Kuidas võiksid kogu maailma inimesed jõuda ühtsuseni?
KUIDAS sõna „ühtsus” defineerida? Mõnele tähendab see lihtsalt hõõrumiste või vaenu puudumist. Kui näiteks kaks või enam riiki kirjutavad alla rahukokkuleppele, võiks öelda, et nende vahel valitseb ühtsus. Ent kas see on ikka nii? Mitte tingimata.
Mõelgem sellele: ajaloo jooksul on sõlmitud ja murtud tuhandeid rahuleppeid. Miks? Tihtilugu põhjusel, et maailmaliidrid on huvitatud pigem oma ülemvõimust kui rahust või ühtsusest. Lisaks on mõningad riigid hirmul, mis võiks juhtuda, kui nende sõjaline võimsus peaks teistest maha jääma.
Seega ei tähenda fakt, et kaks riiki pole sõjajalal, veel seda, et nende vahel valitseb rahumeelne ühtsus. Tõepoolest, kas kaks teineteist püstoliga sihtivat meest on rahujalal vaid seepärast, et nad pole päästikule vajutanud? Oleks absurdne seda arvata! Ometi valitsevad paljude riikide vahel praegusajal just sellised asjalood. Aina kasvav usaldamatus on süvendanud hirmu, et ühel päeval lastaksegi relvad käiku. Mida on sellise katastroofi ärahoidmiseks ette võetud?
Tuumahirm – ühtsuse ohustaja
Paljud loodavad tuumarelva leviku tõkestamise lepingule. See aastal 1968 heaks kiidetud leping keelustab tuumarelvade arendamise maades, kus neid veel pole, ning piirab nende levikut maades, kus need on olemas. Selle nüüd juba enam kui 180 riigi poolt ratifitseeritud lepingu lõppsihiks on saavutada täielik desarmeerimine.
Kuigi eesmärk kõlab üllana, näeb osa kriitikuid selles lepingus kõigest püüet takistada teatud riike „tuumaklubisse” pääsemast – hoida ära, et riigid, kel pole veel tuumarelvi, need välja töötaksid. Sellegipoolest kardetakse, et osa lepingule allakirjutanutest just viimast kavatsevadki. Peavad ju mõningad riigid seda ülimalt ebaõiglaseks, et neil keelatakse arendada relvi, mis nende arvamuse kohaselt võimaldaksid neil end kaitsta.
Küsimusele lisab keerukust – küllap isegi suurendab ohuriski – fakt, et mitte ühelgi riigil pole keelatud arendada tuumaenergeetikat. See on tekitanud kartusi, et riigid, kes eeldatavasti peaks kasutama tuumaenergiat rahumeelsel otstarbel, salaja tuumarelvi välja töötavad.
Tuumarelva leviku tõkestamise lepingut võivad ignoreerida ka riigid, kel juba on tuumarelvad. Kriitikute sõnul oleks naiivne oodata, et hambuni relvastatud riigid oma relvaarsenale hävitaks või isegi vähendaks. Nagu ütleb üks allikas, „nõuab selle saavutamine praegu vastasseisus olevate riikide vahelisi sõprussidemeid ja usaldust tasemel, mis vaevalt et kunagi võimalikuks osutub”.
Inimeste püüded saavutada ühtsust – olgu need nii siirad kui tahes – on osutunud viljatuks. Neid, kes uurivad Piiblit, see ei üllata, sest Jumala Sõna ütleb: „Ei ole ränduri käes juhtida oma sammu!” (Jeremija 10:23). Samuti mainib Piibel otsesõnu: „Mehe meelest on mõnigi tee õige, aga lõppeks on see surma tee!” (Õpetussõnad 16:25). Inimvalitsuste pingutustel jõuda ühtsuseni on piirid. Kuid siiski pole olukord lootusetu.
Tõelise ühtsuse Allikas
Piiblis on kirjas Jumala tõotus, et inimese pingutused maailma ühtsust ei too – selle, milleks inimene pole suuteline, teeb teoks Looja, kelle eesmärgiks on, et inimkond elaks kõikjal maailmas rahus. Mõne meelest võib seda olla raske uskuda. Ent kohe algusest peale on Jumala eesmärk olnud, et inimkond elaks rahus ja harmoonias.a Piibli arvukad kirjakohad tõendavad, et inimsoo ühtsusesse toomine on endiselt Jumala eesmärk. Selle kohta võib tuua mõningaid näiteid.
• „Tulge ja vaadake Jehoova tegusid, kes saadab jubedused maa peale, kes lõpetab sõjad maailma otsani, murrab katki ammu ja raiub puruks piigi ja põletab vankrid ära tulega!” (LAUL 46:9, 10)
• „Ei tehta paha ega kahju kogu mu pühal mäel, sest maa on täis Jehoova tundmist – otsekui veed katavad merepõhja!” (JESAJA 11:9)
• „Ta neelab surma ära igaveseks ajaks! Ja Issand Jehoova pühib pisarad kõigilt palgeilt ning kõrvaldab oma rahva teotuse kogu maalt! Jah, Jehoova on rääkinud!” (JESAJA 25:8)
• „Meie ootame tema tõotuse järgi uusi taevaid ja uut maad, kus õigus elab!” (2. PEETRUSE 3:13)
• „[Jumal] pühib ära kõik pisarad nende silmist, ja surma ei ole enam ega leinamist ega kisendamist ega vaeva ei ole enam. Sest endised asjad on möödunud!” (ILMUTUSE 21:4)
Need on usaldusväärsed tõotused. Miks? Sest Jehoova Jumalal kui Loojal on vägi ja võime inimkond ühtsusse tuua (Luuka 18:27). Tema soov ongi seda teha. Piibel mainib, et Jumalal on ’hea meel Kristuses kokku võtta kõik, mis on taevas ja mis on maa peal’ (Efeslastele 1:8–10).
Jumala tõotus „uuest maast, kus õigus elab”, ei ole pelgalt soovunelm (2. Peetruse 3:13). Seoses tõotatuga teatab Jehoova Jumal: „See ei tule tagasi mu juurde tühjalt, vaid teeb, mis on mu meele järgi, ja saadab korda, milleks ma selle läkitasin!” (Jesaja 55:11).
Ühtsus tänu Jumala Sõnale
Nagu märkisime eelmises artiklis, on religiooni roll olnud tihtilugu pigem inimkonna lõhestamine kui ühendamine. See tõik väärib tõsist tähelepanu, sest kas mitte poleks Looja olemasolu tunnistades loogiline oodata, et tema teenijate keskel valitseks rahu ja ühtsus? Kahtlemata oleks!
Selles, et religioon inimkonnale lõhestavalt mõjub, ei kajastu ei Jehoova Jumala ega tema Sõna olemus. Religioonid, mis propageerivad inimeste ühtsuseplaane, selle asemel et toetada Jumala eesmärki, pälvivad hoopis hukkamõistu. Jeesus nimetas oma aja usujuhte silmakirjatsejateks ning sõnas neile: „Jesaja on teist õigesti ennustanud, öeldes: see rahvas austab mind oma huultega, aga nende süda on minust kaugel; ilmaaegu teenivad nad mind, õpetades õpetusi, mis on inimeste käskimised!” (Matteuse 15:7–9).
Seevastu on õigel jumalateenimisel inimesi ühendav mõju. Prohvet Jesaja ennustas: „Viimseil päevil sünnib, et Jehoova koja mägi seisab kindlana kui mägede tipp ja tõuseb kõrgemale küngastest ning kõik paganad voolavad ta juurde! Ja tema mõistab kohut paganate vahel ning juhatab paljusid rahvaid: siis nad taovad oma mõõgad sahkadeks ja piigid sirpideks; rahvas ei tõsta mõõka rahva vastu ja nad ei õpi enam sõdima!” (Jesaja 2:2, 4).
Jehoova tunnistajad võtavad tänapäeval enam kui 230 maal vastu Jehoova Jumalalt tulevat õpetust ühtsuse saavutamise mooduste kohta. Mis on nende ühtsuse alus? Apostel Paulus kirjutab, et armastus on täiuslik ühtsuse side (Koloslastele 3:14). Pauluse kasutatud algkeelne sõna võib viidata sidemetele inimese kehas. Sellised sidemed on tugevad otsekui trossid ning täidavad kahte olulist funktsiooni: hoiavad kehaorganeid paigas ning ühendavad luid.
Sama lugu on armastusega. See omadus teeb midagi enamat, kui vaid takistab inimesi üksteist tapmast. Tänu kristlikule armastusele saavad eri taustaga inimesed tegutseda rahumeelselt koos. Näiteks võimaldab see inimestel elada Jeesus Kristuse öeldud kuldse reegli põhimõtte kohaselt kirjakohas Matteuse 7:12: „Kõik, mida te tahate, et inimesed teile teevad, tehke ka neile.” Paljud on seda juhtnööri järgides oma eelarvamustest vabanenud.
„Armastus isekeskis”
Jehoova tunnistajate kindel otsus on osutuda Jeesus Kristuse jüngriteks, pidades kinni tema sõnadest: „Sellest tunnevad kõik, et teie olete minu jüngrid, kui teil on armastus isekeskis!” (Johannese 13:35). Sedalaadi armastus on ilmnenud rassirahutuste ja poliitiliste pöörete aegu silmapaistval moel. Näiteks Rwanda genotsiidi toimumise ajal aastal 1994 sai nähtavaks Jehoova tunnistajate omavaheline armastus. Kaitsmaks oma tutsidest vendi, riskisid hutudest tunnistajad eluga.
Oleks muidugi ebarealistlik oodata, et selle maailma rahvad jõuaksid sellises ulatuses ligimesearmastuseni, et see tooks kaasa ülemaailmse ühtsuse. Piibel näitab, et selle saavutab Jumal temale sobival ajal. Kuid üksikisikud saavad juba praegu riietuda armastusega ja jõuda ühtsuseni.
Eelmisel aastal pühendasid Jehoova tunnistajad üle miljardi tunni inimeste külastamisele, et kõnelda neile Piiblist ja selle väärtuslikkusest tänapäevaelus. Jumala Sõna täpne tundmine on ühendanud miljoneid inimesi, kellest mõningad olid varem omavahel vaenujalal. Neist võiks nimetada näiteks araablasi ja juute, armeenlasi ja türklasi ning sakslasi ja venelasi.
Kas sooviksid lähemalt tutvuda Jumala Sõna Piibli kui ühtsuse edendajaga? Sel juhul võta ühendust kohalike Jehoova tunnistajatega või kirjuta leheküljel 2 toodud aadressidest sobivaimal.
[Allmärkus]
a Lisainfot Jumala eesmärgi kohta inimkonna suhtes võib leida raamatu „Mida Piibel meile tegelikult õpetab?” 3. peatükist. Väljaandjad Jehoova tunnistajad.
[Väljavõte lk 4]
On sõlmitud ja murtud tuhandeid rahuleppeid
[Väljavõte lk 7]
Piibli põhimõtteid rakendades on saavutatud seda, mida inimvalitsused ei suuda
[Pilt lk 5]
Jumala Sõna näitab, kes on tõelise ühtsuse Allikas
[Pilt lk 7]
Hutudest ja tutsidest Jehoova tunnistajad üheskoos jumalakummardamispaika ehitamas