Piibli 37. raamat — Haggai

Kirjutaja: Haggai

Kirjutamiskoht: Jeruusalemm

Kirjutamine lõpetati: 520 e.m.a

Käsitletud ajavahemik: 112 päeva (520 e.m.a)

TEMA nimi oli Haggai, ta oli prohvet ja ”Jehoova käskjalg” (Hag. 1:13). Kuid mis on veel tema ja ta päritolu kohta teada? Haggai on niinimetatud väikestest prohvetitest kümnes ning ta oli esimene kolmest prohvetist, kes teenisid pärast juutide naasmist kodumaale aastal 537 e.m.a. Teised kaks olid Sakarja ja Malakia. Haggai heebreakeelse nime tähendus on ”[sündinud] pühade ajal”, mis võib viidata sellele, et ta sündis mõne püha ajal.

² Juudi pärimuse põhjal võib järeldada, et Haggai sündis Babülonis ning ta läks Jeruusalemma koos Serubbaabeli ja ülempreester Joosuaga. Haggai teenis õlg õla kõrval koos prohvet Sakarjaga ning Esra 5:1 ja Esra 6:14 näitavad, et mõlemad julgustasid pagenduses olnud juute jätkama templi ehitustöid. Jehoova prohvetina oli tal kaks ülesannet: ta õhutas juute täitma nende kohustusi Jumala ees ning ta ennustas ka seda, et Jumal paneb värisema kõik rahvad (Hag. 2:6, 7).

³ Miks määras Jehoova Haggai prohvetiks? Aastal 537 e.m.a oli Kyros andnud välja määruse, mis lubas juutidel minna tagasi oma kodumaale ja ehitada uuesti üles Jehoova koda. Nüüd oli aga juba aasta 520 e.m.a, kuid tempel polnud ikka veel valmis. Vaenlase vastupanu ning juutide endi loidus ja materialism olid kõik need aastad takistanud neil mõistmast nende tagasituleku peamist eesmärki (Esra 1:1—4; 3:10—13; 4:1—24; Hag. 1:4).

⁴ Piibli ülestähendused näitavad, et niipea kui templile oli alus pandud (536 e.m.a), ”maa rahvas tegi Juuda rahva käed lõdvaks ja hirmutas neid ehitamast. Ja nad andsid altkäemaksu nõunikele, kes tegid nende kavatsuse tühjaks” (Esra 4:4, 5). Lõpuks, aastal 522 e.m.a õnnestus juutide vastastel saada ehitustöödele ametlik keeld. Pärsia kuninga Dareios I ehk Hystaspese (Piiblis Daarjaves) teisel valitsusaastal, nimelt 520 e.m.a hakkas Haggai prohvetlikult kuulutama ning see julgustas juute templi ehitusega jätkama. Seepeale saatsid naabruskonna maavalitsejad kirja Dareios I-le, et ta annaks teada oma otsuse selles küsimuses. Dareios I kinnitas Kyrose algset määrust ja toetas juute nende vaenlaste ees.

⁵ Juudid pole kunagi kahelnud selles, et Haggai prohvetikuulutus kuulub heebrea kaanonisse. Seda kinnitab ka viide Haggaile kirjakohas Esra 5:1, mis ütleb, et ta kuulutas ”Iisraeli Jumala nimel”, ning ka Esra 6:14. Et Haggai raamat on osa Jumala inspireeritud Pühakirjast, sellele osutas ka Paulus, kes tsiteeris seda oma kirjas Heebrealastele 12:26: ”Nüüd on ta tõotanud: ”Veel kord panen ma värisema mitte üksnes maa, vaid ka taeva!”” (Hag. 2:6).

⁶ Haggai prohvetikuulutus koosneb neljast sõnumist, mille ta edastas 112 päeva jooksul. Tema stiil on lihtne ja otsekohene ning eriti märkimisväärne on see, kuidas ta tõstab esile Jehoova nime. Oma raamatu 38 salmis mainib ta Jehoova nime 35 korda, 14 korda väljendis ”vägede Jehoova”. Pole mingit kahtlust, et tema sõnum on Jehoovalt: ”Haggai, Jehoova käskjalg, ütles Jehoova ülesannet täites rahvale nõnda: ”Mina olen teiega, ütleb Jehoova!”” (1:13).

⁷ See oli väga oluline aeg Jumala rahva ajaloos ja Haggai tööst oli palju kasu. Ta ei tõrkunud mingilgi määral täitmast oma ülesannet ega lahjendanud juutidele suunatud sõnumit. Ta rääkis neile otsekoheselt, et on aeg lõpetada viivitamine ja tuleb asuda tegutsema. Kui nad soovisid kogeda Jehoova soosingut, pidid nad ehitama üles Jehoova koja ja taastama puhta jumalakummardamise. Haggai sõnumi peamine mõte on see, et kes soovib Jehoova õnnistusi, peab teenima tõelist Jumalat ja viima lõpule Jehoova antud töö.

MILLE POOLEST KASULIK

¹³ Jehoova neli sõnumit, mis Haggai kaudu edasi anti, tulid tolleaegsetele juutidele kasuks. Neid ergutati kohe tööle asuma, ning nelja ja poole aasta pärast saigi tempel valmis, tänu millele taastati Iisraelis õige jumalakummardamine (Esra 6:14, 15). Jehoova õnnistas nende innukat tööd. Just templi ehitamise ajal uuris Pärsia kuningas Dareios I riigi dokumente ja kinnitas uuesti Kyrose määruse. Seega valmis tempel kuninga ametlikul toetusel (Esra 6:1—13).

¹⁴ Selles prohvetlikus raamatus on ka targad nõuanded meie päeviks. Miks võib nii öelda? Näiteks rõhutab see vajadust seada Jumala teenimine oma isiklikest huvidest ettepoole (Hag. 1:2—8; Matt. 6:33). Lisaks aitab see mõista, et isekus on hukutav ja materiaalsed püüdlused tühised; Jehoovalt tulenev rahu ja õnnistus teevad aga rikkaks (Hag. 1:9—11; 2:9; Õpet. 10:22). See toonitab ka, et Jumala teenimine iseenesest ei tee kedagi puhtaks, vaid see peaks olema rikkumata ja lähtuma südamest ning seda ei tohi rüvetada ebapuhta käitumisega (Hag. 2:10—14; Kol. 3:23; Rooml. 6:19). See näitab, et Jumala teenijad ei pea olema pessimistlikud ega igatsema taga nii-öelda vanu häid aegu, vaid peavad ’panema tähele oma teguviisi’ ja taotlema seda, mis toob au Jehoovale. Siis on Jehoova nendega. (Hag. 2:3, 4; 1:7, 8, 13; Filipl. 3:13, 14; Rooml. 8:31.)

¹⁵ Kui juudid asusid templit ehitama, kogesid nad Jehoova õnnistust ning neid saatis kõiges edu. Takistused kadusid. Töö valmis kiiresti. Kartmatus ja innukus Jehoova teenistuses toob alati tasu. Raskused, kas siis tõelised või kujuteldavad, on mehise usu abil ületatavad. Kuuletumine ”Jehoova sõnale” kannab vilja (Hag. 1:1).

¹⁶ Kuidas mõista ennustust selle kohta, et Jehoova ’paneb värisema taeva ja maa’? Apostel Paulus selgitab neid Haggai 2:6 sõnu järgmiselt: ”Nüüd on [Jumal] tõotanud ja öelnud: ”Veel kord ma panen värisema mitte ainult maa, vaid ka taeva!” Ent ”veel kord” näitab, et see, mis kõigub, peab muutuma, sest ta on loodud, et püsiks see, mida ei saa kõigutada. Seepärast, saades kuningriigi, mis ei kõigu, olgem tänulikud ja teenigem seega Jumalat tema meelt mööda pelglikkuse ja aukartusega. Sest meie Jumal on hävitav tuli!” (Heebr. 12:26—29). Haggai näitab, et värisema panemise eesmärk on ’paisata ümber kuningriikide aujärjed, kaotada paganate kuningriikide võim’ (Hag. 2:21, 22). Seda prohvetikuulutust tsiteerides ütleb Paulus, et Jumala Kuningriik seevastu ”ei kõigu”. Mõtiskledes selle Kuningriigi lootuse üle, ”olge tublid . . . ja tehke tööd”, et edendada Jumala püha teenistust. Pidagem meeles ka seda, et kuni Jehoova pole maa rahvaid ümber paisanud, peab neist välja tulema ja alles jääma midagi väga väärtuslikku: ”Ma panen värisema kõik paganad, nõnda et kõigi paganate rikkused tuuakse ja ma täidan selle koja toredusega, ütleb vägede Jehoova!” (2:4, 7).