Lahked sõnad edendavad häid suhteid
„Teie sõnad olgu alati heatahtlikud.” (KOL. 4:6)
1., 2. Millised tulemused olid üha venna heatahtlikel sõnadel?
„KOHTASIN ukselt uksele kuulutustööl üht meest, kes sai mu peale nii vihaseks, et tema huuled värisesid ja terve keha vappus,” jutustab üks vend. „Püüdsin temaga rahulikult Pühakirja mõtteid arutada, kuid ta läks järjest enam raevu. Ka tema naine ja lapsed hakkasid mind hurjutama ja ma sain aru, et on aeg lahkuda. Kinnitasin sellele perele, et tulin rahuga ja sooviksin ka lahkuda rahuga. Näitasin neile kirjakohta Galaatlastele 5:22, 23, kus on mainitud armastust, tasadust, enesevalitsust ja rahu. Siis ma läksin.
2 Hiljem, kui olin teisel pool teed kuulutamas, nägin seda peret kodutrepil istumas. Nad hõikasid mind. „Mis nüüd?” mõtlesin. Mehel oli käes kruus külma veega ja ta pakkus mulle juua. Ta palus oma ebaviisakuse pärast vabandust ja kiitis mind mu tugeva usu eest. Läksime lahku sõbralikult.”
3. Miks me ei tohiks teiste ägestumise peale vihastuda?
3 Tänapäeva pingeid täis maailmas puutume paratamatult kokku vihaste inimestega, seda ka kuulutustööl. Sellises olukorras on eriti oluline ilmutada „tasast meelt ja sügavat lugupidamist” (1. Peetr. 3:15). Kui eelmainitud vend oleks mehe ägestumise ja ebaviisakuse peale vihastunud, poleks mehe ärritus taltunud, vaid ta oleks võinud veelgi vihasemaks minna. Sellel aga, et vend valitses ennast ja kõneles lahkelt, olid head tulemused.
Mida tähendab kõnelda lahkelt
4. Miks on tähtis rääkida lahkelt?
4 Nii kaaskristlaste kui ka teiste inimestega, samuti pereliikmetega rääkides peaksime järgima apostel Pauluse nõuannet „Teie sõnad olgu alati heatahtlikud, soolaga maitsestatud” (Kol. 4:6). Sellised meeldivad, maitsekad sõnad aitavad teistega hästi läbi saada ja rahu hoida.
5. Mida hea suhtlemine ei tähenda? Too näide.
5 Hea suhtlemine ei tähenda seda, et peaksime alati ütlema välja kõik, mida parasjagu mõtleme ja tunneme, eriti kui oleme ärritunud. Pühakiri näitab, et vihapahvak on nõrkuse, mitte tugevuse märk. (Loe Õpetussõnad 25:28; 29:11.) Mooses, „alandlikum kõigist inimestest”, kes tollal elasid, kaotas kord Iisraeli rahva mässumeelsuse pärast kannatuse ega toonud Jumalale au. Mooses ütles väga selgelt välja, mida ta tunneb, kuid Jehoovale see ei meeldinud. Nii kaotas Mooses eesõiguse viia rahvas Tõotatud Maale, kuigi ta oli iisraellasi 40 aastat juhtinud (4. Moos. 12:3; 20:10, 12; Laul 106:32).
6. Mida tähendab olla kõnes taktitundeline?
6 Pühakiri räägib heakskiitvalt sellest, kui ollakse kõnes vaoshoitud ja taktitundeline ehk teisisõnu hea otsustusvõimega. „Kus on palju sõnu, seal ei puudu üleastumine, aga kes talitseb oma huuli, on mõistlik!” (Õpet. 10:19; 17:27.) Taktitunne siiski ei tähenda, et ei tohiks end kunagi selgesõnaliselt väljendada. See tähendab hoopis rääkida alati heatahtlikult, nii et meie sõnad tervendaks, mitte ei haavaks. (Loe Õpetussõnad 12:18; 18:21.)
„Aeg vaikida ja aeg rääkida”
7. Mil moel me ei tohiks rääkida ja miks?
7 Just nagu me peame olema lahked ja vaoshoitud, kui vestleme oma töökaaslastega või võõrastega kuulutustööl, peame olema sellised ka koguduses ja kodus. Kui anname vihale vaba voli, ilma et hooliksime tagajärgedest, võime tuua tõsist kahju meie endi või teiste vaimsusele ning emotsionaalsele ja füüsilisele tervisele (Õpet. 18:6, 7). Negatiivsed tunded – mis tulenevad meie ebatäiusest – peavad olema kontrolli all. Solvavad sõnad, pilkamine, põlgus, raev – kõik see on vale (Kol. 3:8; Jaak. 1:20). Need võivad rikkuda meie hinnalised suhted teiste inimeste ja Jehoovaga. Jeesus andis õpetuse: „Igaüks, kes oma venna peale viha kannab, peab kohtu ees aru andma; aga kes nimetab oma venda sõimusõnaga, peab aru andma ülemkohtu ees; aga kes ütleb: „Sa põlastusväärne loll!”, sel on oht sattuda põlevasse Gehennasse” (Matt. 5:22).
8. Millal on vaja oma tunnetest rääkida, ent kuidas peaks seda tegema?
8 Mõnikord võime aga tunda, et parem oleks asjast rääkida. Kui vend ütleb või teeb midagi, mis meid niivõrd häirib, et me ei suuda seda lihtsalt unustada, siis ärgem laskem oma südames vaenul tekkida (Õpet. 19:11). Kui keegi meid vihastab, püüdkem esmalt maha rahuneda ja seejärel astugem samme asja lahendamiseks. Paulus kirjutas: „Ärgu mingu päike looja, kui te olete alles vihased.” Seega, kui probleem jääb meid vaevama, võtkem asi üles sõbralikult ja sobival ajal. (Loe Efeslastele 4:26, 27, 31, 32.) Rääkigem vennaga avameelselt, kuid heatahtlikult, eesmärgiga ära leppida (3. Moos. 19:17; Matt. 18:15).
9. Miks peaksime oma tunded kontrolli alla saama, enne kui läheme probleemist rääkima?
9 Probleemist rääkimiseks peaksime valima õige aja. On „aeg vaikida ja aeg rääkida” (Kog. 3:1, 7). Seda enam, et „õige süda mõtleb, mida vastata” (Õpet. 15:28). Mõnel juhul peab ehk probleemist rääkimisega ootama. Kui läheme asja klaarima, olles veel endast väljas, võime olukorra veelgi halvemaks teha. Samas poleks tark ka liialt viivitada.
Head teod, laabuvad suhted
10. Kuidas saab heade tegudega suhteid parandada?
10 Lahke kõnemaneer ja hea suhtlemine aitavad sõlmida ja hoida rahumeelseid suhteid. Kui püüame kõigiti oma suhteid teistega parandada, siis laabub ka suhtlemine. Heade tegudega – olles abivalmid, tehes südamest kingitusi, osutades külalislahkust – aitame kaasa avameelsele suhtlemisele. Nõnda võime isegi ’kuhjata tuliseid süsi’ teise pea peale ja tuua nii välja tema häid omadusi, mis teeb temaga asjade selgeksrääkimise kergemaks (Rooml. 12:20, 21).
11. Mida Jaakob tegi, et suhteid Eesaviga parandada, ja millised olid tulemused?
11 Patriarh Jaakob mõistis seda tõsiasja. Tema kaksikvend Eesav oli tema peale väga vihaseks saanud, ning Jaakob, kartes, et vend ta tapab, oli pidanud isakodust põgenema. Aastate pärast pöördus Jaakob tagasi. Eesav läks talle vastu koos 400 mehega. Jaakob palus Jehoovalt abi ning seejärel saatis enda ees vennale kingituseks hulga kariloomi. And täitis oma eesmärgi. Kui vennad kohtusid, oli Eesavi süda pehmenenud ning ta jooksis Jaakobile vastu ja embas teda (1. Moos. 27:41–44; 32:7, 12, 14–16; 33:4, 10).
Lahked sõnad julgustavad
12. Miks me peaksime oma usukaaslastega lahkelt rääkima?
12 Kristlased teenivad Jumalat, mitte inimesi. Siiski on loomulik soovida, et teised meist hästi arvaksid. Lahkete sõnadega saame oma vendade ja õdede koormat kergendada, karmi kriitikaga aga võime selle raskemaks teha ja isegi panna kellegi muretsema, kas ta äkki pole kaotanud Jehoova heakskiitu. Öelgem siis teistele siiraid julgustussõnu, ’rääkides seda, mis on hea teiste ülesehitamiseks vastavalt vajadusele, et see tooks kuulajatele kasu’ (Efesl. 4:29).
13. Mida peaksid kogudusevanemad meeles pidama a) nõu andes? b) kirja kirjutades?
13 Eriti just kogudusevanemad peaksid olema lahked ja kohtlema Jehoova lambaid hellalt (1. Tess. 2:7, 8). Kui on vaja nõu anda, püüavad nad teha seda tasadusega, isegi kui neil on tegemist tõrksa inimesega (2. Tim. 2:24, 25). Kogudusevanematel tuleks väljendada end sõbralikult ka siis, kui nad kirjutavad teisele vanematekogule või harubüroole kirja. Nad peaksid olema lahked ja taktitundelised kooskõlas kirjakohaga Matteuse 7:12.
Rääkigem pereliikmetega lahkelt
14. Millist nõu andis Paulus abielumeestele ja miks?
14 Me võime kergesti alahinnata seda mõju, mida meie sõnad, näoilme ja kehakeel teistele avaldavad. Mõned mehed näiteks ei mõista, kuivõrd sügavalt nende sõnad naisi puudutavad. Üks õde lausus: „Mind heidutab see, kui mu abikaasa minu peale ärritunult häält tõstab.” Karmid sõnad võivad avaldada naistele tugevamat mõju kui meestele ja jääda neile kauaks meelde (Luuka 2:19). Eriti tõsi on see siis, kui ütleja on inimene, keda naine armastab ja kellest ta soovib lugu pidada. Paulus andis meestele nõu: „Armastage jätkuvalt oma naisi ja ärge olge nende peale kibestunult vihased” (Kol. 3:19).
15. Näitlikusta, miks peaks abielumees oma naist hellalt kohtlema.
15 Üks pikka aega abielus olnud mees näitlikustab, miks peaks kohtlema oma naist hellalt nagu „nõrgemat anumat”. Ta ütleb: „Kui sul on hinnaline õrn vaas, ei tohi sa seda rohmakalt pihku krabada, sest see võib puruneda. Isegi kui sa selle parandaksid, jääksid mõrad näha. Kui mees räägib oma naisega liiga karmilt, võib naine haiget saada, ja see võib nende suhetesse püsivad mõrad jätta.” (Loe 1. Peetruse 3:7.)
16. Kuidas saab naine oma peret üles ehitada?
16 Ka mehi võivad teiste, sealhulgas abikaasa sõnad mõjutada: enesekindlust kas lisada või kahandada. „Arukas naine”, kelle peale „mehe süda loodab”, arvestab oma mehe tunnetega, just nagu ta soovib, et mees tema puhul teeks (Õpet. 19:14; 31:11). Naisel on oma perele märkimisväärne mõju, olgu siis hea või halb. „Tõeliselt tark naine on oma koja üles ehitanud, aga rumal naine kisub selle maha oma kätega” (Õpet. 14:1, UM).
17. a) Millisel viisil peaksid noored oma vanematega rääkima? b) Kuidas tuleks noortega kõnelda ja miks?
17 Samuti peavad vanemad ja lapsed üksteisega lahkelt rääkima (Matt. 15:4). Kui mõelda hoolega, mida noortele öelda ja kuidas, saame hoiduda neid ärritamast, neis ’viha esile kutsumast’ (Kol. 3:21; Efesl. 6:4, allm.). Ka siis kui lapsi tuleb distsiplineerida, peaksid lapsevanemad ja koguduse ülevaatajad rääkima nendega lugupidavalt. Sel juhul on noortel kergem parandada oma teguviisi ja hoida suhteid Jumalaga. Kohelgem siis noori lugupidavalt, selle asemel et jätta neile mulje, nagu oleksime neisse usu kaotanud; vastasel juhul võivad noored ka ise endasse usu kaotada. Noored ei pruugi küll meeles pidada kõiki nõuandeid, mis nad on saanud, kuid nad mäletavad, mil viisil nendega räägiti.
Rääkigem head kogu südamest
18. Kuidas võime lahti saada halbadest mõtetest ja tunnetest?
18 Viha vaoshoidmine ei tähenda lihtsalt sellise näo tegemist, nagu oleks kõik korras. Meie eesmärk on midagi enamat, kui vaid oma negatiivsed tunded maha suruda. Püüdes väliselt rahulikuks jääda, ise seesmiselt vihast keedes, tekitame endale vaid stressi. See oleks sama kui vajutada korraga auto piduri- ja gaasipedaalile. Sedaviisi tehes paneksime auto suure surve alla ja võiksime sellele kahju teha. Ärgem siis kogugem endasse viha, nii et hiljem plahvatame. Palugem Jehoovalt abi, et kahjulikud tunded oma südamest eemaldada. Laskem pühal vaimul vormida meie meelt ja südant Jehoova tahte järgi. (Loe Roomlastele 12:2; Efeslastele 4:23, 24.)
19. Kuidas viha vaigistamiseks tegutseda?
19 Võtkem oma tunnete vaoshoidmiseks midagi konkreetset ette. Kui satume pingelisse olukorda ja tunneme, et ärritus kasvab, tasuks ehk ära minna ja maha rahuneda (Õpet. 17:14). Kui meie vestluskaaslane ärritub, peaksime iseäranis pingutama, et lahkelt rääkida. Pidagem meeles: „Rahulik vastus vaigistab raevu, aga haavav sõna õhutab viha!” (Õpet. 15:1). Terav või ründav märkus lisaks õli tulle, isegi kui ütleksime seda mahedal toonil (Õpet. 26:21). Seega siis, kui olukord paneb proovile meie enesevalitsemise, olgem ’pikaldased rääkima, pikaldased vihastuma’. Palugem Jehoova vaimu abi, et öelda midagi head, mitte halba (Jaak. 1:19).
Andkem südamest andeks
20., 21. Mis aitab meil teistele andestada ja miks me peaksime seda tegema?
20 Kahjuks ei suuda keegi meist oma keelt täiuslikult valitseda (Jaak. 3:2). Isegi meie pereliikmed ja usukaaslased ütlevad oma parimatest püüetest hoolimata meile teinekord midagi mõtlematut, mis haiget teeb. Selle asemel et kergesti solvuda, analüüsigem kannatlikult, miks see inimene võis meile nii öelda. (Loe Koguja 7:8, 9.) Ehk oli ta pinge all, heitunud, tundis end halvasti või võitleb mingite raskustega, millest meil aimu pole?
21 Sellised tegurid ei vabanda vihapurset, ent kui me neid teadvustame, mõistame paremini, miks inimesed mõnikord ütlevad või teevad midagi sobimatut, ja see aitab meil nendele andeks anda. Me kõik oleme öelnud või teinud midagi sellist, mis teisi haavab, ja me loodame, et nad andestavad meile (Kog. 7:21, 22). Jeesus ütles, et saamaks Jumalalt andeks, peame andestama teistele (Matt. 6:14, 15; 18:21, 22, 35). Sellepärast peaksime olema nobedad vabandust paluma ja kiired andestama. Nõnda edendame nii oma peres kui ka koguduses armastust, mis on „ühtsuse täiuslik side” (Kol. 3:14).
22. Miks tasub pingutada selle nimel, et lahkelt rääkida?
22 Mida lähemale praegune vihameelne maailm oma lõpule jõuab, seda raskem on meil tõenäoliselt oma ühtsust ja rõõmu alal hoida. Kuid Jumala Sõna põhimõtetest juhindumine aitab meil rääkida lahkelt, mitte haavavalt. Nii saame tunda rõõmu rahumeelsematest suhetest koguduses ja peres ning anda head tunnistust meie „õnnelikust Jumalast” Jehoovast (1. Tim. 1:11).
Kas oskad selgitada?
• Miks on tähtis valida probleemidest rääkimiseks õige aeg?
• Miks peaksid pereliikmed üksteisega alati lahkelt kõnelema?
• Kuidas saame hoiduda ütlemast haavavaid sõnu?
• Mis aitab meil olla andestavad?
[Pildid lk 21]
Rahune kõigepealt maha ja siis otsi sobivat võimalust asjast rääkida
[Pilt lk 23]
Mees peaks oma naisega alati lahkelt rääkima