Ühendatud armastuse täiusliku sidemega

’Olge kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses.’ — KOLOSLASTELE 2:2, NW.

1., 2. Millist lahkhelisid tekitavat mõju on tänapäeval eriti selgelt tunda?

KUULAKE! Vali hääl kaigub üle kogu taeva: „Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:12) Iga mööduva aastaga muutub see sõnum maa elanike jaoks üha halvaendelisemaks.

² Jehoova suur vastane on juba kaua aega tagasi saanud tuntuks kui vastupanija (Saatan) ja laimaja (Kurat). Kuid nüüd on see petis asunud tegutsema veel ühes võikas rollis — temast on saanud vihane jumal! Miks? Sest Miikael ja tema inglid heitsid ta taevast välja sõjas, mis algas seal 1914. aastal. (Ilmutuse 12:7—9) Kurat teab, et talle on jäänud vähe aega tõestada oma väidet, et ta suudab kõik inimesed Jumala kummardamisest ära pöörata. (Iiob 1:11; 2:4, 5) Kuna temal ja tema deemonitel ei ole mitte kusagile põgeneda, on nad nagu vihane mesilasparv, kes valab oma raevu välja rahutute inimmasside peale. — Jesaja 57:20.

 3. Mida on toonud kaasa Saatana alandamine meie ajal?

³ Need inimsilmale nähtamatud sündmused selgitavad, miks leiab inimkonna seas praegu aset üleüldine moraalne allakäik. Need selgitavad ka seda, miks inimesed teevad meeleheitlikke pingutusi, et lappida kokku killustuvaid riike, kus lihtsalt ei suudeta kooskõlas elada. Suguharud ja etnilised rühmitused ründavad üksteist õelalt, mille tagajärjeks on miljonid kodutud maapagulased. Pole sugugi üllatav, et seadusetus kasvab enneolematus ulatuses! Nagu Jeesus ennustas, ’jaheneb paljude inimeste armastus’. Ükskõik kuhu sa ka ei vaataks, tänapäeva rahutut inimkonda iseloomustab ebakõla ja armastusetus. — Matteuse 24:12.

 4. Miks on Jumala rahvas erilises ohus?

⁴ Pidades silmas maailma olukorda, omandab sügavama tähenduse Jeesuse palve, mille ta esitas oma järelkäijate eest: „Mina ei palu, et sa võtaksid nad ära maailmast, vaid et sa neid hoiaksid tigeda eest. Nad ei ole maailmast, nõnda nagu minagi ei ole maailmast.” (Johannese 17:15, 16) Tänapäeval valab see „tige” oma viha välja eriti nende peale, kes „peavad Jumala käske ja kellel on Jeesuse tunnistus”. (Ilmutuse 12:17) Kui Jehoova oma ustavate tunnistajate eest valvsalt ja armastavalt ei hoolitseks, oleksid nad juba ammu minema pühitud. Meie elu sõltub sellest, kas me kasutame ära kõik korraldused, mida Jumal teeb selleks, et meil oleks vaimne julgeolek ja heaolu. See tähendab, et meil tuleb ennast pingutada kooskõlas Tema väe tegutsemisega Kristuse kaudu, nagu apostel tungivalt rõhutas Koloslastele 1:29.

5., 6. Mida tundis apostel Paulus Kolossa kristlaste vastu, ja miks on see 1995. aasta juhttekst kohane?

⁵ Paulus armastas oma vendi Kolossas, kuigi ta polnud neid tõenäoliselt mitte kunagi silmast silma näinud. Ta ütles neile: „Ma soovin, et te mõistaksite, kui suur mure mul on teie pärast.” (Koloslastele 2:1, J. B. Phillipsi New Testament in Modern English) Kuna Jeesuse järelkäijad ei ole maailmast, püüab „tige” järelejätmatult murda vendade ühtsust, külvates nende sekka maailma vaimu. Epafrase toodud uudised näitasid, et Kolossas oli seda mingil määral juhtunud.

⁶ Ühte põhiasjadest, mis näitab Pauluse hoolt oma kristlike vendade pärast, võib kokkuvõtlikult väljendada järgmiste sõnadega: ’Olge kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses.’ Tema sõnadel on eriline tähendus tänapäeval, maailmas, mis on täis lahkhelisid ja kus puudub armastus. Kui me võtame südamesse Pauluse nõuande, saame tunda Jehoova hoolitsust. Me kogeme oma elus ka tema vaimu väge, mis aitab meil maailma survele vastu panna. Kui tark nõuanne see küll on! Seepärast ongi Koloslastele 2:2 (NW) meie juhttekst aastaks 1995.

 7. Milline kooskõla peaks olema tõeliste kristlaste seas?

⁷ Oma varasemas kirjas korintlastele kasutas apostel piltliku näitena inimkeha. Ta kirjutas, et võitud kristlaste koguduses „ei oleks lahkmeelt”, vaid et selle „liikmed üksmeeles kannaksid muret üksteise eest”. (1. Korintlastele 12:12, 24, 25) Milline imetore näide! Kõik meie liikmed, mis on kehaga liidetud, on vastastikuses sõltuvuses. Seesama põhimõte kehtib ka meie ülemaailmse vennaskonna puhul, mille moodustavad võitud koos miljonite nendega, kes loodavad elada paradiisliku maa peal. Me ei tohi ennast ära lõigata kaaskristlaste kogust, et elada iseseisvalt! Kui me oma vendadega läbi käime, voolab meisse hulgaliselt Jumala vaimu, mis tegutseb Kristuse Jeesuse kaudu.

Kooskõla on seotud tundmisega

8., 9. a) Mis on kõige olulisem, et me saaksime anda oma osa kogudusesisese kooskõla säilitamiseks? b) Kuidas oled sina omandanud Kristuse tundmise?

⁸ Pauluse peamisi mõtteid oli see, et kristlik kooskõla on seotud tundmisega, eriti just Kristuse tundmisega. Paulus kirjutas, et kristlased peaksid ’olema kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses, pidades silmas nende täiesti kindla arusaamise kogu rikkust, pidades silmas Jumala püha saladuse, nimelt Kristuse täpset tundmist’. (Koloslastele 2:2, NW) Me oleme omandanud tundmist — fakte — alates ajast, mil hakkasime uurima Jumala Sõna. Üks osa meie arusaamisest selle kohta, kuidas sobivad paljud neist faktidest Jumala eesmärki, on see, et me mõistame Jeesuse võtmerolli. „Temasse on hoolikalt peidetud kõik tarkuse ja tundmise aarded.” — Koloslastele 2:3, NW.

⁹ Kas ka sina oled sellisel seisukohal selles suhtes, kes on Jeesus ja milline on tema roll Jumala eesmärgis? Paljud ristiusumaailma kuuluvad inimesed mainivad meelsasti Jeesust, väites, et nad on ta vastu võtnud ja on nüüd päästetud. Aga kas nad tegelikult tunnevad teda? Vaevalt küll, sest enamik neist usub kolmainsuse doktriini, mis ei põhine Pühakirjal. Sina ei tea tõde mitte ainult selle kohta, vaid tõenäoliselt tunned sa ka üpris hästi seda, mida Jeesus ütles ja tegi. Miljonid inimesed on saanud seesuguste teadmiste omandamisel abi, uurides raamatut The Greatest Man Who Ever Lived (Suurim inimene, kes kunagi on elanud). Kuid meil on vaja Jeesust ja tema teid üha põhjalikumalt tundma õppida.

10. Kuidas me võime leida peidetud tundmise?

¹⁰ Väide, et „kõik tarkuse ja tundmise aarded” on „hoolikalt peidetud” Jeesusesse, ei tähenda seda, et taolist tundmist on meil võimatu saavutada. See sarnaneb teatud mõttes hoopis pealmaakaevandusega. Me ei pea läbi otsima hiigelsuurt maa-ala ega mõistatama, kust kaevama hakata. Me juba teame seda — tõeline tundmine algab sellest, mida Piibel annab teada Jeesuse Kristuse kohta. Kui me hakkame paremini mõistma, milline on Jeesuse roll Jehoova eesmärgi täitumises, siis me omandame tõelise tarkuse ja täpse tundmise aarded. Seega on meil vaja kaevata üha sügavamale ja tuua välja uusi vääriskive või hinnalisi asju, mis asuvad selles leiukohas, millest me juba oleme kaevanud. — Õpetussõnad 2:1—5.

11. Kuidas me saame Jeesuse üle mõtiskledes endas tundmist ja tarkust süvendada? (Too näiteks see, kuidas Jeesus oma jüngrite jalgu pesi, või kasuta mõnda muud näidet.)

¹¹ Näiteks, me ehk teame, et Jeesus pesi oma apostlite jalgu. (Johannese 13:1—20) Aga kas me oleme ka mõtisklenud selle üle, millise õppetunni ta sellega andis ja millist hoiakut ta ilmutas? Seda tehes võime ammutada sealt ühe tarkuseaarde, mis aitab meil teha muudatusi selles, kuidas me kohtleme mõnda venda või õde, kelle isikupära on meid juba kaua ärritanud — tõepoolest, see lausa sunnib meid muudatusi tegema. Või kui meile antakse mingi ülesanne, mis ei ole meile eriti meeltmööda, reageerime sellele ehk teisiti, kui oleme mõistnud Johannese 13:14, 15 toodud sõnade sügavat tähendust. Just sel viisil tundmine ja tarkus meid mõjutavadki. Millist mõju võib see avaldada teistele, kui me, ajendatuna Kristuse põhjalikumast tundmisest, jäljendame tema eeskuju veelgi täpsemalt? Tõenäoliselt on kari siis veelgi ’kooskõlalisemalt kokku liidetud armastuses’.a

Tähelepanu hajumine võib rikkuda kooskõla

12. Millise tundmise suhtes tuleb meil valvas olla?

¹² Kui täpne tundmine soodustab igati seda, et me võime ’olla kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses’, siis milliste tagajärgedeni viib see, mida ’vääralt „tundmiseks” nimetatakse’? Tagajärjed on täiesti vastupidised: vaidlused, lahkhelid ja usust äraeksimine. Niisiis, nagu Paulus hoiatas Timoteost, tuleb meil sellise väära tundmise suhtes valvas olla. (1. Timoteosele 6:20, 21, NW) Paulus kirjutas ka: „Seda ma ütlen selleks, et keegi teid ei petaks meelitavate kõnedega. Vaadake, et keegi teid ei võtaks saagiks mõtteteaduse ja tühja pettusega, mis vastavad inimeste pärimusele, maailma algjõududele ja mitte Kristusele.” — Koloslastele 2:4, 8.

13., 14. a) Miks varitses Kolossa vendi oht seoses tundmisega? b) Miks võib keegi tänapäeval arvata, et teda ei ähvarda samasugune oht?

¹³ Kolossa kristlasi ümbritses salakaval mõju, mida vääralt tundmiseks nimetati. Paljud inimesed Kolossas ja selle ümbruskonnas hindasid kõrgelt kreeka filosoofiat. Seal elas ka judaiste, kes tahtsid, et kristlased peaksid kinni Moosese seadusest, näiteks selle pühadest ja toitu puudutavatest nõuetest. (Koloslastele 2:11, 16, 17) Paulus ei olnud selle vastu, et tema vennad omandaksid tõelise tundmise, kuid nad pidid olema ettevaatlikud, et keegi neid meelitavate kõnedega saagiks ei võtaks ega veenaks neid omaks võtma vaid inimlikku vaadet elule ja tegevusele. On mõistetav, et kui mõned koguduseliikmed lasevad taolistel pühakirjavastastel arusaamadel ja ellusuhtumistel oma mõtteviisi ja otsuseid juhtida, mõjub see kogudusesisesele kooskõlale ja armastusele kahjulikult.

¹⁴ Sa võid mõelda: „Ma mõistan küll, millise ohuga koloslased silmitsi seisid, kuid taolised kreeklaste arusaamad nagu surematu hing või kolmainsuslik jumal ei ohusta mind mitte mingil viisil; ka ei näe ma, et mind võiksid ahvatleda valereligiooni paganlikud pühad, mille ma olen maha jätnud.” Väga tore. On hea olla kindlalt veendunud selles, et Jeesuse kaudu ilmutatud lihtne tõde, mis leidub Pühakirjas, ületab kõik muu. Aga kas ei või juhtuda, et meid ohustavad teised tänapäeval üldlevinud inimfilosoofiad või vaated?

15., 16. Milline vaade elule võib mõjutada kristlase mõtteviisi?

¹⁵ Näiteks juba kaua aega on olemas olnud selline hoiak: „Kus on nüüd siis see tema tulemise tõotus? Meie isad on puhkama pandud, kuid ikka kulgeb kõik täpselt nii, nagu see on alati olnud.” (2. Peetruse 3:4, The New English Bible) Seda mõtet võib väljendada ka teiste sõnadega, kuid selle sisu jääb ikka samaks. Näiteks võib keegi arutleda nii: „Kui ma aastakümneid tagasi tõde õppisin, oli lõpp ’juba käega katsuda’. Kuid see pole ikka veel saabunud ja kes teabki, millal see tuleb?” On täiesti õige, et mitte ükski inimene ei tea, millal tuleb lõpp. Kuid pangem tähele, millist seisukohta Jeesus meid säilitama innustas: „Vaadake ette, olge valvel, sest te ei tea, millal see aeg on käes!” — Markuse 13:32, 33.

¹⁶ Kui ohtlik see küll oleks, kui me võtaksime omaks vaate, et kuna ei ole teada, millal tuleb lõpp, siis me peaksime planeerima endale täisverelise ja „normaalse” elu! Sellise hoiaku annaks ehk edasi taoline mõttekäik: „Ma võiksin vabalt astuda vajalikke samme, et kindlustada endale (või oma lastele) korralik karjäär, mis toob väga hästi sisse ja võimaldab mugavalt ära elada. Muidugi käin ma kristlikel koosolekutel ja osalen teatud määral ka kuulutustöös, kuid mul pole mingit põhjust ennast pingutada ega suuri ohvreid tuua.” — Matteuse 24:38—42.

17., 18. Millist vaadet innustasid Jeesus ja apostlid meid omandama?

¹⁷ Kuid ei saa eitada, et Jeesus ja tema apostlid soovitasid meil elada nii, et me, meeles pakiline vajadus head sõnumit kuulutada, ennast pingutaksime ja oleksime valmis ohvreid tooma. Paulus kirjutas: „Seda ütlen, vennad, et aeg on lühike; sellepärast olgu nii, et needki, kellel on naised, olgu nagu need, kellel neid ei ole . . . ja kes ostavad, nagu ei saakski seda enesele pidada, ja kes seda maailma tarvitavad, nagu ei tarvitakski seda; sest selle maailma nägu kaob.” — 1. Korintlastele 7:29—31; Luuka 13:23, 24; Filiplastele 3:13—15; Koloslastele 1:29; 1. Timoteosele 4:10; 2. Timoteosele 2:4; Ilmutuse 22:20.

¹⁸ Kaugel sellest, et soovitada meil seada endale eesmärgiks mugav elu, kirjutas Paulus inspiratsiooni all: „Ei ole me ju midagi toonud maailma, seepärast me ei või midagi siit ära viia. Aga kui meil on peatoidust ja ihukatet, siis olgem sellega rahul. . . . Võitle head usuvõitlust, hakka kinni igavesest elust; selleks sa oled kutsutud ja oled tunnistanud head tunnistust [„andnud hea tunnistuse”, UT] paljude tunnistajate ees.” — 1. Timoteosele 6:7—12.

19. Millist mõju avaldab see kogudusele, kui selle liikmed võtavad omaks Jeesuse soovitatud ellusuhtumise?

¹⁹ Kui kogudus koosneb innukatest kristlastest, kes püüavad hoolega ’anda head tunnistust’, on kooskõla selle loomulik tulemus. Nad ei lase endas tekkida hoiakul: ’Sul on palju vara tagavaraks mitmeks aastaks; ole nüüd rahul, söö, joo ja ole rõõmus.’ (Luuka 12:19) Selle asemel teevad nad pingutusi ühise eesmärgi nimel ja on valmis ohvreid tooma, et osaleda selles kordumatus töös nii palju kui võimalik. — Võrdle Filiplastele 1:27, 28.

Olgem ettevaatlikud meelitavate kõnede suhtes

20. Milline on veel üks valdkond, kus kristlasi eksitada võidakse?

²⁰ Muidugi on olemas ka teisi viise, kuidas kristlasi võidakse ’petta meelitavate kõnede’ või tühja pettusega, mis takistavad ’olemast kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses’. Vahitorni Ühingu Saksamaa büroo kirjutas: „Üks juhtum tekitas poleemikat paljudes kogudustes, kus kuulutajad ja isegi kogudusevanemad toetasid vaidlustes üht või teist seisukohta seoses ravimeetoditega, mida kasutas üks vend.” Kirjas lisati: „Kuna kasutusel on väga mitmesuguseid ravimeetodeid ja ka asjaga seotud patsientide hulk on väga suur, tekitab see teema poleemikat, ning kui ravimeetoditel on spiritistlik varjund, võib see pealegi ohtlik olla.” — Efeslastele 6:12.

21. Kuidas võib kristlasel tänapäeval kaduda tähelepanu keskmest see, mis seal tegelikult peaks olema?

²¹ Et kristlased saaksid kummardada Jumalat, tahavad nad säilitada elu ja tervise. Kuid selles asjadesüsteemis ei pääse me vananemisest ega haigustest, mida põhjustab ebatäiuslikkus. Selle asemel et rõhutada tervisega seotud vaidlusküsimusi, tuleks meil keskenduda sellele, mis toob tõelise lahenduse nii meile kui ka teistele. (1. Timoteosele 4:16) Kristus on selle lahenduse keskpunktiks, nagu ta oli kesksel kohal ka Pauluse nõuandes koloslastele. Kuid pea meeles, Paulus näitas, et mõned võivad tulla „meelitavate kõnedega”, suunates meie tähelepanu Kristuselt kasvõi diagnoosimismeetoditele, ravimenetlustele või kõiksugustele dieetidele. — Koloslastele 2:2—4.

22. Milline tasakaalukas hoiak peaks meil olema seoses arvukate väidetega, mis puudutavad diagnoosimismeetodeid ja ravimenetlusi?

²² Kogu maakeral pommitatakse inimesi igasuguste ravimenetluste ja diagnoosimisvahendite reklaami ning soovitustega. Mõningad neist on leidnud laialdast rakendust ja tunnustust, teisi seevastu üldiselt taunitakse või peetakse kahtlaseks.b Igal inimesel lasub vastutus otsustada ise, mida ta oma tervisega ette võtab. Kuid need, kes võtavad vastu Koloslastele 2:4, 8 toodud Pauluse nõuande, on kaitstud ega lase ennast petta „meelitavatest kõnedest” või „tühjast pettusest”, mis eksitab paljusid, kes Kuningriigi lootuse puudumise tõttu meeleheitlikult abi otsivad. Isegi kui kristlane on veendunud, et teatud ravimenetlus temale hästi sobib, ei peaks ta seda propageerima kristliku vennaskonna seas, kuna see võib kutsuda esile laiaulatusliku arutelu ja poleemika. Sellega saab ta näidata, et ta peab kogudusesisest kooskõla väga tähtsaks.

23. Miks on meil eriline põhjus rõõmustamiseks?

²³ Paulus rõhutas, et tõelise rõõmu aluseks on kristlik kooskõla. Tema eluajal oli kogudusi kahtlemata vähem kui tänapäeval. Kuid ta võis koloslastele kirjutada: „Kuigi mina liha poolest olen eemal, olen ma siiski vaimus teiega ühes ning olen rõõmus, nähes teie head korda ja teie kindlat usku Kristusesse.” (Koloslastele 2:5; vaata ka Koloslastele 3:14.) Kui palju enam on meil põhjust rõõmustada! Me võime omaenda koguduses näha ehtsaid tõendeid kooskõlast, heast korrast ja kindlast usust, mis peegeldab Jumala rahva üldist olukorda kogu maakeral. Otsustagu siis igaüks meist kindlalt selle praeguse süsteemi vähese järelejäänud aja jooksul ’olla kooskõlaliselt kokku liidetud armastuses’.

[Allmärkused]

Kas sa panid tähele?

◻ Milline on Jehoova tunnistajate aastatekst 1995. aastaks?

◻ Miks pidid Kolossa kristlased olema kooskõlaliselt liidetud armastuses, ja miks peame meie seda tänapäeval olema?

◻ Millise salakavala ellusuhtumise suhtes peavad kristlased tänapäeval eriti valvsad olema?

◻ Miks peaksid kristlased olema valvel, et mitte lasta ennast eksitada meelitavatest kõnedest seoses tervise ja diagnoosimisvahenditega?

[Pildid lk 17]

Kas sinu tulevikuplaanid keskenduvad Jeesuse juuresviibimisele?