Millal algasid viimsed päevad?

„VEIDI rohkem kui miljardi aasta pärast on maakera kõrbenud, tolmkuiv ja viljatu kõrb. On raske ette kujutada, et hulkraksed võiksid siin ellu jääda,” öeldakse ajakirja „Sky & Telescope” ühes hiljutises numbris. Miks nii väidetakse? „Päike, mis muutub üha intensiivsemaks, ajab mered keema ning põletab mandrid,” kirjutatakse ajakirjas „Astronomy”. Seal lisatakse veel: „See apokalüptiline stsenaarium on midagi enamat kui vaid ebamugav tõde – see on meie tulevik, millest pole pääsu.”

Piiblis aga öeldakse: „Sa [Jumal] rajasid maa tema alustele, nõnda et see ei kõigu mitte iialgi ega igavesti!” (Laul 104:5). Kindlasti suudab maa Looja ka selle püsimajäämise eest hoolitseda. Tegelikult valmistas ta maa selleks, „et seal elataks” (Jesaja 45:18). Kuid tema plaaniks polnud see, et maa peal elaks rikutud, surelik inimsugu. Jumal määras aja, mil ta taastab oma valitsusvõimu, ja ta teeb seda Kuningriigi kaudu, millest on juttu kirjakohas Taanieli 2:44.

Jeesus kuulutas Jumala Kuningriiki. Ta rääkis ajast, mil mõistetakse kohut riikide ja rahvaste üle. Samuti hoiatas ta inimajaloo suurima viletsuse eest. Jeesus andis ka teada sündmustest, mis märgistavad praeguse maailmakorra lõpu lähedust (Matteuse 9:35; Markuse 13:19; Luuka 21:7–11; Johannese 12:31).

Kuna neist asjadest rääkis nii tähtis isik nagu Jeesus, on see paljudes huvi tekitanud. Millal need sündmused aset leiavad? Mõned on Piibli prohvetikuulutusi ja kronoloogiat uurides püüdnud täpselt teada saada, millal lõpp võiks tulla. Üks selline inimene oli näiteks 17. sajandi matemaatik ning gravitatsiooni avastaja Isaac Newton.

Jeesus ütles oma jüngritele: „Teile ei sünni teada aegu ega hetki, mis Isa omas meelevallas on määranud” (Apostlite teod 1:7). Kui Jeesus andis oma „tulemise ja maailmaajastu lõpetuse” tundemärgi, lausus ta: „Sellest päevast ja tunnist ei tea ükski, ei inglidki taevas ega ka Poeg, muud kui Isa üksi” (Matteuse 24:3, 36). Seejärel, kui ta oli võrrelnud Noa päevade pahelise maailma hävitamist selle hävinguga, mis leiab aset „Inimese Poja tulemise” ajal, lausus ta: „Siis valvake, sest te ei tea, mil päeval teie Issand tuleb!” (Matteuse 24:39, 42).

Kuna praeguse maailmaajastu lõpu täpset aega pole meile avaldatud, aitab Jeesuse antud tundemärk meil aru saada, millal on käes Piiblis mainitud „viimsed päevad” (2. Timoteosele 3:1). See on aeg püsida valvsana, et põgeneda „kõige selle eest, mis tuleb” (Luuka 21:36).

Enne tundemärgi andmist hoiatas Jeesus: „Katsuge, et teid ei eksitataks; sest paljud tulevad minu nime all ja ütlevad: mina olen see! ja: aeg on lähenenud! Ärge minge nende järele! Ja kui te kuulete sõdadest ja mässudest, siis ärge kohkuge; sest see peab enne sündima; aga ots ei ole veel niipea käes!” (Luuka 21:8, 9).

Mis see tundemärk on?

Edasi rääkis Jeesus raskustest, mis märgistavad viimseid päevi: „Rahvas tõuseb rahva vastu ja kuningriik kuningriigi vastu ja suuri maavärisemisi on siis ja paiguti nälga ning katku; ja hirmsaid asju on näha ning suuri tunnustähti taeval!” (Luuka 21:10, 11). Samuti ütles ta: „Seda kuningriigi evangeeliumi peab kuulutatama kogu maailmas tunnistuseks kõigile rahvaile, ja siis tuleb ots” (Matteuse 24:14). Hädad, mida Jeesus mainis – sõjad, maavärisemised, haigused ja nälg –, pole iseenesest midagi uut. Neid on olnud inimajaloo algusest alates. Erinevus seisneb aga selles, et need kõik pidid esinema samal ajaperioodil.

Küsi endalt, millisel ajajärgul on kõik Piiblis mainitud tundemärgi osad aset leidnud? Alates aastast 1914 on inimesed olnud tunnistajaks laastavatele maailmasõdadele; suurtele maavärisemistele, millel on olnud traagilised tagajärjed, nagu näiteks tsunamid; selliste surmavate haiguste laiale levikule nagu malaaria, hispaania gripp ja AIDS; toidupuudusele, mille pärast kannatavad ja surevad miljonid inimesed; kõikjal levinud hirmule, mida tekitavad terrorioht ja massihävitusrelvad; ning hea sõnumi kuulutustööle Jumala taevasest Kuningriigist, mida teevad Jehoova tunnistajad kõikjal maailmas. Nii nagu Jeesus ennustas, nõnda on ka läinud.

Meeles tuleks hoida ka seda, mida kirjutas apostel Paulus: „Seda tea, et viimseil päevil tuleb raskeid aegu. Sest inimesed on siis enesearmastajad, rahaahned, hooplejad, ülbed, teotajad, sõnakuulmatud vanemaile, tänamatud, õelad, südametud, leppimatud, laimajad, pillajad, toored, hea põlgajad, petturid, kergemeelsed, sõgedad, rohkem lõbuarmastajad kui jumalaarmastajad, kellel on jumalakartuse nägu, aga kes salgavad tema väge” (2. Timoteosele 3:1–5, meie kursiiv). „Rasked ajad”, mida iseloomustab ohjeldamatu seadusetus, jumalakartmatus, julmus ning vägivald, pidid haarama kogu maailma.a

Kuid kas viimsed päevad, mis eelnevad lõpule, saavad alguse alles millalgi tulevikus? Kas on veel tõendeid, mis aitavad meil nende algusaega teada saada?

Millal pidi „lõpuaeg” algama?

Kui prohvet Taanielile oli antud teada sündmustest, mis pidid leidma aset paljude aastate pärast, öeldi talle: „Sel ajal [Taanieli 11:40 mainitud lõpuajal] tõuseb Miikael [Jeesus Kristus], see suur vürst, kes seisab su rahva laste eest” (Taaniel 12:1). Mida pidi Miikael tegema?

Ilmutusraamat räägib ajast, mil Miikael asub tegutsema kuningana. Seal on kirjas: „Sõda tõusis taevas: Miikael ja tema inglid sõdisid lohe vastu, ja lohe sõdis ja tema inglid. Ja ta ei saanud võimust ja nende aset ei leitud enam taevast. Ja suur lohe, see vana madu, keda hüütakse Kuradiks ja Saatanaks, kes eksitab kogu maailma, visati maa peale, ja tema inglid visati välja ühes temaga. Seepärast olge väga rõõmsad, taevad, ja teie, kes seal sees elate! Häda maale ja merele, sest kurat on tulnud maha teie juurde ja tal on suur viha, sest ta teab, et tal on pisut aega!” (Ilmutuse 12:7–9, 12).

Piibli kronoloogia osutab sellele, et see lahing, mis puhastab taevad Saatanast ja deemonitest, toob endaga kaasa häda maale, kuna Kurat on vihane, sest ta teab, et talle jäänud valitsusaeg ei kesta enam kaua. Tema viha viimseil päevil aina kasvab, kuni ta Harmagedooni sõjas täielikult alistatakse (Ilmutuse 16:14, 16; 19:11, 15; 20:1–3).

Teatanud selle taevase võitluse tulemuse, kuulutas apostel Johannes: „Ma kuulsin suurt häält taevast ütlevat: „Nüüd on õnnistus ja vägi ja kuninglik valitsus saanud meie Jumala ja meelevald tema Kristuse kätte, sest välja on visatud meie vendade süüdistaja, kes nende peale kaebab meie Jumala ees päevad ja ööd!”” (Ilmutuse 12:10). Kas panid tähele, et siin antakse teada Kuningriigi rajamisest, mida juhib Kristus? See Kuningriik rajati aastal 1914.b Kuid nagu ütleb Laul 110:2, pidi Jeesus valitsema „keset oma vaenlasi” ja seda ajani, mil Kuningriik hakkab valitsema kogu maa üle, nii nagu see juba valitseb taevas (Matteuse 6:10).

Märkimist väärib ka see, et ingel, kes andis prohvet Taanielile teada tulevastest sündmustest, ütles veel: „Aga sina, Taaniel, pea need sõnad saladuses ja pane raamat pitseriga kinni lõpuajaks! Siis uurivad paljud seda ja arusaamine kasvab!” (Taaniel 12:4). See kinnitab veelgi, et me elame lõpuajal. Nende prohvetiennustuste tähendus on juba saanud selgeks ning seda kuulutatakse kogu maailmas.c

Millal viimsed päevad lõppevad?

Piiblis ei öelda, kui kaua täpselt viimsed päevad kestavad. Kuid sedamööda, kuidas Saatana valitsemisaeg lüheneb, halveneb maailma olukord neil viimseil päevil. Apostel Paulus hoiatas, et „kurjad inimesed ja petised lähevad ikka pahemaks, eksitades teisi ja eksides” (2. Timoteosele 3:13). Ning rääkides asjadest, mis veel ees seisavad, ütles Jeesus: „Neil päevil on niisugune viletsus, millist ei ole olnud loodu algusest, mille Jumal on loonud, kuni siiamaani, ega tulegi. Ja kui Issand ei lühendaks neid päevi, ei pääseks ükski liha; aga äravalitute pärast, keda tema on ära valinud, on ta need päevad lühendanud” (Markuse 13:19, 20).

Meid ootab veel ees „suur viletsus”, sealhulgas Harmagedooni sõda ning Saatana ja deemonite aheldamine, nii et nad ei saa enam inimesi mõjutada (Matteuse 24:21). „Jumal, kes ei valeta”, kinnitab meile, et kõik see saab teoks (Tiitusele 1:2). Harmagedooni ja Saatana sügavikku heitmise taga on Jumal.

Jumal inspireeris apostel Paulust meile teada andma, mis eelneb Jumala poolt tulevale hävingule. „Aegade ja tundide” kohta kirjutas ta: „Issanda päev tuleb nagu varas öösel. Kui nad ütlevad: „Nüüd on rahu ja julgeolek!”, tabab neid äkiline hukatus nõnda nagu lapsevaev naise, kes on käima peal; ja nad ei pääse mitte pakku” (1. Tessalooniklastele 5:1–3). Pole öeldud, mis põhjustab selle petliku „rahu ja julgeoleku” hüüu, ning seda näitab vaid aeg, kuid see ei takista Jehoova kohtupäeva tulekut.d

Kui oleme veendunud, et need prohvetiennustused täituvad, peaks see ajendama meid tegutsema. Mismoodi? Peetrus vastab: „Kui see nüüd kõik nõnda laostub, missugused siis teie peate olema pühas elus ja jumalakartuses, oodates ja igatsedes Jumala päeva tulekut, mille pärast taevad süüdatult laostuvad ja maailma algained kuumuses ära sulavad” (2. Peetruse 3:11, 12). Nüüd võib sul aga tekkida küsimus, mida head see sulle toob. Sellele vastab järgmine artikkel.

[Allmärkused]

[Väljavõte lk 5]

Jeesus ütles, et ainult Jumal teab seda „päeva ja tundi”

[Pilt lk 4]

Isaac Newton

[Allikaviide]

© A. H. C./age fotostock

[Pildid lk 7]

Jeesuse antud tundemärki on olnud näha alates aastast 1914

[Allikaviited]

© Heidi Bradner/Panos Pictures

© Paul Smith/Panos Pictures