„Säilitage kaine mõistus ja olge valvsad!”

 1. Mida andis Jeesus teada lõpuaja kohta ja mida ta ergutas jüngreid tegema?

MÕNI päev enne Jeesuse surma tulid neli jüngrit tema juurde ja küsisid: „Mis on ... selle ajastu viimsete päevade tundemärk?” (Matt. 24:3.) Jüngrid tahtsid ilmselt teada, mille järgi nad võiksid aru saada, et tollase juudi ühiskonna lõpp on lähedal. Vastuseks rääkis Jeesus mitte ainult sellest, mis pidi eelnema Jeruusalemma ja templi hävitamisele, vaid ka sellest, mis pidi toimuma praeguse ajastu viimseil päevil. Selle kohta, millal Saatana maailmale lõpp tuleb, ütles Jeesus: „Seda päeva ja tundi ei tea keegi, ei inglid taevas ega Poeg, vaid ainult Isa.” (Mark. 13:32–37.) Seejärel ergutas ta kõiki oma jüngreid ärkvel püsima ja valvsad olema.

 2. Miks tuli esimese sajandi kristlastel valvel püsida?

² Esimese sajandi kristlased pidid valvel püsima, sest sellest sõltus nende elu. Jeesus oli oma järelkäijatele öelnud, mille järgi nad võivad aru saada, et Jeruusalemma pole enam kauaks. Ta ütles: „Kui te näete, et sõjaväed on Jeruusalemma ümber piiranud, siis teadke, et selle laastamine on lähedal.” (Luuka 21:20, 21.) Kui kristlased seda nägid, tuli neil teha nii, nagu Jeesus oli öelnud: põgeneda mägedele. Need, kes seda hoiatust kuulda võtsid, jäid Jeruusalemma hävingus ellu.

 3. Mida me selles artiklis arutame?

³ Meie elame selle kurja maailma viimseil päevil ning meilgi tuleb säilitada kaine mõistus ja püsida valvel. Selles artiklis arutame, kuidas maailma sündmusi jälgides tasakaalukaks jääda, mida me saame teha, et kaitsta oma suhteid Jehoovaga, ning kuidas järelejäänud aega parimal viisil kasutada.

 4. Miks peaks maailmas toimuv meile huvi pakkuma?

⁴ Me jälgime huviga maailmas toimuvat, kuna teame, et see viib täide piibli prohvetiennustusi. Kui Jeesus rääkis Saatana maailma viimsete päevade tundemärgist, tõi ta välja terve rea sündmusi, mis sel ajal pidid aset leidma. (Matt. 24:3–14.) Apostel Peetrus õhutas meid panema tähele seda, kuidas prohvetikuulutused täituvad, kuna see tugevdab meie usku. (2. Peetr. 1:19–21.) Ja piibli viimane raamat algab sõnadega „Jeesus Kristuse ilmutus, mille Jumal talle andis, et näidata oma orjadele, mis varsti toimub”. (Ilm. 1:1.) Seega on arusaadav, et tunneme maailma sündmuste vastu huvi ja püüame mõista nende tähendust. Kahtlemata on see ka põnev teema, mida usukaaslastega arutada.

 5. Millest meil tuleks hoiduda ja mida meil tuleks teha? (Vaata ka pilte.)

⁵ Piibli ennustustest rääkides ei peaks me hakkama spekuleerima, kuna see võiks koguduses ebakõla tekitada. Näiteks võime kuulda, kuidas maailma liidrid räägivad mõne probleemi lahendamisest ning rahust ja julgeolekust. Selle asemel et mõelda, et see nüüd ongi tekstis 1. Tessalooniklastele 5:3 oleva ennustuse täitumine, tasuks meil viia end kurssi sellega, mida ütlevad meie väljaanded. Kui meie mõtteavaldused on kooskõlas sellega, mida Jehoova organisatsioon on avaldanud, aitab see kogudusel olla „ühte liidetud tänu ühesugusele meelsusele ja mõtteviisile”. (1. Kor. 1:10; 4:6.)

 6. Mida ergutab Peetrus meid tegema? (2. Peetr. 3:11–13.)

⁶ Loe 2. Peetruse 3:11–13. Peetruse sõnad aitavad meil piibli ennustustesse õigesti suhtuda. Ta ergutab meid Jehoova päeva ootama ja hoolega meeles pidama. See aga ei tähenda, et peaksime püüdma teha kindlaks päeva ja tundi, mil Harmagedoon algab. Me hoopis teeme kõik, mis suudame, et järelejäänud ajal käituda pühalt ja teenida Jumalat pühendumusega. (Matt. 24:36; Luuka 12:40.) Teisisõnu, me tahame teha seda, mis on õige Jehoova silmis, ja näidata talle, et armastame teda. Selleks aga tuleb meil hoiduda kõigest, mis võiks meie suhteid temaga kahjustada.

 7. Mida meil tuleks teha? (Luuka 21:34.)

⁷ Jeesus õhutas jüngreid jälgima hoolega mitte ainult maailma sündmusi, vaid ka iseendid. See tuleb välja tema sõnadest tekstis Luuka 21:34 (loe). Me peaksime olema valvsad kõige suhtes, mis võiks meie sõprust Jehoovaga ohustada, ning ka vastavalt tegutsema. Nii võime olla „alati sellised, keda Jumal armastab”. (Juuda 20, 21; Õpet. 22:3.)

 8. Mida Paulus meile südamele paneb?

⁸ Ka apostel Paulus tõi välja sarnase mõtte. Ta ütles Efesose kristlastele: „Jälgige siis hoolikalt, et te ei elaks nagu rumalad, vaid nagu targad.” (Efesl. 5:15, 16.) Saatan püüab visalt meie ustavust murda. Selleks et talle edukalt vastu seista, tuleb meil püüda üha paremini mõista, mis on Jehoova tahe. (Efesl. 5:17.)

 9. Mida meil tuleb teha, et Jehoova tahet mõista?

⁹ Piibel ei maini otsesõnu kõike, mis võiks meie sõprust Jehoovaga ohustada. Tihtilugu tuleb meil teha otsuseid küsimustes, millest piibel ei räägi. Et teha ka sel juhul tarku valikuid, on meil vaja mõista, mis on Jehoova tahe. Selleks tuleb meil korrapäraselt piiblit uurida ja mõtiskleda. Mida paremini me Jehoova tahtest aru saame ja mida rohkem sarnaneb meie mõttelaad Kristuse omaga, seda lihtsam on meil teha häid otsuseid ka siis, kui me ei leia piiblist konkreetset reeglit või juhist. (1. Kor. 2:14–16.)

10. Mis on mõned asjad, millest meil tuleb hoiduda?

¹⁰ Mõningaid ohte on üsna lihtne märgata, teised aga võivad olla varjatud. On ilmselge, et meil tuleb hoiduda näiteks flirtimisest, alkoholi liigtarvitamisest, ülesöömisest, haavavast kõnest, vägivaldsest meelelahutusest ja pornograafiast. (Laul 101:3.) Saatan aga otsib pidevalt võimalusi rikkuda meie sõprust Jehoovaga. (1. Peetr. 5:8.) Kui me pole valvsad, võib tal õnnestuda külvata meie südamesse seemneid, millest võrsub kadedus, ebaausus, ahnus, vihkamine, uhkus või vimm. (Gal. 5:19–21.) Kui mõni selline omadus hakkab meis kasvama, võib esialgu tunduda, et see ei kujuta endast erilist ohtu. Ent kui me seda koheselt välja ei juuri, saab sellest otsekui umbrohi, mis lämmatab meis soovi Jehoovale ustavaks jääda. (Jaak. 1:14, 15.)

11. Milline oht peitub tarbetus läbikäimises nendega, kes ei teeni Jehoovat?

¹¹ Millised võivad aga olla varjatud ohud? Üks neist on seltskond. Mõtle näiteks sellisele olukorrale. Sa tahad, et ühele su töökaaslasele jääks Jehoova tunnistajatest hea mulje ja püüad olla tema vastu lahke ja abivalmis. Aeg-ajalt käid temaga koos lõunat söömas, peagi muutub see aga igapäevaseks. Vahel kisub tema jutt siivututele asjadele, kuid sa püüad sellest lihtsalt mitte välja teha. Mõne aja pärast oled sellega juba nii harjunud, et see ei häirigi sind enam. Ühel päeval kutsub töökaaslane sind pärast tööd dringile ja sa oled nõus. Sinu mõtteviis muutub tema omaga üha sarnasemaks. Mis sa arvad, kas võib juhtuda, et hakkad varsti käituma nagu tema? Seega, kuigi me tahame olla kõigi vastu lahked ja lugupidavad, ei tohi me unustada, et need, kellega me koos aega veedame, mõjutavad meid. (1. Kor. 15:33.) Kui võtame kuulda Jeesuse hoiatust ja peame hoolega silmas oma suhteid Jehoovaga, siis väldime tarbetut läbikäimist nendega, kes teda ei teeni. (2. Kor. 6:15.) Me saame aru, millist ohtu see endast kujutab, ja hoidume sellest.

12. Mida pidid Jeesuse jüngrid enne Jeruusalemma hävingut tegema?

¹² Jeesuse jüngrid ei istunud Jeruusalemma hävingut oodates käed rüpes. Neil oli teha tähtis töö. Jeesus oli käskinud neil kuulutada head sõnumit „Jeruusalemmas, kogu Juudamaal, Samaarias ning maailma otsani”. (Ap. t. 1:6–8.) See oli hiigelsuur ettevõtmine. Jüngrid kasutasid järelejäänud aega parimal viisil ja tegid innukalt kuulutustööd.

13. Miks tasub mõelda sellele, kuidas me aega kasutame? (Kol. 4:5.)

¹³ Loe Koloslastele 4:5. Meilgi tuleb hoolega jälgida, kuidas me aega kasutame. Igaüht meist võib tabada mõni ettearvamatu sündmus ja meie eluküünal võib järsku kustuda. (Kog. 9:11.)

14., 15. Kuidas me saame kasutada aega parimal viisil? (Heebr. 6:11, 12; vaata ka pilti.)

¹⁴ Järelejäänud aega saame parimal viisil kasutada, kui täidame Jehoova tahet ja püüame temaga üha lähedasemaks saada. (Joh. 14:21.) Meil oleks hea kuulda võtta Pauluse üleskutset „Olge kindlad, vankumatud ja olgu teil alati palju teha Isanda töös”. (1. Kor. 15:58.) Kui siis jõuab kätte selle maailma lõpp või juhtub, et sureme enne seda, võime uues maailmas tunda rõõmu selle üle, et kasutasime aega targalt. (Matt. 24:13; Rooml. 14:8.)

¹⁵ Tänapäeval juhib Jeesus ülemaailmset kuulutustööd. Jehoova organisatsiooni kaudu õpetab ta meid seda tegema ja annab meile ka vajalikud tööriistad. (Matt. 28:18–20.) Meie osa on selles töös innukalt kaasa lüüa ja valvel püsida. Järgigem siis nõuannet tekstis Heebrealastele 6:11, 12 (loe) ning olgem „oma lootuses täiesti kindlad lõpuni”.

16. Milline hoiak peaks meil olema?

¹⁶ Jehoova on paika pannud päeva, mil ta Saatana maailma hävitab. Kui see kätte jõuab, näeme paljude piibli ennustuste täitumist oma silmaga. Vahel võib meile tunduda, et Harmagedoon viibib, kuid me võime olla kindlad, et Jehoova päev ei jää hiljaks. (Hab. 2:3.) Olgu meil samasugune suhtumine nagu prohvet Miikal, kes ütles: „Mina vaatan Jehoova poole. Ma ootan kannatlikult oma pääste Jumalat.” (Miika 7:7.)