Ülesvõtmine
Definitsioon: Uskumus, et ustavad kristlased kistakse koos kehaga maa pealt üles, võetakse äkitselt maailmast ära, et olla ühes Issandaga „õhus”. Mõnede, kuid mitte kõigi arvamuse kohaselt tähendab „ülesvõtmine” seda, millest räägitakse 1. Tessalooniklastele 4:17.
Millest apostel Paulus rääkis, kui ta ütles, et kristlased „kistakse üles”, et nad oleksid ühes Issandaga?
1. Tess. 4:13—18: „Me ei taha, et teil, vennad, oleks teadmata nende järg, kes on läinud magama [„kes on surmaunes”, NE; „kes on surnud”, TEV, JB], et teiegi ei läheks nõnda kurvaks nagu teised, kellel ei ole lootust. Sest kui me usume, et Jeesus on surnud ning üles tõusnud, nõnda ka Jumal toob esile Jeesuse kaudu need, kes ühes temaga on läinud magama. Sest seda me ütleme teile Issanda sõnaga, et meie, kes elame ja üle jääme Issanda tulemiseni, ei jõua mitte ette neist, kes on läinud magama; sest et Issand ise tuleb taevast alla sõjahüüuga, peaingli hääle ning Jumala pasunaga, ja Kristuses surnud tõusevad üles esmalt; selle järele kistakse meid, kes elame ja üle jääme, ühtlasi nendega pilvede peal Issandale vastu üles õhku, ja nõnda saame olla ikka ühes Issandaga. Kinnitage nüüd üksteist nende sõnadega!” (Ilmselt olid mõned Tessaloonika kristliku koguduse liikmed surnud. Paulus ergutas neid, kes elavad, lohutama üksteist ülestõusmislootusega. Ta tuletas neile meelde, et Jeesus äratati pärast surma üles ja seega äratatakse Issanda tulemisel üles ka need ustavad kristlased, kes on nende hulgast surnud, nii et nad saaksid olla ühes Kristusega.)
Kes on need, keda ’kistakse üles pilvede peal’, nagu öeldakse 1. Tessalooniklastele 4:17?
Salm 15 selgitab, et need on ustavad, ’kes on üle jäänud Issanda tulemiseni’, see tähendab, et nad on Kristuse tulemise ajal veel elus. Kas nad kunagi surevad? Nagu öeldakse tekstides Roomlastele 6:3—5 ja 1. Korintlastele 15:35, 36, 44 (mis on tsiteeritud leheküljel 436), peavad nad enne taevase elu saamist surema. Aga nemad ei pea Kristuse tagasituleku ootel surmaseisundisse jääma. Nad „kistakse üles” otsekohe, „ühe silmapilguga”, et olla ühes Issandaga. — 1. Kor. 15:51, 52; samuti Ilmutuse 14:13.
Kas Kristus ilmub pilve peal nähtavalt ja võtab seejärel ustavad kristlased maailma nähes ära taevasse?
Kas Jeesuse sõnul pidi maailm teda füüsiliste silmadega veel kunagi nägema?
Joh. 14:19: „Veel on pisut aega, siis maailm ei näe mind enam, aga teie [tema ustavad jüngrid] näete mind; sest mina elan ja teie saate elama!” (Meie kursiiv.) (Võrdle 1. Timoteosele 6:16.)
Mida tähendab Issanda ’taevast allatulek’?
Kas Issand saab ’taevast alla tulla’, nagu öeldakse tekstis 1. Tessalooniklastele 4:16, ilma et teda füüsiliste silmadega nähtaks? Jehoova ütles vanaaja Soodoma ja Gomorra päevil, et ta ’läheb alla ja vaatab’, mida inimesed teevad. (1. Moos. 18:21) Aga ükski inimene ei näinud Jehoovat, kui ta neid üle vaatamas käis, ehkki nad nägid tema saadetud inglitest esindajaid. (Joh. 1:18) Samamoodi saab ka Jeesus ilma lihas tagasi tulemata pöörata oma ustavatele maa peal elavatele järelkäijatele tähelepanu ja anda neile tasu.
Mis mõttes siis „näevad” inimesed Issandat „tulevat pilves”?
Jeesus ennustas: „Siis nad näevad Inimese Poja [Jeesuse Kristuse] tulevat pilves suure väe ja auhiilgusega!” (Luuka 21:27) See ütlus või taolised ütlused muudes tekstides ei lähe kuidagi vastuollu sellega, mida Jeesus ütles Johannese 14:19. Mõtle järele, mis juhtus Siinai mäel, kui Jumal ’tuli rahva juurde paksus pilves’, nagu on öeldud 2. Moosese 19:9. (Meie kursiiv.) Jumal oli nähtamatult juures; Iisraeli rahvas sai tema juuresoleku kohta nähtava tõendi, aga keegi neist ei näinud Jumalat otseselt oma silmaga. Seega, kui Jeesus ütles, et ta tuleb „pilves”, pidas ta kindlasti silmas seda, et ta tuleb inimsilmadele nähtamatult, kuid inimesed on tema juuresolekust teadlikud. Nad „näevad” teda oma mõistuse silmadega, saades aru tõsiasjast, et ta on juures. (Lisamõtteid vaata peateema „Kristuse tagasitulek” alt.)
Kas kristlastel on võimalik füüsilises kehas taevasse minna?
1. Kor. 15:50: „Seda ma ütlen, vennad, et liha ja veri ei või pärida Jumala riiki ega kaduvus pärida kadumatust.”
Kas prohvet Eelijaga toimunu on sellega vastuolus? Üldsegi mitte. Seda peab mõistma selle valguses, mida Jeesus sajandeid hiljem selgelt ütles: „Ei ole ükski muu läinud taevasse kui aga see, kes taevast on maha tulnud, Inimese Poeg!” (Joh. 3:13) Kuigi Eelijat nähti minevat „tuulepöörises taevasse”, ei tähenda see, et ta oleks läinud vaimumaailma. Miks ei tähenda? Sellepärast, et hiljem on tema kohta kirjas, et ta saatis Juuda kuningale noomituskirja. (2. Kun. 2:11; 2. Ajar. 21:1, 12—15) Enne kui inimene leiutas lennuki, kasutas Jehoova oma vahendeid (tulist sõjavankrit ja tuulepöörist), et tõsta Eelija maast üles taevasse, kus lendavad linnud, ja viia ta teise paika. — Võrdle 1. Moosese 1:6—8, 20.
Vahest ehk võetakse ustavad kristlased taevasse salaja, nii et nad lihtsalt kaovad maa pealt ära, ilma et nad peaksid surema?
Rooml. 6:3—5: „Või te ei tea, et nii mitu, kui meid on ristitud Kristusesse Jeesusesse, oleme ristitud tema surmasse? ... Sest kui me oleme kasvanud ühte tema surma sarnasusega, siis saame üheks ka tema ülestõusmise sarnasusega.” (Näidiseks on Jeesusega juhtunu. Tema jüngrid ja ka teised teadsid, et ta oli surnud. Temale anti taevane elu tagasi alles pärast surma ja ülestõusmist.)
1. Kor. 15:35, 36, 44: „Aga mõni küsib: ’Kuidas surnud ärkavad üles? Ja millise ihuga nad tulevad?’ Rumal! See, mida sa külvad, ei saa elavaks, kui see enne ei sure. Maine ihu külvatakse, vaimne ihu äratatakse üles.” (Niisiis peab inimene enne vaimse keha saamist surema.)
Kas Issand võtab kõik ustavad kristlased enne suurt viletsust ime läbi maa pealt ära?
Matt. 24:21, 22: „Siis tuleb suur viletsus, mille sarnast ei ole olnud maailma algusest kuni praeguse ajani ega tulegi. Ja kui neid päevi ei lühendataks, ei pääseks mitte ükski liha; aga äravalitute pärast lühendatakse need päevad.” (Siin ei öelda, et kõik „äravalitud” võetakse enne suure viletsuse algust taevasse. Selle asemel võib see tähendada, et mõned neist elavad suure viletsuse maa peal koos oma kaaslastega lihas üle.)
Ilm. 7:9, 10, 14: „Pärast seda ma nägin, ja vaata, suur hulk rahvast, keda ükski ei võinud ära lugeda kõigist rahvahõimudest ja suguharudest ja rahvaist ja keeltest; need seisid aujärje ees ja Talle ees, riietatud valgeisse rüüdesse ja palmioksad käes. Ja nad hüüdsid suure häälega ja ütlesid: ’Õnnistus meie Jumalale, kes aujärjel istub, ja Tallele!’ ... ’Need on, kes tulevad suurest viletsusest.’ ” (Et kuskilt „tulla”, selleks peab inimene sinna minema või seal olema. Niisiis peab see suur rahvahulk koosnema inimestest, kes tegelikult saavad tunda suurt viletsust ja tulevad sellest elusalt.) (Selle kohta, et nad on maa peal, vaata lehekülge 369.)
Mis kaitseb tõelisi kristlasi suure viletsuse ajal?
Rooml. 10:13: „Igaüks, kes hüüab appi Issanda [„Jehoova”, NW] nime, päästetakse.”
Sef. 2:3: „Otsige Jehoovat, kõik alandlikud maal, kes teostate tema õigust! Otsige õiglust, otsige alandlikkust, vahest leiate varju Jehoova vihapäeval!” (Samuti Jesaja 26:20.)
Võib-olla võetakse kõik tõelised kristlased pärast suurt viletsust taevasse?
Matt. 5:5: „Õndsad on tasased, sest nemad pärivad maa.”
Laul 37:29: „Õiged pärivad maa ja elavad seal peal põliselt!” (Samuti salmid 10, 11, 34.)
1. Kor. 15:50: „Liha ja veri ei või pärida Jumala riiki.”
Vaata ka peateemat „Taevas”.
Mis eesmärgil võetakse mõned kristlased Kristuse juurde taevasse?
Ilm. 20:6: „Nad peavad olema Jumala ja Kristuse preestrid ja valitsema kuninglikult ühes temaga need tuhat aastat.” (Kuna nad peavad valitsema koos Kristusega, siis peab olema ka inimesi, kelle üle nad valitsevad. Kes need on? Vaata Matteuse 5:5 ja Laul 37:29.)
Vaata ka peateemat „Uuestisündimine”.
Kas need, kes lähevad taevasse, tulevad hiljem tagasi maa peale, et elada siin igavesti paradiisis?
Õpet. 2:21: „Õiglased tohivad elada maa peal ja vagad sinna järele jääda.” (Pane tähele, et see kirjakoht ei ütle, et sellised õiglased inimesed tulevad maa peale tagasi, vaid et nad jäävad sinna järele.)
1. Tess. 4:17, UT: „Ja nõnda me [kristlased, kes on kistud üles taevasse] saame alati olla koos Issandaga.” (Meie kursiiv.)
Kui keegi ütleb:
„Kas te usute ülesvõtmisse?”
Sa võiksid vastata: „Olen leidnud, et mitte kõik ei saa ühtmoodi aru sellest, mida ülesvõtmine tähendab. Kas ma tohin küsida, mida teie selle all mõtlete? ... Igal juhul on meil kasulik võrrelda oma mõtteid sellega, mida ütleb Piibel. (Kasuta eeltoodud materjalist sobivaid mõtteid.)”
Või siis võiksid öelda: „Mulle on räägitud, et ülesvõtmine kuulub kristlastele ettenähtud päästeplaani. Paljud arvavad, et selle kaudu pääsevad nad eelseisvast suurest viletsusest. Kas ka teie arvate nii?” Seejärel võid ehk lisada: 1) „Me kindlasti soovime, et Jumal meid sel ajal kaitseks, ja mulle meeldivad mõned väga julgustavad tekstid, mis näitavad, kuidas me võime seda kaitset saada. (Sef. 2:3)” 2) „On väga huvitav, et Piibli järgi kaitseb Jumal mõningaid ustavaid just siin maa peal. (Õpet. 2:21, 22) Kas pole see kooskõlas Jumala algse eesmärgiga, mis tal Aadamat luues ja teda paradiisi pannes oli?”
Kolmas võimalus: „Kas te mõtlete ülesvõtmise all seda, et need kristlased, kes elavad selle asjadesüsteemi lõpul, võetakse taevasse? ... Kas te olete mõelnud, mida nad taevas tegema hakkavad? ... Pange tähele, mida ütleb Ilmutuse 20:6 (ja 5:9, 10, NW). ... Aga kelle üle nad valitsevad? (Laul 37:10, 11, 29)”