apostel Paulusel oli mõttes veel ülevam põhjus teistest huvitumiseks. Seepärast soovitas ta tungivalt oma kaaskristlastel mitte üksnes vaadata „selle peale, mis on tulus temale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele”. (Filiplastele 2:4) Selle asemel, et otsiksime oma kasu, me peaksime olema huvitatud teistest, eriti just vaimses mõttes. Kuidas me siis saame väljendada sellist isiklikku huvi teiste vastu?
Vaimne huvi ja isiksuste erinevused
4. Millised muudatused ajendavad suuremat vaimset huvi teiste vastu, vastavalt Efeslastele 4:22—24?
4 Meie vaimne huvi teiste vastu kasvab, kui me rakendame isiklikult Piibli tõe tundmist ja õpime ennast kujundama Jeesus Kristuse eeskuju järgi. (1. Peetruse 2:21) Tõeliste kristlastena me ’heidame ära vana isiksuse, mis sobib kokku meie endise käitumisviisiga’, ja näeme vaeva, et asendada see „uue isiksusega, milline oli Jumala tahte kohaselt loodud tõelises õigluses ja lojaalsuses”. (Efeslastele 4:22—24, NW) Nii tuleb omakasupüüdlike seisukohtade asemele vähehaaval lahke, tähelepanelik huvi teiste vastu. — Jesaja 65:25.
5. Miks kristlikus koguduses on erinevaid isiksusi ja mis küsimuse see tõstatab?
5 Kuigi Jehoova rahva hulgas on toimunud tähelepanuväärseid isiksuse muutusi, siiski on patused kalduvused ikka veel olemas. Isegi Paulus tunnistas: „Kui ma tahan teha seda, mis on õige, siis on minus halba.” (Roomlastele 7:21, NW) Teatavasti on olemas veel päritud ja õpitud omadusi, mis on meile isikupärased. Mõnedel on kunstikalduvused, teistel analüüsiv lähenemisviis. Kui mõned on vaiksed ja tagasihoidlikud, siis teised jälle on seltsivad, sõbralikud. Kuidas on siis võimalik säilitada kristliku koguduse ühtsust, kui selles on nii erinevaid isiksusi?
6. Kuidas peaksime suhtuma isiksuste erinevusse ja kuidas sa seda illustreeriksid?
6 Kui tahame näidata vaimset huvi teiste vastu ja säilitada kristlikku ühtsust, peame olema realistlikud ja mõistvad. Kuna Jumal ei nõua meilt täiuslikkust, ei peaks me seda nõudma ka oma kaaskristlastelt. Peale selle, Jehoova ei oota, et kõik tema sulased oleksid täpselt ühesugused. Meil kõigil on kristlikus koguduses oma koht ja me võime kasutada oma päritud, Jumala poolt antud võimeid tema töö edendamiseks. (1. Korintlastele 12:12—26) Kui püsime agaratena, töötades koguduse Pea, Jeesus Kristuse juhtimisel, ei ole meil aega vaadata teisi kriitilise pilguga. (1. Korintlastele 4:1—4) Meister teab, et tal on iga töö tegemiseks erinev tööriist. Kas saab haamriga teha sama hea augu nagu puuriga? Kas on puu töötlemiseks mõeldud höövel tõhus vahend kruvide keeramisel? Ei, sest igaks tööks on oma tööriist.
7. Mida tuleb meil tähtsaima asjana meeles pidada, kui me Kuningriigi teenistusest üheskoos osa võtame?
7 Kui tõepärased sõnad on Kuningriigi laulus „Rõõmus teenistus” ! Selles ergutatakse: „Kuningale teenistuses rõõmsalt me tema tööle oma võimed anname.” Tõsi, meil võib-olla ei ole mingeid erilisi võimeid. Kuid me peame meeles kõige tähtsamat, et see töö on antud meile kui Jehoova tunnistajatele, ja andume sellele kogu südamest. Laulus lisataksegi: „Olgugi, et nõrgad me, kuid tõestame pühendudes armastust nüüd temale.” — Sing Praises to Jehovah, laul 130.
Pea teisi ülemaks
8. Kuidas edendab ühtsust Pauluse poolt Filiplastele 2:1—3 antud nõuande kohaldamine?
8 Ühtsust edendab ka see, kui peame teisi endast ülemateks. Paulus kirjutas: „Kui nüüd mingisugune manitsus Kristuses, kui mingisugune armastuse troost, kui mingisugune Vaimu osadus, kui mingisugune südamlikkus ja kaastundmus kehtib, siis tehke mu rõõm täielikuks sellega, et te mõtlete sama ja peate ühesugust armastust, olles üksmeelsed ja ühemõttelised.” Pane tähele, et apostel lisab: „Ega tee midagi riiu ega tühja au [„egotismi”, NW] pärast, vaid arvate alanduses üksteist ülemaks kui iseennast.” — Filiplastele 2:1—3.
9. Mida tähendavad riiuhimu ja egotism ning kuidas saame neid omadusi vältida?
9 Riiuhimuline inimene, kes ei pea teisi endast ülemaks, ilmutab „tihti kangekaelset ja tüütavat kalduvust vaidlusteks ja riidlemisteks”. (Webster’s New Collegiate Dictionary) See omadus võib avalduda „vaidlustes sõnade pärast”. (1. Timoteosele 6:4, NW) Kindlasti tuleb peamine tähelepanu suunata sõnade taga olevale vaimule ja nende abil edasi antud mõtetele. Ära siis tee endale harjumuseks takerduda mõnda suuliselt või kirjalikult edasi antud väljendusse. Aga kui sulle esitatakse erinev arvamus mingist usuga seotud tõekspidamisest? Hoia ustavalt kinni sellest piibellikust teadmisest, mida Jumal annab „ustava ja mõistliku orja” vahendusel. (Matteuse 24:45—47, NW) Nii me õppisimegi alguses tõde. Selle tunnustamine aitab meil vältida egotismi, enese ületähtsustamist.
Arenda isiklikku huvi teiste vastu
10. Kuidas tuleks koguduses kohandada Filiplastele 2:4 nõuannet?
10 Meenuta Pauluse ergutust, et me ’ei vaata selle peale, mis on tulus endale, vaid ka selle peale, mis on tulus teistele’. (Filiplastele 2:4) Mida see tähendab? Samuti kui ümbruse tähelepanelik vaatlemine võib meid kuulutustööpõllul aidata, võib ka huvitumine koguduseliikmete heaolust anda meile võimalusi tugevdada meid ühendavat armastuse sidet. Eriti vanematel on vastutus näidata huvi teiste usklike vastu, sest õpetussõna ütleb: „Pane tähele oma pudulojuste seisukorda, tee karjad oma südameasjaks.” (Õpetussõnad 27:23) Kindlasti me kõik võime ja peaksime pöörama tähelepanu kaasusklike vajadustele. — 1. Peetruse 2:17.
11. Miks peaksime vaimsete vendade ja õdedega vesteldes tähelepanelikud olema?
11 Teine viis ühtsuse edendamiseks ja teiste vastu huvi arendamiseks on varuda aega mõttevahetuseks meie vaimsete vendade ja õdedega. Tee enesele selgeks, mida nad mõtlevad. Seda saab teha, käies nende kodudes, enne või pärast kuningriigisaalis peetavat koosolekut, samuti kokkutulekute vaheaegadel. Kuula hoolikalt, kui nad räägivad. See võib tähendada seda, et me saame teada nende ette tulnud raskustest ja siis võib-olla oleme suutelised neid raskuste kandmisel abistama ja täitma Kristuse seadust. (Galaatlastele 6:2, NW) Koguduse ühtsust kaitseb veel miski muu peale selle, et me vendadega vestleme. Mis see on?
Ilmuta vennalikke tundeid
12. Miks meil tuleks ilmutada vennalikke tundeid?
12 Ka vennalikud tunded edendavad kristlikku ühtsust. Elumurede suureneva surve all vajame kõik selle omaduse ilmutamist. Ärgem kunagi keskendugem isiklikele mõtetele niivõrd, et me ei pööra tähelepanu teiste tunnetele. Seda selgitab järgnev näide: kui ühele teenistuskoosolekule saabus programmis osaleja, siis üks vanem hakkas talle kiirustades rääkima asjast, mida tal tuleb rääkida. Selle vanema üllatuseks ja häbiks vaatas programmis osaleja talle otsa, naeratas ja ütles: „Esmalt, tere õhtust, vend! ” Asjast kõneldi pärast seda, kui nad olid vahetanud sõbralikud tervitused ja vend tundis end vabalt. Millise õppetunni see vanem sai! Ära liigselt kiirusta ja ära jäta hooletusse viisakust, mis muudab sinu suhted teistega meeldivateks.
13. Mida tegema ajendavad vennalikud tunded vanemaid, kui nad oma kaaskristlastega suhtlevad?
13 Vennalikud tunded panevad vanemad kaasa tundma ja teisi häid omadusi esile tooma. Mõnikord tuleb neil meestel olla hellad, „nagu imetaja ema, kes hellitab oma lapsi”. (1. Tessalooniklastele 2:7) Mõningate isikute abistamine nõuab palju kannatlikkust ja armastavat tuge. Neid, kes on ’oma esimese armastuse maha jätnud’, tuleb võib-olla ergutada agaramale tegutsemisele, samuti aidata neil hinnata meie aja pakilisust. (Ilmutuse 2:4; 2. Timoteosele 4:2; Heebrealastele 6:11, 12) Vanematel on nagu Pauluselgi „hell poolehoid” oma kristlike kaaslaste vastu ja nad manitsevad ja lohutavad neid „elama nõnda, kuidas kohus on Jumala ees”. — 1. Tessalooniklastele 2:8, NW; 2:11, 12.
14. Kuidas tunnistas Paulus, et tal on vennalikud tunded?
14 Paulus jättis vanematele hea eeskuju sellest, kuidas näidata armastavat hoolitsust vaimsete vendade ja õdede heaolu vastu. Ta kirjutas: „Peale muude asjade igapäevane rahva kokkuvool, mure kõigi koguduste eest.” Kuna Paulus tundis sellist hoolt, võis ta küsida: „Kes on nõder, ja mina ei peaks jääma nõdraks? Kes pahandab [„komistab”, NW], ja minu hing ei peaks süttima?” Kui oled vanem, kas on sul samasugused vennalikud tunded? — 2. Korintlastele 11:28, 29.
Oma venna võitmine
15. Millist Matteuse 18:15 leiduvat Jeesuse nõuannet tuleks järgida, kui vendade vahel ilmneb tõsiseid raskusi, ja mis peaks olema eesmärgiks?
15 Vennalike tunnete ilmutamine edendab ühtsust Jehoova sulaste keskel. Mõningatel harvadel juhtumitel võib siiski esile tulla isiklikke lahkarvamusi. Kui küsimuse all on tõsised asjad, tuleb kristlastel kuuletuda Matteuse 18:15—17 kirjapandud Jeesuse nõuandele. Pane tähele esimest sammu. Sul tuleb oma vennaga kõnelda omavahel, et „paljastada tema eksimus” (NW). Mis peaks olema sinu eesmärgiks? ’Võita oma vend’! Jeesus ütles: „Kui ta sind kuulab, siis sa oled oma venna võitnud.” Õnneks on omavaheline kõnelus üldiselt kõik, mida vaja, et taastada rahulikud suhted sinu ja su Jehoovat teeniva kaaskummardaja vahel.
16. Mida tuleks teha, kui märkad, et sinu vennal on midagi sinu vastu?
16 Kui märkad, et su vennal on midagi sinu vastu, siis järgi Jeesuse nõuannet ja „lepi enne oma vennaga”. (Matteuse 5:24) Räägi probleemist rahulikult ja lahkelt ning püüa teise seisukohta mõista. Niiviisi on tavaliselt võimalik asju lahendada ja koguduses rahu säilitada.
Uskmatute võitmine
17, 18. Millist nõu andis Peetrus religioosselt lahkmeelsetes peredes elavatele kristlikele naistele?
17 Raskemaid olukordi Piibli põhimõtete rakendamisel esineb religioosselt lahkmeelsetes peredes. Paljud kristlased töötavad ustavalt, püüdes jagu saada nendest pettumustest ja raskustest, mida põhjustab vaimse ühtsuse puudumine nende abielus. Kuidas saab neid aidata?
18 Kuna kogudusevanemad on isiklikult teistest huvitatud, annavad nad rõõmuga vaimset abi neile, kes elavad religioosselt lahkmeelsetes peredes. Näiteks nad võivad pöörata tähelepanu sellele, kuidas Peetrus andis kristlikele naistele nõu sellises olukorras käitumiseks. Ta ergutab naisi alluma oma meestele ka siis, kui need ei ole usklikud ega „ole sõnakuulelikud sõnale”. Miks peaksid nad alluma? „Et ka need . . . naiste eluviiside läbi võidetaks ilma sõnata usule.” (1. Peetruse 3:1) Aga kui tõhus on selle nõuande kohaldamine?
19. Too näide, selgitamaks, et 1. Peetruse 3:1 kohaldamine on kasulik.
19 Üks naine, kelle nimi on Vera, ütleb, et kui ta sai kristlaseks, rääkis ta esialgu oma mehele pidevalt Piibli tõest, nii et mees sellest täielikult tüdines. „Kui hakkasin rakendama ühelt kogudusevanemalt saadud piibellikku nõuannet,” lisab ta, „pidasin paremaks olla taktitundeline ja oodata soodsaid võimalusi.” Põhiliselt kohaldas Vera 1. Peetruse 3:1 nõuannet, kuigi ta mõnikord püüdis alustada oma mehe Barryga vestlust Piibli põhimõtetest. Hiljem mees selgitas: „Aastate jooksul panin tähele, et ajakiri Awake! [Vahitorni kaasajakiri] ilmus meie kodus välja lausa ebatavalistes kohtades. Selles olid artiklid, millel oli praktiline väärtus, ja mõnikord leidsin sealt kõige värskemaid uudiseid.” Tulemuseks oli, et pärast 20 aastat kestnud lahkmeelsust on Barry ja Vera nüüd õnnelikud, et võivad Jehoovat üksmeelselt teenida.
20. Mis abi võivad vanemad anda usuliselt lahkmeelsetes peredes elavatele kristlikele abielumeestele?
20 Usklikul abielumehel on suuri raskusi, kui tema naine on tõelise kristluse vastane ja mõjutab lapsi isa vastu. Koguduse vanemad võivad sellise mehe vastu isiklikku huvi ilmutada ja pöörata tema tähelepanu kasulikele Piibli põhimõtetele. Näiteks võidakse selgitada, et vaatamata naise vastupanule, on mees perekonna pea ja tal tuleb anda oma lastele Pühakirja õpetust. (Efeslastele 6:4) Meest võidakse ergutada oma naisega „targasti” elama, oma naise askelduste vastu huvi tundma ning abistama naist majapidamistöödes ja laste eest hoolitsemises. (1. Peetruse 3:7) Usklikku abielumeest ja isa tuleb ennekõike julgustada pidama sidet perekonnaga pideva mõttevahetuse abil, nii et ta saab teada, mis on tema perekonna iga liikme südames. Koguduse vanemad võivad teda ka julgustada abistama oma naist sõnadega, mis on „soolaga soolatud”, esitama talle taktitundeliselt Piibli tõde sobivates olukordades. — Koloslastele 4:6.
21. Kuidas saaks uskmatut naist aidata tõe vastu huvi tundma?
21 Huvi ilmutamine usuliselt lahkmeelsetes perekondades elavate kristlike sugulaste vastu äratab mõnikord vastuvõtlikkust Kuningriigi sõnumile. Toome näite. Üks kristlik mees oli kaotanud julguse, sest tema naine oli pannud temale ägedalt vastu paljude aastate jooksul. Kogudusevanem tegi ettepaneku tulla nende poole, et aidata neid piibliteemalise vestluse kaudu. Saabudes nende koju, küsis vanem naiselt pärast rõõmsat tervitust: „Kas te sooviksite istuda meie seltskonnas?” See sõbralik kutse mõjus naisele sedavõrd, et ta ühines meelsasti vestlusega. Ta võttis peagi tõe vastu ja hakkas seda ka teistele kuulutama.
22. Miks me peaksime üksteise vastu isiklikult huvi tundma?
22 Tehkem siis Jehoova tunnistajaina kõik „hea sõnumi pärast”. (1. Korintlastele 9:23, NW) Tõepoolest, „et meil veel on aega, tehkem head kõikidele, aga kõige enam usukaaslastele”. (Galaatlastele 6:10) Olgem siis isiklikult huvitatud teistest, et meie ülemaailmses vennaskonnas õitseks armastus.
Kuidas sa vastaksid?
◻ Miks me peaksime eriti teiste vastu huvi tundma?
◻ Kuidas me võime teiste usklike suhtes isiklikku huvi arendada?
◻ Kuidas võivad vanemad ilmutada vennalikke tundeid?
◻ Milleni võib viia meie isiklik huvi uskmatute vastu?