Kuidas säilitada selles pahelises maailmas kõlbelisus

„Tehke kõik nurisemata ja kaksipidi mõtlemata, et te oleksite laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve.” (FILIPLASTELE 2:14, 15)

1., 2. Miks nõudis Jumal kaananlaste hävitamist?

JEHOOVA käsud ei jäta võimalust kompromissiks. Iisraellased olid just jõudmas Tõotatud Maale, kui prohvet Mooses andis neile korralduse: „Hävita sootuks hetiidid, emorlased, kaananlased, perislased, hiivlased ja jebuuslased, nõnda nagu Jehoova, su Jumal, sind on käskinud” (5. Moosese 7:2; 20:17).

² Miks nõudis Jehoova Kaanani elanike hävitamist, kui ta on halastaja Jumal? (2. Moosese 34:6.) Üheks põhjuseks oli, ’et kaananlased ei õpetaks Iisraeli tegema kõiki neid jäledusi, mis nad tegid oma jumalatele, nii et Iisrael teeks pattu Jehoova Jumala vastu’ (5. Moosese 20:18). Lisaks ütles Mooses: „Nende rahvaste jumalavallatuse pärast ajab Jehoova nad ära su eest!” (5. Moosese 9:4). Kaananlased olid otse pahelisuse kehastus. Nende jumalakummardamist iseloomustas suguline kõlvatus ja ebajumalateenistus (2. Moosese 23:24; 34:12, 13; 4. Moosese 33:52; 5. Moosese 7:5). Intsest, sodoomia ja bestiaalsus — kõike seda ’tehti Kaananimaal’ (3. Moosese 18:3—25). Süütuid lapsi toodi julmalt ebajumalatele ohvriks (5. Moosese 18:9—12). Pole ime, et Jehoova oli jõudnud otsusele, et juba ainuüksi nende rahvaste olemasolu ohustab tema rahva füüsilist, moraalset ja vaimset heaolu! (2. Moosese 34:14—16.)

 3. Mis oli selle tagajärg, et iisraellased Jumala käske Kaanani elanike kohta täielikult ei täitnud?

³ Kuna Jumala käske täielikult ei täidetud, jäid siis, kui Iisrael Tõotatud Maad vallutas, paljud Kaanani elanikud ellu (Kohtumõistjate 1:19—21). Aja jooksul hakkas tunda andma kaananlaste salakaval mõju, nii et võis öelda: „Nad [iisraellased] põlgasid [Jehoova] seadlusi ja tema lepingut, mille ta oli teinud nende vanematega, ja tema hoiatusi, millega ta neid oli hoiatanud, ja käisid tühjuse järel ning said ise tühiseks, ja rahvaste järel, kes olid neil ümberkaudu, kuigi Jehoova neid oli keelanud, et nad ei teeks nõnda nagu need” (2. Kuningate 17:15). Jah, aastaid harrastasid paljud iisraellased just neidsamu pahesid — ebajumalateenistust, sugulist ohjeldamatust ja isegi lapsohvrite toomist —, mis oli ajendanud Jumalat andma korraldust kaananlased hävitada! (Kohtumõistjate 10:6; 2. Kuningate 17:17; Jeremija 13:27.)

4., 5. a) Mis juhtus ustavusetu Iisraeli ja Juudaga? b) Millist manitsust jagatakse tekstis Filiplastele 2:14, 15 ja millised küsimused kerkivad?

⁴ Seepärast kuulutas prohvet Hoosea: „Kuulge Jehoova sõna, Iisraeli lapsed, sest Jehooval on maa elanikega riid, sellepärast et maal ei ole tõsidust, armastust ega ka mitte Jumala tundmist! Sajatatakse ja valetatakse, tapetakse ja varastatakse, rikutakse abielu ja murtakse sisse ning veresüü järgneb veresüüle! Sellepärast leinab maa ja närbuvad kõik, kes seal elavad, metsloomad, taeva linnud ja mere kaladki võetakse ära!” (Hoosea 4:1—3). Aastal 740 e.m.a. alistas Assüüria põhjapoolse kuningriigi Iisraeli. Veidi üle saja aasta hiljem vallutas Babüloonia ustavusetu lõunapoolse kuningriigi Juuda.

⁵ Need sündmused näitavad kujukalt, kui ohtlik võib olla see, kui me lubame endil pahelisuse küüsi langeda. Jumal jälestab ülekohut ega salli seda oma rahva seas (1. Peetruse 1:14—16). On tõsi, et me elame „praeguses kurjas ajastus”, maailmas, mille kõlbeline rikutus üha süveneb (Galaatlastele 1:4; 2. Timoteosele 3:13). Ehkki see on nõnda, kutsub Jumala Sõna kõiki kristlasi üles käituma nii, et nad oleksid „laitmatud ja puhtad, veatud Jumala lapsed keset tigedat ja pöörast sugupõlve, kelle seas [nad] paista[ksid] otsekui taevatähed maailmas” (Filiplastele 2:14, 15). Ent kuidas me saame selles pahelises maailmas säilitada kõlbelisust? Kas üldse on võimalik seda teha?

Paheline Rooma maailm

 6. Miks seisis esimese sajandi kristlaste ees raske ülesanne säilitada kõlbelisus?

⁶ Kuna pahelisus oli tunginud igasse eluvaldkonda Rooma ühiskonnas, seisis esimese sajandi kristlaste ees raske ülesanne säilitada kõlbelisus. Rooma filosoof Seneca ütles oma kaasaegsete kohta: „Inimesed rivaalitsevad ägedalt kurjuses. Päev-päevalt iha kurja teha kasvab, kartus aga kaob.” Ta võrdles Rooma ühiskonda „metsloomade kooslusega”. Seega pole midagi imestada, et roomlased nõudsid meelelahutuseks sadistlikke gladiaatorivõitlusi ning nilbeid teatrietendusi.

 7. Kuidas kirjeldas Paulus pahesid, mis olid paljude esimesel sajandil elanute seas üldlevinud?

⁷ Apostel Paulusel võis mõlkuda meeles esimese sajandi inimeste mandunud käitumisviis, kui ta kirjutas: „Jumal [on] nad andnud häbematuisse ihadesse; sest nende naised on vahetanud loomuliku sugulise käitlemise loomuvastasega, ja samuti on ka mehed loobunud loomulikust naise sugulisest käitlemisest ja on oma himus süttinud üksteisest ja teinud rõvedust mees mehega ja kätte saanud iseenestes oma eksimuse palga, mille pidid saama” (Roomlastele 1:26, 27). Taotledes rüvedaid lihalikke soove, uppus Rooma ühiskond pahelisusse.

 8. Kuidas Kreeka ja Rooma ühiskonnas lapsi tihti kuritarvitati?

⁸ Ajaloost ei selgu, mil määral homoseksualism roomlaste hulgas levinud oli. Ent pole kahtlust, et neid mõjutasid nende kreeka eelkäijad, kes seda laialdaselt harrastasid. Oli üsna tavaline, et vanemad mehed noori poisse kõlbeliselt rikkusid, võttes neid oma hoole alla õpilase-õpetaja suhetesse, mis tihtilugu viis noorukid seksuaalselt hälbelise käitumiseni. Kahtlemata olid sellise pahelisuse ja laste kuritarvitamise taga Saatan ning tema deemonid (Joel 4:3; Juuda 6, 7).

9., 10. a) Kuidas mõistis 1. Korintlastele 6:9, 10 mitmesugused pahed hukka? b) Milline minevik oli mõnedel Korintose kogudusest, aga milline muutus nendes aset leidis?

⁹ Jumalast inspireerituna kirjutas Paulus Korintose kristlastele: „Või kas te ei tea, et ülekohtused ei päri Jumala riiki? Ärge eksige: hoorajad ja ebajumala kummardajad ja abielurikkujad ja salajased ropud ja poisipilastajad ja vargad ja ahned, joodikud, pilkajad ja anastajad ei päri Jumala riiki! Ja sellised olid teist mõningad; aga te olete puhtaks pestud, olete pühitsetud, olete õigeks tehtud Issanda Jeesuse Kristuse nimes ja meie Jumala Vaimus” (1. Korintlastele 6:9—11).

¹⁰ Niisiis mõistis inspireeritud Pauluse kiri sugulise ebamoraalsuse hukka, sest see ütles, et „hoorajad .. ei päri Jumala riiki”. Ent kui Paulus oli loetlenud terve rea pahesid, ütles ta: „Sellised olid teist mõningad; aga te olete puhtaks pestud.” Jumala abiga oli patustanuil võimalik tema silmis puhtaks saada.

11. Kuidas elasid esimese sajandi kristlased oma aja pahelises keskkonnas?

¹¹ Jah, kristlik kõlbelisus edenes jõudsalt ka esimese sajandi pahelises maailmas. Usklikud ’muutusid teiseks oma meele uuendamise teel’ (Roomlastele 12:2). Nad hülgasid oma „endise elu” ja ’said uueks oma meele vaimus’. Nõnda jätsid nad maha maailma pahed ning ’riietusid uue inimesega, kes Jumala sarnaseks on loodud tõelise õiguse ja pühaduse sisse’ (Efeslastele 4:22—24).

Tänapäeva paheline maailm

12. Kuidas on maailm alates aastast 1914 muutunud?

¹² Kuidas on lugu meie päevil? Maailm, milles me elame, on langenud pahelisusse rohkem kui kunagi varem. Eriti just aastast 1914 on olnud näha globaalset moraali allakäiku (2. Timoteosele 3:1—5). Paljud on hüljanud põlised tõekspidamised kõlbelisuse, moraalsuse, hea maine ja eetika kohta ning on seejuures muutunud oma mõtteviisilt enesekeskseks ja on „südametunnistuses tuimaks jäänud” (Efeslastele 4:19). Ajakirjas „Newsweek” mainiti: „Me elame kõlbelise relativismi ajastul”, ning lisati, et tooniandev moraalne kliima „on madaldanud kõik ideed õigest ja valest isikliku maitse, emotsionaalsete eelistuste või kultuurivaliku küsimuseks”.

13. a) Kuidas suur osa tänapäeva meelelahutusest edendab pahelisust? b) Millist halba mõju võib ebasünnis meelelahutus avaldada inimestele?

¹³ Nagu esimesel sajandilgi, on mandunud meelelahutus tänapäeval üldlevinud. Televisiooni, raadio, filmide ja videote kaudu edastatakse katkematu voona seksuaalse suunitlusega materjali. Pahelisus on imbunud ka arvutivõrkudesse. Vastavalt ühe ülikooli uuringule on arvutipornograafia praegu „arvutivõrkude kasutajate üheks tooniandvamaks (kui mitte kõige tooniandvamaks) vaba aja veetmise vormiks”. Millised on kõige selle tagajärjed? Ühe ajalehe ringvaatekirjutaja nendib: „Kui verevalamine ja sadism ja räpane seks meie popkultuuri imbuvad, siis me ka harjume ära verevalamise, sadismi ja räpase seksiga. Me muutume tuimaks. Kõlvatus muutub üha enam vastuvõetavaks, sest see šokeerib meid järjest vähem.” (Võrdle 1. Timoteosele 4:1, 2.)

14., 15. Millised tõendid näitavad, et seksuaalmoraal on kõikjal maailmas alla käinud?

¹⁴ Mõtle järgmisele teatele ajalehes „The New York Times”: „See, mida 25 aastat tagasi oleks peetud šokeerivaks, on nüüd muutunud heakskiidetud elukorralduseks. Aastate 1980 ja 1991 vahel tõusis [Ühendriikides] nende paaride hulk, kes eelistasid lihtsalt koos elada, aga mitte abielluda, 80 protsenti.” Selline nähtus ei iseloomusta mitte ainult Põhja-Ameerikat. Ajakiri „Asiaweek” teatab: „Kõikjal [Aasia] maades on käimas äge kultuuridebatt. Küsimuse all on seksuaalvabadus versus põlisväärtused, kusjuures muudatuste surve kasvab pidevalt.” Statistika näitab, et paljudes maades on abielurikkumine ja abielueelne seks muutumas üha vastuvõetavamaks.

¹⁵ Piibel on ennustanud, et Saatan tegutseb meie päevil väga hoogsalt (Ilmutuse 12:12). Niisiis ei tohiks meid üllatada, et pahelisus on ärevusttekitavalt üldlevinud. Näiteks on laste seksuaalne kuritarvitamine jõudnud epideemiliste mõõtmeteni.a ÜRO Lastefond teatab, et „äriline seksuaalne kuritarvitamine toob lastele kahju praktiliselt igas maailma maas”. Teatatakse, et igal aastal „on kogu maailmas üle miljoni lapse, keda sunnitakse tegutsema lapsprostituudina, kellega kaubitsetakse ja keda müüakse seksuaalsetel eesmärkidel ning kasutatakse lastepornograafia tootmisel”. Üldlevinud on ka homoseksualism, sealjuures propageeritakse seda mõningate poliitikute ja usujuhtide eestvõtmisel kui „alternatiivset eluviisi”.

Seiskem vastu maailma pahedele

16. Millisel seisukohal on Jehoova tunnistajad seoses seksuaalmoraaliga?

¹⁶ Jehoova tunnistajad ei ühine nendega, kes kiidavad heaks kõikelubavad standardid seksuaalmoraali vallas. Tiitusele 2:11, 12 öeldakse: „Jumala õndsakstegev arm on ilmunud kõigile inimestele ja kasvatab meid, et me hülgaksime jumalakartmatu elu ja maailma himud ning elaksime mõistlikult ja õieti ja jumalakartlikult praegusel maailmaajastul.” Jah, me kasvatame endis tõelist vihkamist, jälestust, selliste pahede vastu nagu abielueelne seks, abielurikkumine ja homoseksualism (Roomlastele 12:9; Efeslastele 5:3—5).b Paulus esitas järgmise manitsuse: „Ülekohtust loobugu igaüks, kes Issanda nime nimetab” (2. Timoteosele 2:19).

17. Kuidas suhtuvad tõelised kristlased alkohoolsete jookide tarvitamisse?

¹⁷ Tõelised kristlased seisavad vastu maailma suhtumisele näiliselt tühistesse pahedesse. Näiteks suhtuvad tänapäeval paljud inimesed alkoholi kuritarvitamisse iroonilise lõbususega. Ent Jehoova rahvas järgib Efeslastele 5:18 nõuannet: „Ärge joovastuge viinast, kust tuleb õnnetu elu, vaid saage täis Vaimu.” Kui kristlane otsustab alkoholi juua, ilmutab ta seda tehes mõõdukust (Õpetussõnad 23:29—32).

18. Kuidas juhivad Piibli põhimõtted Jehoova sulaseid perekonnaliikmete kohtlemisel?

¹⁸ Samuti seisame meie kui Jehoova sulased vastu mõnede selle maailma inimeste vaatele, et abikaasa ja laste peale kisamine ja karjumine ning nendega kõneldes solvava keele kasutamine on vastuvõetav käitumine. Kristlikud abielumehed ja -naised on täis otsustavust elada kõlbelist elu ja teha koostööd, rakendades ellu Pauluse nõuannet: „Kõik kibedus ja äkiline meel ja viha ja kisa ja pilge jäägu teist kaugele ära ühes kõige pahaga. Aga olge lahked üksteise vastu, südamlikud, andke andeks üksteisele, nõnda nagu ka Jumal Kristuses teile on andeks andnud” (Efeslastele 4:31, 32).

19. Kui üldlevinud on pahelisus ärimaailmas?

¹⁹ Ka ebaausus, petturlus, valetamine, halastamatu äritaktika ja varastamine on tänapäeval üldlevinud. Ühes äriajakirja „CFO” artiklis teatatakse: „Küsitledes 4000 töötajat, .. ilmnes, et 31 protsenti vastanutest olid eelmisel aastal olnud „tõsiste väärtegude” tunnistajaiks.” Selliste väärtegude hulka kuulus valetamine, andmete võltsimine, seksuaalne ahistamine ja vargus. Kui me tahame Jehoova silmis moraalselt puhtaks jääda, peame hoiduma sellisest käitumisest ja olema oma äritehinguis ausad (Miika 6:10, 11).

20. Miks peavad kristlased olema vabad „rahaahnusest”?

²⁰ Vaadelgem, mis juhtus ühe mehega, kes arvas, et tal jääks Jumala teenimiseks rohkem aega, kui ta ühe riskantse äriettevõtmise abil kiiresti suurt kasumit saaks. Loodetava kasumiga suuresti liialdades kaasas ta teisigi investeerimisplaani. Ent kui need kasumid tulemata jäid, püüdis ta sedavõrd meeleheitlikult oma kaelatõmmatud hiigelkahjumeid kompenseerida, et ta varastas talle usaldatud raha. Tema tegude ja mittekahetseva hoiaku tõttu eemaldati ta kristlikust kogudusest. Kui õige on küll Piibli hoiatus: „Kes tahavad rikkaks saada, need langevad kiusatusse ja võrku ja paljudesse rumalaisse ja kahjulikesse himudesse, mis suruvad inimesed alla hukatusse ja hävitusse. Sest rahaahnus on kõigi kurjade asjade juur; raha ihaldades on mitmed ära eksinud usust ja on iseendile valmistanud palju torkavat valu” (1. Timoteosele 6:9, 10).

21. Milline käitumine on üldlevinud inimeste seas, kes on selles maailmas võimul, ent kuidas peavad käituma need, kes on kristlikus koguduses vastutavatel kohtadel?

²¹ Ilmalikel inimestel, kes on võimul ja kellel on mõjuvõimu, puudub tihti kõlbelisus ning nende puhul peab paika elutarkus „Võim rikub inimest” (Koguja 8:9). Mõnedes maades on äraostmine ja muud korruptsioonivormid saanud kohtunike, politseinike ja poliitikute elu lahutamatuks osaks. Ent need, kes juhivad kristlikku kogudust, peavad olema kõlbelised ega tohi teiste üle isandaina valitseda (Luuka 22:25, 26). Kogudusevanemad ja ka teenistusabilised ei teeni mitte „alatu kasu tõttu”. Nad peavad jääma kindlaks iga püüde ees neid eksitada või mõjutada isikliku rikastumise väljavaate kaudu nende otsustusvõimet (1. Peetruse 5:2; 2. Moosese 23:8; Õpetussõnad 17:23; 1. Timoteosele 5:21).

22. Mida arutatakse järgmises artiklis?

²² Üldiselt rääkides on kristlased võtnud edukalt vastu nüüdisaja väljakutse säilitada kõlbelisus meie pahelises maailmas. Ent kõlbelisus hõlmab muudki kui ainult pahelisusest hoidumist. Järgmises artiklis arutatakse, mida kõlbelisus tegelikult meilt nõuab.

[Allmärkused]

Kordamisküsimused

◻ Miks andis Jehoova käsu kaananlased hävitada?

◻ Millised pahed olid esimesel sajandil üldlevinud, aga kuidas elasid kristlased sellises keskkonnas?

◻ Millised tõendid näitavad, et maailm on olnud alates aastast 1914 globaalse moraalse allakäigu tunnistajaks?

◻ Millistele üldlevinud pahedele peab Jehoova rahvas vastu seisma?

[Pilt lk 9]

Ehkki esimese sajandi kristlased elasid pahelises maailmas, jäid nad kõlbeliseks

[Pilt lk 10]

Pahelisus on imbunud ka arvutivõrkudesse, võimaldades paljudele noortele ja ka teistele juurdepääsu pornograafilisele materjalile

[Pilt lk 12]

Kristlased peavad säilitama kõlbelisuse ega tohi jäljendada teiste ebaausat käitumistaktikat